Qazan aiynyng basynda ótken Ýkimet otyrysynda premier ministr Baqytjan Saghyntaev densaulyq saqtau ministri Eljan Birtanovtyng bayandamasyn tyndap, osy sala boyynsha birqatar tapsyrmalar bergen bolatyn.

Sol jiynda ýkimet mýsheleri 2016-2019 jyldargha arnalghan qoldanystaghy «Densaulyq» memlekettik baghdarlamasynyng janghyrtylghan jobasyn ma­qúldady. Densaulyq saqtau ministri Eljan Birtanov bastaghan ministrlik kelip týsken aryz-shaghymdargha, BAQ betterinde, әleumettik jelilerde kóterilgen mәsele­lerge taldau jasaytynyn da aitqan edi.

Ministrlikting aituynsha, densaulyq saqtau jýiesining barlyq negizgi mәseleleri alty topqa bólinip otyr. Olar: qyzmet kórsetu sapasy, bilikti mamandardyng tapshylyghy, dәri-dәrmekpen qamtamasyz etu, medisinalyq jabdyqtardy janartu, halyqty mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesin endiru turaly aqpa­rattandyru problemalary, densaulyq saqtau jýiesining ashyqtyghy men aiqyn­dylyghy jәne azamattardyng densauly­ghynyng tómen dengeyi.

– Densaulyq saqtau ministrligi mediy­sinalyq jәrdemnin, әsirese mediy­siy­nalyq-sanitarlyq alghashqy kómekting sapasyn arttyru ýshin memlekettik baghdarlama ayasynda birqatar manyzdy sharalar qabyldaudy josparlap otyr. Atap aitqanda, ministrlik jana uchaskelerdi qúru jәne memleket pen jekening serik­testigi ayasynda MSAK-tyng shaghyn forma­laryn damytu arqyly kelesi jyldyng ayaghyna deyin jalpy tәjiriybe dәrigerlerine týsetin jýktemeni azaytady. 2019 jyldyng sonyna deyin jergilikti atqarushy organdar bir dәrigerge týsetin jýktemeni 1 700 adamgha deyin azaytu qajettigin de aityp ótti.

Jәne, «Otbasylyq dәrigerler» praktikasyn odan ary damytu ayasynda dispanserleudi ólim-jitimning 60 payyzdan astamynyng sebepterin anyqtaytyn aurulardy basqaru baghdarlamalaryna transformasiyalau jýrgiziledi.

– 2020 jylgha qaray arteriyalyq giypertenziya, qant diabeti jәne sozylmaly jýrek funksiyasynyng jetkiliksizdigi sekildi ýsh auru boyynsha esepte túrghan pasiyentterdi osy aurulardy basqaru bagh­darlamalarymen qamtu 11 payyzdan 30 payyzgha deyin úlghaytylatyn bolady. Osyghan baylanysty jergilikti atqarushy organdar 2020 jylgha qaray barlyq dәrigerler men meyirbiykelerdi atalghan baghdarlama boyynsha oqytyp shyghuy kerek, – dedi Densaulyq saqtau ministri.

Búdan ózge, qaghaz­syz qújat ainalymyna tolyq kóshu arqyly barlyq emhanalardyng qyzmetin sifrlandyrudy jalghastyru kerek, sonda medisina personalyna týsetin shamadan tys jýkteme tómendeydi. Medisinalyq kómekting sapasyn jaqsartudyng taghy bir baghyty qauipsiz bosandyrudy jәne ana ólimin azaytudy qarastyrady. Janarghan memlekettik bagh­darlamada medisina qyzmetkerlerining biliktiligin odan ary arttyru, medisiy­nalyq úiym­dardy akusher-giynekolog­tarmen jәne anesteziolog-reanima­tologtarmen ja­saqtaudy 95 payyzgha deyin jetkizu kóz­delgen. Biraq qazirgi qúzyrlyq bólinis boyynsha densaulyq saqtaudyng jergilikti jaghdayyna Astanadaghy miy­nistrlik emes, әr әkim jeke jauapty bol­ghandyqtan, búl rette kóp nәrse jergilikti basshylargha tәueldi. Sondyqtan ministr taghy da solargha jýgindi.

– Ákimdikter barlyq qajetti maman­dardy júmysqa alyp, ornyqtyruy, sonday-aq barlyq jýkti әielderdi uaqy­tyly esepke aludy jәne olardy dinamiy­kaly týrde baqylaudy qamtamasyz etui kerek. Jelilik normativke sәikes, mono­beyindi auruhanalardy, sonyng ishinde perzenthanalar men bosandyru ýilerin kópbeyindi auruhanalargha integrasiyalaudy qamtamasyz etu qajet. Medisinalyq úiymdar medisinalyq jabdyqtarmen jaraqtan­dyrudyng eng tómengi standart­taryna sәi­kes, tolyq jabdyqtalugha tiyisti. Jergilikti atqarushy organdar jedel jәrdem men auruhanalardyng barlyq qyz­metkerlerin oqytyp, bekitilgen stan­dartty endirui qajet, – dedi E.Birtanov.

Biyl salada jalpy qúny 31 mlrd tenge túratyn 35 obektining qúrylysy jospar­langhan. 2019 jyly jalpy somasy 55,6 mlrd tenge júmsalatyn 33 obektide qúrylys-montajdau júmysy jýredi. Biraq olardyng 60 payyzdan astamyna budjet emes, jeke biznes qarjy qúida. Kadrlyq qamtamasyz etudi jaqsartu jәne medisina qyzmetkerlerining bilik­tiligin arttyru ýshin jana jyldan bastap, memlekettik baghdarlama ayasynda birneshe shara qabyldanbaq. Mәselen, medisiy­nalyq JOO-lar men kolledjderge irikteu ýshin qosymsha emtihan engiziledi. Olardy biti­retin týlekter bilimine mindetti tә­uelsiz baghalau jýrgizu zang jýzinde beki­tiledi. Ministrding aituynsha, jas ma­mandargha әleumettik qoldau sharalaryn kórsetu boyynsha әkimdikterding jauapker­shiligi kýsheytiledi. – Qúrmetti әkimder! Auyldyq jerlerge kadrlar tartu, olardy yntalandyru, әleumettik qoldau – sizderding qolda­rynyzda! Aytylghan mәselelerdi jeke baqylaugha alularynyzdy súraymyn, – dedi Eljan Birtanov.

Medisinalyq jabdyqtardy janartu ayasynda «Últtyq medisinalyq tehnika bazasy» atty aqparattyq jýie qúru, on­kologiyalyq aurulargha qarsy kýres jó­nindegi keshendi jospar ayasynda budjet qarajatyna jәne MJÁ mehanizmderi boyynsha medisinalyq tehnikanyng 150 birligin satyp alu, medisinalyq tehniy­kany tiyimdi payda­lanudyng onlayn moniy­toringin engizu jýzege asyrylmaq. «100 naqty qadam» Últ josparyna sәikes arnayy qor qúryldy, onda qazir 100,5 mlrd tenge jinaqtalghan. 2018 jylghy 1 qantardan beri osy qor memleket atynan kepildendirilgen tegin medisinalyq kómek qyzmetterining bi­rynghay satyp alushysy bolyp tabylady. Ministrlikting aituynsha, 2020 jylgha qaray halyqtyng 100 payyzynda elektrondy densaulyq pasporttary bolady. Býginde 10 mln halyqtyng osyn­day pasporttary bar kórinedi. Sonymen qatar vedomstvo salauatty ómir saltyn nasihattaugha jyl sayyn 2,3 mlrd tenge shyghyndamaq. Onyng barysynda qazaqstandyqtar arasynda qant, túz, temeki, alkogoli tútynudy azaytu turaly ýgit jýrgiziledi.

Búdan song Ýkimet basshysy Baqytjan Saghyntaev densaulyq saqtaudyng ózekti mәseleleri boyynsha birqatar naqty tapsyrmalar berdi. Ol Densaulyq saqtau ministrligine әkim­derding úsynystaryn qarastyryp, memle­kettik baghdarlama ayasyndaghy júmystar­dy odan ary jandandyru ýshin qosymsha tetikterdi pysyqtaudy jýktedi. Búnyng syrtynda, Ministrlik dәri-dәrmektermen, medisinalyq búiymdar­men, kadrlarmen qamtamasyz etu mәse­leleri boyynsha júmystardy jýieleuge, sonday-aq densaulyq saqtau nysanda­rynyng materialdyq-tehnikalyq jay-kýii men zamanauy medisinalyq jab­dyqtarmen jaraqtaluy problemalaryn sheshuge mindetti. Premier-ministr budjet qarjysyna qarap otyrmay, densaulyq saqtau infra­qúrylymyn damytu, medisinalyq teh­nikamen jabdyqtau boyynsha MJÁ tetigin qazirgiden anaghúrlym belsendi paydalanu qajettigin atap aitty. Densaulyq saqtau, Bilim jәne ghylym ministrlikterine oblys әkimdikterimen birlesip, emhanalar men auruhanalargha, әsirese bir salagha mamandanghan dәriger­lerdi tartu, olardyng biliktiligin arttyru, әleumettik qoldau boyynsha is-sharalar qabyldau tapsyryldy.

Abai.kz