«Qazaq janynyng jaratylysty tanuy, qorshaghan ortamen baylanysy qanday? Qazir kóshken júrtyna ainalyp soghar bolsan, qanday sezimder iyekteui mýmkin? Jalpy, aqyn jandylyqty qazaqqa tәn qasiyet dep jatamyz, súlulyghymyzgha syzat týskendey yaky qazaq janynyng kirleui bayqala ma? ». Bas redaktordan osy taqyryptardy ashatyn material dayyndaugha pәrmen týsken song oiymyz on saqqa jýgirdi. Tildi, jaqty birer adam tauyp pikirlessek pe dep te oiladyq. Qaytpek kerek? Aqyry qadary halimizshe bastan keshkenimizdi, týisingen, sezingen dýniyelerimizdi, kónilde jatqan kórikti oidy «auyzgha týsse adyra qala beretin» sózben bayandaugha tyrystyq...

Jastyqtyng jalyny úrghan, jargha oinaghan laqtay kezin eske alghanda, sanandy sarsangha salyp, kónilge múng úyalay bastaytyn kezderi bolyp túrady. Mark Tvenning «Mening Platon syndy ghashyghymdaghy» aiynymay qaytalanatyn týsterding shyrmauyna shatylghanday, qashsang qútylmas, qusang jetkizbes beymazalyq janyndy jabyrqatyp, «úmytu ýshin eske alghanyna» opyq jeysin...

«Qazaq janynyng jaratylysty tanuy, qorshaghan ortamen baylanysy qanday? Qazir kóshken júrtyna ainalyp soghar bolsan, qanday sezimder iyekteui mýmkin? Jalpy, aqyn jandylyqty qazaqqa tәn qasiyet dep jatamyz, súlulyghymyzgha syzat týskendey yaky qazaq janynyng kirleui bayqala ma? ». Bas redaktordan osy taqyryptardy ashatyn material dayyndaugha pәrmen týsken song oiymyz on saqqa jýgirdi. Tildi, jaqty birer adam tauyp pikirlessek pe dep te oiladyq. Qaytpek kerek? Aqyry qadary halimizshe bastan keshkenimizdi, týisingen, sezingen dýniyelerimizdi, kónilde jatqan kórikti oidy «auyzgha týsse adyra qala beretin» sózben bayandaugha tyrystyq...

Jastyqtyng jalyny úrghan, jargha oinaghan laqtay kezin eske alghanda, sanandy sarsangha salyp, kónilge múng úyalay bastaytyn kezderi bolyp túrady. Mark Tvenning «Mening Platon syndy ghashyghymdaghy» aiynymay qaytalanatyn týsterding shyrmauyna shatylghanday, qashsang qútylmas, qusang jetkizbes beymazalyq janyndy jabyrqatyp, «úmytu ýshin eske alghanyna» opyq jeysin...

Ákem qytayda bastalghan «mәdeniyet tónkerisininde» taugha qarap úlyghan bórining bóltirigi sanalyp, oqudan shygharylyp, jastayynan auyr enbekke jegilipti. Kórgen qorlyghy men shekken azabyn jyr qylyp aityp otyratyn. Úshqan qús qútyla almaytyn qúm arasyndaghy Tarym týrmesinde jiyrma jyl ómiri óksip kelgen atamyz (әkemning әkesi) búghaudan bosap kelgen jyly men tuylyppyn da, әuletimizge yrys kelgen, qút kelgen jyldyng qúrmetine azan shaqyrylghan Yrysbek degen esim paqyrynyzgha búiyrypty. Týrmening azapty ómiri atamyzdyng janyna, tәnine salghan jarasyn az jyldan song ajalgha aiyrbastapty. Qaghaz betine atymyzdy qiqy-shoyqy jazugha dәrejemiz jetken shaqta, men attas balalargha eliktep esimimdi Rysbek dep órnektegenimde әkem qabaghat ashugha basyp: «kebenek kiyip ketken atannyng kebinge oralmay kelgenine yrymdap qoyghan atty dúrys jazudan erinding be? Yrys keldi dep Yrysbek qoyghan jazghan-au»,-  dep tomsaryp qalatyn. Atadan qalghan dәuletting ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketkenine de onsha ish jimaytyn. Býkil әuletting bas kóterer azamattaryn týrmege toghytyp, mal-mýlkin qytay oljalaghan kezden búrynghy bir oqighany ylghyy da  aitatyn. «Jýkey auyly (auylymyz solay atalatyn kórinedi) jaylaudyng sonysyn jep, kýzeulikke kósher aldynda qústar da tizbek-tizbek auyl ýstinen úshyp ótetin. Kiyiz ýide myltyghyn maylap, oghyn saylap otyrghan atannyng senimdi serigi týstikke bet týzegen tyrnalar kerueni shanyraqtyng túsyna kelgende, ne saytan týrtti eken, aldynghysyn kózdep masany basyp qalady. Bastaushysy qanaty dalbyrap jerge qúlaghanda, qaz-qatar qalyqtap bara jatqan tyrnalar úima-júima, birining ýstine biri qúlaydy. Býkil auyl shu-shúrqan bolyp, qústyng shuyly zәremizdi aldy. Ýlkender jaghy imandaryn ýiirip, myltyq kezegen tentekting jaghasyna jarmasty. Aqyry mal aityp soyyp, Tәnirge tasattyq berip qústardy әzer úzatyp saldyq. Sol jyly qar qalyng jaudy. Kóktem shygha ýdire kóshken auyldyng aldynan qytay әskeri lap qoyyp, kósh keri búryldy. Ómirding biz oilap kórmegen targhalang joly bastaldy...». Ákemiz ýnemi qaytalap aityp otyratyn osy әngimeni estiy-esty eseygen jýrek edi búl. Shymyrlap, syzdap qoyatyny bar. Tym әsershil. Qústardy jaqsy kóredi...

Auyldaghy kýibeng tirshilikke jegilgen әkeyding júmystaryna qolghabys tiygizuge jaraghan shaqta, elbektep sol kisining qasynda jýrushi edik. Júmahan deytin dosy bar. Egistigimiz bir jerde. Temekini shekkende barlyq dýnie esinen kóterilip ketetin. Birde «Júmahan, sen osy temekini qalay shegip kettin» dep әkem de qútqyuyrlap qoymap edi, Jýkeng temekisin shiratyp, úzaq әngimesin bastap ketti. «Jaylauda otyrghanymyzda qar suymen ketken bireuding qyl qúiryghy bizding ýiirge qosylyp, kózding qúrtyn oyatty. Bir kýni eki keshting arasynda januardy aqyry alyp soqtym. Basyn kesip, jәrkemdep jatqanym sol edi, tasyrlaghan at túyaghynyng dýbiri estildi de, suyt jýristi aq saqal qasyma keldi. Sәlem berip, atyn ústap ýige týsirdim. Úrlyghymnyng ýstinen týsken qariyany ne dep aldausyratarymdy bilmey antarylyp túryp qaldym. Shal da jenil qimyldap, qonyshynan kezdigin suyryp, kómektesuge niyet tanytty. Aqyry birge jәrkemdedik januardy. Bәibishem de óristen qaytqan maldy jayghap bolyp, qazan kóterdi. Tamaq piskenshe shaldyng jón-jayymen tanystym. Jylqy joghaltypty. Bógenayynan janaghy ózi soyghan qyl qúiryq ekendigin sezip, qylpyldap otyrmyn. Shalym ýndemeydi, eshteme sezbegendey synay tanytady. Sezbedi desem, jylqynyng basyna, en-tanbasyna súqtana qaraghan qyraghy kózdi qalay úmytam. Tóre tabaq jal men jaya aldymzgha kelip, yqylas bildirgende de jýzinen tittey ózgeshelik bayqalmady. Qiyalay turap, qúmayday soghady. Tas shaynaghanday bop men otyrmyn. Týni boyy asqazanymdy týiregen mazasyzdyqtan aryla almay, túryp kettim. Shal da oyanyp namazyn oqyp, attanugha qam jasady. Keterinde aty-jónin, túratyn auylyn taghy bir qaytalap aityp, kete bardy. Anyryp men qaldym. Janymdy iyektegen beymazalyqtan aryla almaghan son, bir jorghany jetekke alyp, shaldyng auylyna tarttym. Jetekti beldeuge baylap, sәlem berip ýige kirdim. Aq saqal shiraq qimyldap, bәiek bop jatyr. Shay ishildi, әngime aityldy. Biraq soyylghan jylqy turaly men de, shal da jaqkirisin ashpadyq. Attanyp kettim. Jol boyy kensirigim ashyp, ómiri shekpegen temeki degen pәle oiymdy bóle berdi. Tauyp shektim. Ishim kenigendey sezindim. Sol kýii qaltadan tastamaytyn boldyq qoy búl boqty. Áy, sol shaldyng kisiligi esime týsse ózimnen ózim úyalam...». Osyny jazyp otyrghan men de temeki shegip otyrmyn. Qashan, qayda, ne ýshin shekkenimdi esime týsire almadym. Bizdiki sol asqynghan nәpsining jeligi biylegen jaman ghadetimizge tiym sala almaytyn әlsizdik ekenin moyyndaugha moynymyz jar bermeytin qúlyqsyzdyq qoy. Ortam da solay. Nesin jasyrayyn. Nәpsini baghyndyrugha, keshirimge ýirenbegenbiz. Shyryldaghan qazaq janynyng súlulyghy ómirge kelip-ketkenin eshkim sezbeytin qarapayym jandardyng keudesinde búlqynyp jýredi eken ghoy. Men ony ataghy shyqqan jazushy nemese aqyn, basqa da túlghalarda ghana bolatyn asyl qasiyet shyghar dep oilaytynmyn. Onbay qateleskenimdi keyde sezem. Qazaqtyng tong jýrmegen dalasynda bir-birine qalamdarynan qarghys jaudyryp, kisilik tanytugha jýrekteri daualamaytyn solardy qoyshy deging keledi. Olardiki de kórkem shygharmada ghana ómir sýretin, oidan jasap alghan әdemi keyipkerlermen júrtty aldaytyn sauatty qulyq sekildi.

Shaldan tizerlep túryp keshirim súraghym keledi. Keshire alsa...

«Qazaq әdebiyeti» gazeti