Almatyda kólik tyghynyn azaytu maqsatynda qalanyng shyghys jaghynan – Kóktóbening etegin ala Talghargha qaray salynyp jatqan kýre joldyng bitkeninen salynghany sol aumaqtaghy júrttyng jýikesin júqartyp bitti. Tabighaty tamyljyghan jerdi qazir sary topyraqqa ainaldyrghan tehnikalardyng quatty dauysy eki jyldan beri túrghyndardy týn úiqysynan aiyryp keledi. Ásirese, kópir manyndaghy Kazrechka kóshesindegi otbasylarynyng kórmegen qúqayy joq.
– 2007 jyly qantarda bastalghan qúrylys kýndiz-týni jýrgizildi. Aghylghan kólikter, ekskavatorlardyng dauysy, rasyn aitsam, sau adam jyndanatynday jaghdayda ómir sýrdik. 30 metr terendikke kópir tireulerin ornatu kezinde tәulik boyyna ýiimiz silkinip, tandy úiqysyz ótkizgen kýnder boldy. Al ortalyqqa qaray baratyn joldan mýlde aiyryldyq. Gornyy kóshesi jaqtaghy sýrleu joldy da jauyp, balalardyng mektepke baruy qorlyqqa ainaldy. Tipti jaqynda nóser kezinde kórshimizding qyzy saz balshyqqa týsip, júmysshylar qútqaryp qaldy. Al ótken jyly kýzde jer qabatynyng lyqsuynan bir júmysshy qaza tapqanyn ózderiniz de bilesizder. Endigi kezek tynysh otyrghan túrghyndargha kelip túr. Topyraq qabatynyng tegistelip, jarqabaqtardyng dúrys bekitilmeuinen ýilerimiz jyljyp barady, – deydi Kazrechka kóshesindegi 43-ýide túratyn Áliya Shýkebaeva.
Jaqynda ghana auruhanadan shyqqan Áliyanyng otbasynda qyzy, kýieubalasy jәne úly tórteui túrady eken. Baspana ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary salynghan. Onsyz da әzer túrghan jataghan ýy jana kópirding tireuleri qaghylghan kezde qabyrghalary qisayyp ketipti. Rasynda da, búl otbasynyng taghdyry qyl ýstinde túr deuge negiz bar. Tipti Janna esimdi jalghyzilikti kelinshekting ýii ortasyna týsip, qazir ol ýsh balasymen tuystaryn panalap jýr eken. Ózge ýilerding de jetisip túrghany shamaly... Sol mangha arnayy kelgen mamandardyng ózi ainalma kópir salu barysynda qaghylghan tireulerding soqqysynan jaqyn mandaghy ýilerge 1-2 baldyq zilzala quatynday kýsh týskenin ashyq aitypty. Al túrghyndar «jasandy silkinistin» 3-4 balgha jetkenin aitady. Ýy qabyrghalarynyng jarylyp, jarqabaqtardyng saygha qaray jyljuy – osyghan aighaq.
Topyraq qabatynyng jyljuyna әli kýnge tosqauyl qoyylmaghan.
Búghan kinәli Almaty qalalyq әkimshiligi janyndaghy Jolaushylar kóligi jәne avtokólik joldary departamentining basshylary júrttyng múnyn aityp barghan azamattargha «tau baurayyna nege ýy salasyndar?» dep ózderine bәle salatyn kórinedi.
Shatyrlary shytynap, qabyrghasy qisayghan ýilerding 60-70 jyldyq tarihy baryn aita ketkenimiz oryndy bolar. Kezinde ózge últtar qyzyghyn, býginde qazaqtar shyjyghyn kórgen kóne sayajaylardyng múnday halge ózdiginen dushar bolmaghany anyq. Zardap kópirden kelgen. Qolymen istegendi moynymen kóterudi jón kórmegen Jolaushylar kóligi jәne avtomobili joldary departamentining bastyghy V.Merenkov júrttyng shaghymyna «Kazrechka, 43,43 «A», 61, 63 kóshesinde ornalasqan jer telimderi jәne onda túratyn jyljymaytyn nysandar Memlekettik múqtajgha satyp alugha jatpaydy, sonymen qatar jogharyda aitylghan ýy qúrylystary Almaty shyghys ainalma joly qúrylysynyng «qyzyl syzyghyna» kirmeytinin habarlaymyn.
Qosymsha Almaty shyghys ainalma jol qúrylysy júmystary «Memlekettik saraptama» bekitilgen jobagha sәikes jýrgiziletinin jәne júmys jýrgizilu barysynda Qazaqstan Respublikasynyng barlyq qúrylys normasy men erejelerining saqtalatynyn habarlaymyn» depti.
Kópirding sapasyn ózgeler súrar, al sau ýiden sau tamtyq qalmaghan kezde múnday jauap kimge kerek? Qazir ýiindi astynda qaludan saqtanghan jeti otbasy bala-shaghalarymen dalagha qonudy әdetke ainaldyrypty. Auyrghan azamattar №5 emhanagha jayau jalpylap, balshyq keship, shang jútyp jatsa, búl mangha jedel jәrdem kelmegeli de ýsh jylgha tayap qalypty.
Ashynghan azamattar ýkili ýmitpen jiyrmadan astam qúzyrly oryndargha shaghym jazghan. Áytse de jeti otbasynyng jaghdayyn biluge, qol úshyn beruge qúlyqty oryndar tabylmay túr. Kópirdi salyp jatqan «Dormehstroy» men «Transstroymost» basshylary jýregi jylaghan júrtty júbatugha dәtteri jetpey jýr. Búl oqighadan habardar Medeu audanynyng әkimi M.Baydaly jogharygha jaltaqtap, alaqanyn jayyp otyrghan kórinedi. «Ótemaqy tóleuge qarajat joq» degen sheneunikter qyr basyndaghy han sarayynday kottedjderding iyelerine tiyisti aqshasyn berip, olardy búza bastapty. Ol kimderding ýileri ekendigin tanauyn tartqylaghan býldirshinderge deyin biledi.
Kóz jasyn kól etken kóktóbelikterding múnyna kýmәn keltirgendey, Jolaushylar kóligi jәne avtomobili joldary departamentining bastyghy V.Merenkov ýstimizdegi jyly 19 mamyrda Kazrechka kóshesindegi ýilerding tehnikalyq jaghdayyn arnayy qúrylghan komissiyagha teksertken. Qyrda ornalasqan ýilerding irgetasy men qabyrghasynda jaryqshaqtar baryn olar aktilerinde aita kele, osy jer teliminde túratyndardyng ómiri men densaulyghyna qauip baryn jasyrmaghan. Isti naqty sheshu ýshin bilikti komissiya qúrugha úigharym jasaghan.
«Jaman aitpay, jaqsy joq» demekshi, qarasha ýiining qabyrghasynan qoryqqan júrt Medeu audandyq tótenshe jaghdaylar bólimine de hat joldap, «otpen oinaugha bolmaytyndyqtaryn» habarlaghan. Búghan deyin de túrghyndardyng taghdyry tyghyryqqa tirelip túrghanyn óz kózimen kórip, Medeu audandyq prokuraturasyna hat joldaghan bólim bastyghy S.Baltabekov búl joly dabyl qaghu ornyna mәseleni qaraudy birqatar qúzyrly oryndargha joldaghandyqtaryn mәlimdepti. Al mamyrdyng 26-synda kelgen komissiya ne sheshim qabyldaghandyqtaryn әli kýnge aitpaghan.
Aytpaqshy, túrghyndar qauipti aimaq sanaghan jer telimderin «Quat» korporasiyasy әldeqashan satyp alyp qoyypty. Qysqasy, kómektesetin «Quat» joq, onyng ornyn joqtatpaytyn qúzyrly oryndarda qarajat joq. Sonda «qyzyl syzyqqa» ilikpegender óle bersin degeni me? Tau basynda tenselgen júrt búl mәseleni Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimovting bilmeytindigin aitady. Ol kisi habardar bolsa, ózderi әzer kýn kórip otyrghan jeti otbasyn «jylatyp qoymas edi» degen oida.

Joldasbek DUANABAY
«Ayqyn» gazeti, 12 mausym 2009 jyl