Tarih – býgin istep, ile nәtiyjesin kórseter qol júmysy emes, my júmysy. Sondyqtan әrkimning óz tughan ólkesi, auyly, tau-tasy, ózen-kóli, keng dalasy – shejire tariyh.

«Tughan jerding әrbir sayy men qyrqasy, tauy men ózeni tarihtan syr shertedi. Árbir jer atauynyng tórkini turaly talay-talay anyzdar men әngimeler bar. Árbir ólkening halqyna suyqta pana, ystyqta saya bolghan, esimderi el esinde saqtalghan birtuar perzentteri bar. Osynyng bәrin jas úrpaq bilip ósui tiyis», – deydi Elbasymyz da ózining ótken jylghy «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda. IYә, qanday da bir ólkege barsanyz, jer-su, japan týzde kezdesken kishkene búlaq atynyng ózinde qanshama mәn-maghyna, sheshilmegen qúpiya syr jatady. Eldi meken, jer su ataulary – mәdeny tarihy múra, últtyq qúndylyq. Halyqtyng erte zamannan bastap tildik, territoriyalyq úrpaqtan-úrpaqqa jalghasqan tarihynyng sanasy men ruhany bolmysynyng úmytylmas jәdigeri. Al osy salany zertteytin ghylym toponomika dep atalady. Toponomiya – halyq ómirining ainasy. Ony sol jerlerge iyelik qúrghan halyqtardyng tilderi bayandaydy. Sonymen qatar sol aimaqtyng iyesi bolyp tabylatyn halyqtyng tarihy syryn, aty-jónin, sóileu tilining tegin ajyratu bolyp tabylady. Toponomika – ejelden bar úghym. Eng kýrdeli salasy – onomastika.

Ghasyrlar toghysynda talay tartysty jyldar men qan tógilgen kýnder jatyr. Ata-babalarymyz nayzanyng úshymen de, bilekting kýshimen de, qala berdi qanymen, janymen qorghaghan úlan-ghayyr dalanyng әrbir tasynyng ózinde tarih tanbalanghan, ashylmaghan syry bar. Ár ólke, әr aimaq ózinshe bir shejire tariyh. Sol shejireni zerttey, tarihyna ýnile týsip oqiy-toqy bastasan, tәuelsizdikke deyin qazaq júrtynyng myng ólip myng tirilgen talay dәuir-kezenderding sayasy qúrbany bolghandaryn kóremiz. Sonday keng alqaptardyng biri – ózimiz biletin Qaradala. Qoynauy qazynagha toly, jeri qúnarly osy ólke de óz shejiresin, tarihyn ishine tyghyp alyp jatyr. «Kel, zertte, hattap jaz jerindi, suyndy, tauyndy, dalannyng atyn, babalarynnyng erligin atap-atap keleshek úrpaghyna shejire qylyp qaldyr» degendey. Onyng sebebi de joq emes. Osy Ýisin tauy (Ketpen tauy, Qara jota ýstirti) men Qaradaladaghy jer-su, eldi-meken ataulary, qazirgi zamanda elim jerim degen azamattargha jәne keler úrpaqqa ýlken syn bolyp túr. Tegin tanugha úmtylghan júrt, keyingi úrpaq tekke qarap jýrmesi belgili. Árkim óz shamasynsha talpynyp, izdenip jatyr. «Eshten kesh jaqsy» degendey osy ónir jayly talay-talay zertteu maqalalar jazylyp ta, aitylyp ta jýr. Sol zertteu, zerdeleulerding bir parasy audan ortalyghy Shonjy turaly. Jalpy kópshilik osy ataudyng mәn-maghynasyna zer sala qoymauy da yqtimal. «Shonjy» degen kim? Onyng elimizding tarihyna qosarlyq qanday ýlesi bar? Ony jas úrpaq bile me? Mine, bizdi býginde osy saual mazalauy tiyis.

Álqissa, sonau 1643 jyldan bastap «Orbúlaq» shayqasyndaghy jenisten keyingi, iri úrys osy Qaradala alqabyndaghy 1683 jylghy Jonghar – Qazaq shayqasy. Sebebi, jonghar batyry Shonjynyng 10 myng әskerin Álmerek batyr qolbasshylyq etken 6 myng әskerding oisyratuy tarihta jazylmaghan tarihy jenis edi.

Sol soghystaghy jas qolbasshy, Batyr Álmerek turaly birqatar maghlúmatty Áskerbek Toyghanbekúlynyng «Qayran elim» tarihy derekti romanynan, «Batyr baba Álmerek» turaly «Tazabek batyr kitabynda» jәne de Álmerek batyrdyng tikeley úrpaghy Oraz Qaughabaydyng «Álmerekting bes balasy jәne Edil jayyq» esse – hikaya, tarihy tanym kitabynda, Joldasbay Túrlybayúlynyng «Rayymbek batyr» birinshi romanynan tauyp oqugha bolady. Basqa da Qazaqstan, Qytaydaghy jazushy-zertteushilerding tarihy maqalalarynda da tyng anyz-derekter jeterlik.

Álmerekting jastyghy jonghar shapqynshylyghyna qarsy qazaq halqynyng qan-keshti kýresimen túspa-tús keldi. Ayt-Bozymnyng aqiyq aqyny Kódek Bayshyghanúly óz shejire dastanynda, babamyzdy bylay jyrgha qosady:

«Bozymnan Sary Janshyq anyq ótken,

Janshyqty Qyzyr babang shalyp ótken,

Janshyqtan Álmerek pen Oljay tuyp,

Álmerek batyr bolghan baghy óktem».

Búdan әri qaray shejire bylay órbiydi. Alban bii Sýiindikting keluimen, jasy bar kәrisi bar Alban atqa minerleri Qarqara jaylauynda ýlken bas qosu ótkizdi. «Elim júrtym bizge ne boldy, Taubúzar babamyz túsyndaghy aibynymyz qayda ketti? Bizdi qay kezde jaular basynyp edi, endi jonghargha úlyng – qúl, qyzyng – kýng bolyp tabanyna basylyp ótemiz be? Bizde el qorghaytyn, qaru ústaytyn erkek tuylmady ma? - degen ashynghan elding sózin estip, Taubúzar batyrdyng shóberesi jasy әli jiyrmagha jetpegen, Álmerek shauyp shyghyp: «Er azamat degen mine biz. Albannyng býgingidey basqosuyn kýtkeli qashan qane jaudy basyndyrmaymyn degen әrbir otbasy on segiz ben otyz arasyndaghy azamatyn qatarymyzgha qossyn, jaudyng basyn alyp kek qaytaratyn biz», – degen eken.

Elding bas bii Álmerekting bolayyn dep túrghan, el ýshin enirep tughan azamat ekenin eki auyz sózinen tanidy. Tanyp qana qoymay elding bar azmatyna Taubúzarday túlghaly Álmerekting jasaghyna atqa qonugha ýndedi. «El basyna kýn tughan kezde, eling men jerindi qorghaugha attan!» dep Albannyng bas bii bata beredi.

1680 jyldardan bastap Álmerek bastaghan jasaqty ýlkender qoldap, Taubúzar babamyzdyng erlik jolynda janynda bolghan Syrymbet pen Tóles t.b atalarymyz jasaqty jasaqtaugha, jattyqtyrugha, soghys ónerin ýiretude bar ónerlerin saldy. Sol kezden bastalghan erlikting úshqyny qas jauymyz bolghan jongharlardy shayqasta jenumen ayaqtaldy. Búl biraq uaqytsha tynys alu kezeni edi.

Álmerek batyr 1683 jyly jaz aiynda, osy Shonjy atalghan eldi mekende, keng alqapta jongharmen qan maydanda  Ghaldan Boshoktyng Shyghys Jetisu qontayshysy (biyleushisi) әigili qolbasy Shonjy batyrymen jekpe-jekte basyn alady. Álmerekting janynda mynbasylar, jýzbasylar Alban Hangeldi, Shapyrashty Týrikpen, Dulat Óteghúl Biyeke Bayseyit inisi Oljay batyrlarmen bas qosyp, jongharlardyng 10 myng qolyn toz-tozyn shygharyp, jerimizden týre quyp tastady.

Jalpy Shonjy atyn zerttey kelgende Úighyr audanynyng ortalyghy, Shonjy atauy Jonghar-Qazaq shayqasynan keyingi jonghar batyry jekpe-jekte qazaq batyry Álmerekten jenilip,  sol jer «Shonjy ólgen» bolyp atalghan. Kele-kele «ólgeni» týsip, Shonjy atalyp kete barghan. Búl tarihy dәleldi derek. Oghan deyin búl alqap «Álmerek jayy», jaylaugha kósher, tynystar, әskerin jattyqtyryp jongharlarmen soghysqa dayyndalatyn jaylauy, «jayy» delingen. El aqsaqaldarynyng aituynda, anyz әngimelerinde, әueli sonau ýisin dәuirinde, Jibek joly kezinde monghol tatar Shynghyshan dәuirinde  búl aimaq «Qaradala» sauda jolynyng bir tarmaghy bolghan. Odan keyingi kezeng jonghar otarlauy, orys patshalyghynyng otarlauy (Resey imperiyasy), kenestik kezeninde Shonjy atauy – Chunja, Chundja atalyp kelgen. Býginde qazaqshalap Shonjy dep alghan jayymyz bar. Týriktanushy S. E. Malovtyn: «Shonjy sózi «ken, jay, tanap» mәnindegi sóz tirkesi» degen pikirin basqa ghalymdar da maqúldaydy. Anyq maghynasy men shyghu tórkini qytay jazbalarynda da belgisiz. Negizinde Shonjy – jalqy esim retinde jazushy Ásker Toyghanbekúly «Qayran elim 3 tomdyq kitabyndaghy birinshi tomynda «Álmerek batyr» bóliminde jan-jaqty tolyq surettelip jazylghan. Shonjy – jonghar-oyrat esimi.

Kórip otyrghanymyzday, «Shonjy» qazaqqa da, tipti osy Jetisu ónirine 19 ghasyrdyng ayaq sheninde qonys audarghan úighyr últyna da jat esim. Yaghny úrpaghymyzgha úlyqtar babamyzdyn, danamyzdyn, qala berdi tarihymyzgha qashalghan qanday da bir manyzy bar atau da emes. Endeshe osy jer-su ataularyna tarihy tanymy mol ataular bersek, Elbasymyzdyng ózi aitqan «Ruhany janghyru» degenimiz emes pe? Múnan basqa audanda Sýmbe, Shoshanay, Dardamty, Ardolayty, t.b ataulardyng ózi janghyrudy qajet etip túrghany aidan anyq. El-júrt bolghannan keyin shejire tarih jetip artylady, tek erinbey izdenip, tauyp oqysa hatqa týsip jazylsa, keler úrpaq oqyp shynayy tarihty biler naghyz ruhany janghyru bolar edi.

Últtyghymyzdy úlyqtaymyz, tarihymyzdy úmytpaymyz desek, úrpaq aldynda arymyz taza bolsyn desek babalar erligin esten shygharmayyq. Tughan jerimizding tarihyn týleteyik, sol arqyly ghana janghyratynymyzdy jadymyzdan óshirmeyik.

Dәulet Kýnikeev, tarihshy

Abai.kz