Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Anyq 4870 0 pikir 16 Qarasha, 2018 saghat 00:21

Elektrondyq sauda elimizde jaqsy damyp keledi

Memleket basshysynyng tikeley bastamasymen qolgha alynghan «Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasynyng bir baghyty – elektrondyq sauda. Al búl óz kezeginde elimizding kýlli ekonomikasynyng qozghaushy kýshine ainala alady. Osy negizde Ýkimet qaulysymen irgeli reformalar bastalyp, olardyng jalghasyn tauyp jatqanyna da kuәmiz. 

Internet-biznes – qarjy men uaqyt ýnemdeuding jana joly. Óz kәsibin ashudy oilaghandar osy salagha qarjy saludy qúp kóredi. Biraq qazaqstandyq sauda-sattyqtyn 1,2 payyzy ghana onlayn bizneske tiyesili. Basqasha aitqanda qazaqstandyq e-commerce naryghynyng kólemi 106,9 mlrd tengeni qúraydy.

Álemdik tәjiriybe boyynsha, songhy jyldarda internet-sauda qarqyndy damuda. Mysaly, Reseyde júmysqa qabiletti túrghyndardyn 30%-y internet-dýkender arqyly tapsyrys beredi. Onlayn satyp alushylardyng sany songhy jyldary 2,5 esege ósken.

Elektrondy kommersiyasy damyghan alpauyt memleketterge keletin bolsaq, eng aldynghy oryndy 681 mlrd dollarmen Qytay alady. Artynsha, AQSh (438 mlrd dollar), ýshinshi oryn bolsa Úlybritaniyagha tiyesili (196 mlrd dollar).

Australiya men Týrkiya elderinde de atalghan sauda týri damu ýstinde. Elektrondy saudanyng ósu qarqyny 31 payyzdan 40 payyzgha deyin eken. Al, osy aimaqtardaghy elektrondy kommersiyanyng damu dengeyi orta eseppen alghanda 17 payyzdy qúraydy.

Europa memleketterinde e-commerce JIÓ-ning 4,91% qúraydy. Odan keyingi oryndy Aziya-Tynyq múhity elderi iyemdenedi (4,87%). Al, eng jogharghy kórsetkish Qytaygha tiyesili (JIÓ – 7,9%), JIÓ boyynsha ekinshi oryndy Fransiya alady (3,95%).

Qazaqstandaghy e-kommersiyanyng damuy dengeyi de jyl sanap artuda. Statistikalyq mәlimetter boyynsha, elimizde 10 mln adam internetti paydalanady eken. 2017 jyly QR elektrondyq sauda naryghynyng kólemi 106,9 milliard tengeni qúraghan. Yaghni, ol bólshektik tauar ainalymy kólemining 1,2 payyzyn qúrady.  Al, 2018 jyldyng 5 aiyndaghy elektrondyq sauda naryghynyng kólemi 101 milliard tengeni nemese bólshek tauar ainalymynyng jalpy kólemining 2,9 payyzyn kórsetken.

Onlayn-sauda salasynda satu.kz‎, tehnodom, kaspi.kz, flip.kz, AliExpress siyaqty iri oiynshylardyng qyzmeti elimizde kýnnen kýnge jandanyp, súranysqa ie bolyp jatyr.

Endeshe elektrondyq saudanyng el qyzyghatyn qanday qúdireti bar ekenine nazar salayyq. Elektrondy kommersiyanyng kýnnen kýnge әleueti artyp keledi, tipti onyng geografiyalyq shekteui joq. Zamanauy qogham qolma-qol aqsha tóleuden ketip jatyr. Adamdar әmiyanda aqsha ústaudyng ornyna qarajatyn internet qosymshalary arqyly basqaryp, birneshe tólem kartochkalaryn ghana alyp jýredi. Búl ynghayly әri qauipsiz.

Elektrondyq saudanyng erekshelikteri retinde mynalardy ataugha bolady: uaqyt ýnemdeu, qauipsizdik, salyqtan jenildikter, keshbek jәne bir tengege deyingi dәl esep. Osynday artyqshylyqtaryna arqa sýiegen elektrondy sauda salasy kýn sanap damyp keledi. Elimizde de búl salanyng óte ýlken súranysqa ie ekenin basta aittyq. Endi elimizdegi elektrondy saudanyng damu jolyna nazar audarayyq.

Elektrondy sauda týsinigi Qazaqstangha 2005 jyldardan bastap ene bastady. Osy uaqyttan bastap 10 jyl ishinde kәsipkerler ghalamtorda óz paraqshasyn ashyp, kәsibin virtualdy әlemde úsynudy ýirendi. Degenmen qarjylay kenesshi Rasul Rysmambetovtyng sózinshe, elimizde internet-biznestin 90 payyzgha juyghy mindetti týrde jabylyp qalady eken. Oghan sebep – tútynushylardyng kópshiligi ghalamtor dýkenderining saudasyna senbeui.

Mamandar Qazaqstandaghy  elektrondyq sauda-sattyqtyng erekshelikteri retinde mynaday mәlimetter keltiredi:

Qazaqstandyq internet paydalanushylarynyn 11 payyzy internet arqyly qyzmetter ýshin esep aiyrylysady, taghy 11 payyzy internet aryly tauar satyp alady.
Qazaqstandyqtardyng internette jasaytyn saudalarynyn 90 payyzgha juyghy sheteldik internet-dýkenderde jasalady.

Qazaqstandaghy e-commerce naryghynyng basym bóligi «Air Astana» men «Qazaqstan temir joly» AQ-na tiyesili.

Kóbinese bannerlik jarnamanyng ýlesi basym.

Internet-jarnama – jarnama naryghynyn 4 payyzyn qúraydy.

Qazaqstandaghy e-commerce naryghynyng kólemi 400 million dollardan asady.

Jyldyq ósimi 100 payyzdy qúraydy.

"Qazposhta" AQ mәlimetinshe, elektrondyq sauda naryghynyng kólemi 2018 jyldyng 5 aiynda 101 mlrd tengeni nemese bólshek sauda ainalymynyng jalpy kólemining 2,9 payyzyn qúrady (3,53 trln tenge). Taghy da aita keterligi, elimizde jyl basynan beri 110 jana elektrondyq sauda subektisi tirkelgen. Naryqta 1658 internet-dýken júmys isteydi, satyp alushylar sany 5 payyzgha ósti. Salada 71,6 myng qyzmetker júmysqa ornalastyryldy.

OK internet-dýkeni әr týrli sanattaghy tauardy tandaugha, satyp alugha jәne poshta arqyly jetkizudi resimdeuge mýmkindik beredi. E-commerce platformasynyng negizgi ereksheligi – paydalanushy kontentining integrasiyasy (UGC): satyp alushylar tauarlardy beyne jәne foto sholular arqyly qarap, baghalay alady. Sonday-aq tauarlar turaly aqparatty dostarymen әleumettik jelilerge bólisip, olardy jaqyndaryna úsyna alady.

Barlyq satyp alular tolyq qorghalghan. Tólem bank kartasymen OK akkauntyna baylanysty jasalady, eger tauar kelmese nemese onyng sapasy satyp alushygha únamasa, әleumettik jeli aqshany qaytarady. Jetkizu býkil Qazaqstan boyynsha tegin jәne «Qazposhta» arqyly jýzege asyrylady. Sonymen qatar, tapsyrystan keyin ýsh saghat ishinde satyp alushy ony joya alady. Internet-dýken satyp alugha, qaytarugha, jetkizuge, tauardyng sapasyna baylanysty mәselelerdi sheshuge kómektesedi.

Boljam boyynsha, elding elektrondyq kommersiya naryghynyng kólemi 2017 jyly 189 mlrd tengeni qúrady. Búl jalpy bólshek sauda kólemining 2,6%-yn jәne eldegi IJÓ-ning 0,51%-yn qúraydy. Salada 900-den astam kompaniya júmys isteydi. Elektrondy sauda salasynda 68 myngha juyq adam, al onymen baylanysty salalarda 677 myng adam júmyspen qamtylghan. 2017 jyly boljamdyq derekter boyynsha, 74 mln tapsyrys jasalyp, 21,9 mln sәlemdeme jetkizilgen. Elektrondy kommersiyany qoldau jәne damytu ýshin bizding tarapymyzdan tiyisti instituttyq baza qúryldy. 2017 jyly Premier-Miy­nistr­ding orynbasary A.Jú­ma­ghaliyev 2018-2020 jyldargha arnalghan elektrondy saudany damytu jónindegi jol kartasyn bekitti. Jana Salyq kodeksinde 2018 jyldyng 1 qantarynan bastap elektrondy sauda salasynda alynghan tabystardyng KTS jәne JTS mólsherlemesin 0%-gha deyin 2023 jylghy merzimge azaytu boyynsha jenildikter kózdelgen.

2018 jylghy 20 aqpanda E-commerce ortalyghy bazasynda 140-tan astam ShOB ókilderi qatysqan «Óz qazaqstandyq Amazonyndy qúrghyng kele me?» taqyrybynda oqytu ótkizildi. Býginde E-commerce orta­lyghynda 40 iri jәne shaghyn internet dýkenderge qyzmet kórsetiledi. Olardaghy tauarlyq salymy bar jóneltilimderding jalpy kólemi 200 mynnan astam danany qúraydy. E-commerce ortalyqtarynda kәsipkerlik sauattylyqty arttyru ýshin dayyn internet-dýken ashu boyynsha 1000 qyzmet kór­setilip, 150 internet-dýken ashy­lady. 2018 jyly osynday ortalyqtar Almaty jәne Qara­ghandy qalalarynda ashylady. E-commerce ortalyqtarynyng bazasynda AQSh-taghy Amazon, Qytaydaghy Alibaba jәne basqa jahandyq internet-alandarda tauar satu ýshin kәsipkerlerdi daghdylar men prosessterge oqytu boyynsha Eksport mektebi úiymdastyrylatyn bolady. Búl 5000 ShOB subektilerin oqytugha jәne jyl sayyn 1,8 mln dana tauar eksporttaugha mýmkindik beredi.

2018 jyldan bastap logiys­tikalyq infraqúrylymdy damy­tu ýshin kem degende eki logiys­tikalyq hab jәne súryp­tau ortalyqtaryn («Fulfillment» ortalyq) qúru jónindegi jú­mystar bastaldy. Óndeletin sәlem­demeler sany 5,148 mln-nan 6 mln-gha deyin 20%-gha úlghaya­dy dep boljanyp otyr. 2017 jyly Qazaqstan boyynsha jetkizu merzimi 15 kýnnen 6 kýnge deyin jәne 2018 jylghy 3 kýn­ge deyin, sonday-aq 50 baghyt bo­yynsha jedel poshta arqyly 1 kýnge deyin azaytylady. Elektrondy saudany jyljytu jәne biznesti tartu ýshin aqparattyq-imidjdik júmys jýrgizilude. «El jýregi Astana» bir­ynghay respublikalyq media-jospary ayasynda elektrondy saudany aqparattyq sýiemeldeu men oghan biznesti tartu jónindegi is-sharalardy qamtityn «Tehnologiyalyq janaru jәne sifrlandyru» jeke taqyryptyq jelisi qaras­tyrylghan.

Sóz sonynda Últtyq ekonomika ministrligining 2022 jylgha qaray 22 myngha deyin internet dýken qúru, 83 mln-gha deyin onlayn tapsyrystar sanyn arttyru, elektrondy sauda jәne onymen baylanysty salalarda qosymsha 200 myng júmys ornyn qúru jos­parlap otyrghanyn aita keteyik.

Abai.kz

0 pikir