Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3682 0 pikir 4 Mamyr, 2011 saghat 03:06

Seyithan Azat. Almatynyng auasy ajal býrkip túr...

«Búl qala - arman qala, jap-jasyl orman qala»- dep әnge qosqan, aportymen әlemge әigili ontýstik astanamyz búl kýnderi las auasymende tanymal bola bastaghanday. Tipten osy las aua qalamyzdyng brendine ainaldy desek artyq aitqandyq emes. Áriyne, búghan kóp qóp ýles qosyp jatqan qalamyzdaghy arly-beri aghylghan jarty miliongha juyq kólik ekeni kim-kimgede týsinikti.

Almaty qalasy ornalasqan tau betkeyining klimat jaghdaylarynyng óte qolayly ekendigine qaramastan qala atmosferasynyng ózdiginen tazaru qasiyeti tómengi dәrejede, búnymen qatar atmosferany lastaushy stasionarly, qozghalmaly kózderding artuyna baylanysty qala atmosferasynyng lastanu dengeyi halyqtyng densaulyghyna keri әserin tiygizip otyrghany asa manyzdy ekologiyalyq problemagha ainalyp otyr.

Qorshaghan orta auasynyng tazalyghy boyynsha ýnemi monitoring jýrgizu arqyly, antropogendi әserden bolatyn lastaushylardyng kýiin, mólsherin, shyghu kózderin biluge bolady.

Almaty qalasy 2011 jylghy Kazgidrometting baqylau nәtiyjelerining qorytyndysy boyynsha, Qazaqstan qalalarynyng ishindegi aua lastanuynyng joghary dengeyin kórsetip, birinshi oryngha shyqqan. Býgingi kýnde Almaty dýniyejýzindegi 25 lastanghan qalanyng tizimine enip otyr.

«Búl qala - arman qala, jap-jasyl orman qala»- dep әnge qosqan, aportymen әlemge әigili ontýstik astanamyz búl kýnderi las auasymende tanymal bola bastaghanday. Tipten osy las aua qalamyzdyng brendine ainaldy desek artyq aitqandyq emes. Áriyne, búghan kóp qóp ýles qosyp jatqan qalamyzdaghy arly-beri aghylghan jarty miliongha juyq kólik ekeni kim-kimgede týsinikti.

Almaty qalasy ornalasqan tau betkeyining klimat jaghdaylarynyng óte qolayly ekendigine qaramastan qala atmosferasynyng ózdiginen tazaru qasiyeti tómengi dәrejede, búnymen qatar atmosferany lastaushy stasionarly, qozghalmaly kózderding artuyna baylanysty qala atmosferasynyng lastanu dengeyi halyqtyng densaulyghyna keri әserin tiygizip otyrghany asa manyzdy ekologiyalyq problemagha ainalyp otyr.

Qorshaghan orta auasynyng tazalyghy boyynsha ýnemi monitoring jýrgizu arqyly, antropogendi әserden bolatyn lastaushylardyng kýiin, mólsherin, shyghu kózderin biluge bolady.

Almaty qalasy 2011 jylghy Kazgidrometting baqylau nәtiyjelerining qorytyndysy boyynsha, Qazaqstan qalalarynyng ishindegi aua lastanuynyng joghary dengeyin kórsetip, birinshi oryngha shyqqan. Býgingi kýnde Almaty dýniyejýzindegi 25 lastanghan qalanyng tizimine enip otyr.

Qalamyzdyng Qazaqstandaghy eng las qala ataluynyng basty ózekti kózi - avtokólikter, qalalyq jol polisiyasynyng derekteri boyynsha, dәl qazir 540 mynnan astam kólik qúraldary tirkelgen. Búlardyng qatary jylyna 40 myngha deyin kóbeyedi. Sonday-aq qalagha orta eseppen kýndelikti 200 mynnyng shamasynda avtomobilider kelip -ketip jatady. Lastaghysh zattardyng ziyandy әser etu sipaty aluan týrli: Olar týrli metaldardyng korroziyasyn ýdetip, ósimdikter ýshin uly bolyp keledi, sonymen qatar ys tuyndauynyng bir sebebi bolady, jappay ókpe jәne basqa da aurulargha úshyratady.

Al әrbir myng avtomobiliden kýnine auagha 3000 kg kómirtek oksidteri, t.s.s otynnyng tolyq emes janu ónimderi bólinedi. Jyl sayyn olar 280 mln tonna shamasynda kómirtek totyghyn, 56 mln tonna kómirsutek, 28 mln tonna azot totyghyn auagha qosady. Búl gazdardyng qúramynda 200-den astam óte kýrdeli zattar qosyndylary (Pb, Hg, Cd, t.b. auyr metaldar, ishki janu qozghaltqyshynyng gazdary - benzapiyren, alidegidter) bar. Olardyng ishinde ziyansyzdary - azot, ottek, sutek, su bulary, ziyandylary - kómirtek, azot totyghy, etiylen, benzol, etan, metan, toluol, benz(a)piyren, kýie, kýkirtti týtin t.b. Búl fizikalyq-himiyalyq qospalar tynys alu kezinde adam men januarlargha asa ziyandy. Lastaushylar avtomobilidi qyzdyrghan kezde jәne az jyldamdyqpen jýrgen kezde auagha tez taraydy. Mashina  toqtaghan uaqytta kómirsutegi men kómirtek oksiydi, al jýrgende azot oksiydi shyghady. Diyzelidi motorly mashinalar qúramynda CO, NO zattary bar bolghandyqtan benzindi paydalanatyn mashinalargha qaraghanda kemshiligi mol. Sebebi, olar týtindi kóp shygharady, adam densaulyghyna ziyandy әseri joghary. Atmosferagha kólikten bólingen gazdardyng qúramynda 25-27% qorghasyn bolatyny anyqtalghan jәne onyng 40% diametri 5 mkm-ge deyin jetedi.  Auada  úzaq uaqyt saqtalyp, onymen birge adam aghzasyna týsetindigi belgili.    Avtokólik týtini jasyl jelekke ziyandy әser etude - las auadan ósimdikte aurular payda bolady. Japyraghy himiyalyq kýiikke úshyraydy.

Atmosferalyq auanyng lastanuy avtokólikting tehnikalyq jaghdayyna tikeley baylanysty. Qala magistralidary boyynda jýrgizilgen tekseruler boyynsha avtokólikting 80%-da týtinderinde ziyandy zattar normativten 3-4 ese joghary bolghan. Avtokólikter auany kóbinese kósheler qiylysyndaghy baghdarshamdardyng aldynda jәne kóshe boyynda bóget bolghanda basymyraq lastaydy. Sebebi, onday jerlerde avtokólik kóbirek shoghyrlanady jәne olardyng motory az ainalymda istep túrghanda auagha uly gaz kóp bólinedi.

2 million halqy bar Almaty auasy búlaysha lastanyp jatqanda, 20 million halqy bar iri qalalar qanday kýy keshude deytinderde tabylady aramyzdan. Joq, lastanu kórsetkishi jaghynan qalamyz  20 millionnan astam túrghyny bar Mehiko, 17 millionday halyq ómir sýretin Tegeran men Shanhay, 10-15 millionnyng aralyghynda halqy bar Niu-York , Los-Anjeles , London , Ystambúl, Tokio men Mәskeu siyaqty qalalardyng aldynda túr. Olardyng qasynda ayaday Almatynyng ekologiyasyn jaqsarta almay jýrgenimiz úyat. Biraq osy baghytta istep jatqan júmystarymyzda shamaly. Álemdegi iri qalalardyng tәjiriybesin  ózimizge ýlgi etuimizge bolady. Mәselen, 90 - jyldardyng ortasynda Shanhaydyng ortasynan aghyp jatqan Suchjou ózeni «óli» ózenge ainalyp, Shanhaylyqtar  ózendi «Shanhaydyng sory» dep ataghan bolatyn. Qalalyqtar qorshaghan ortany kýn sayyn 10 myng tonnalyq qoqysqa kómse, 700-ge tarta óndiristik kәsiporynnyng qaldyqtaryy Shanhaydyng ekologiyasyn nasharlatyp - aq jibergen. Shanhaylyqtar, Shanhaydy әlemdegi eng taza qalalardyng birine ainaldyrudy maqsat etip, dereu kógaldandyrugha kirisken.   Jasyl - jelek qala aumaghynyng 35 payyzyn qúraghan. Demek, 17 million qala túrghynynyng әrbirine 9,2 sharshy metrlik kógaldandyrylghan lanqay tiyedi degen sóz.
Qalanyng ekologiyalyq ahualyn jaqsartu maqsatyndaghy sharalargha birneshe milliard dollar bólingen. Taksy men avtobustardy janar - jagharmaydan gazgha kóshirgen. Qorshaghan ortagha ziyanyn tiygizgen kәsiporyn bolsyn, adam bolsyn, olargha qala basshylyghynyng ýkimi auyr, qomaqty aiyp salady, tipten qala kóshesinde týkiruge tiym salghan. Mine, osy is-sharadan song Shanhay qytaydyng eng taza qalasy dep tanylyp, Qytay ýkimeti «Ekologiyalyq - jasyl baqsha»- dep tauyp, arnayy marapattaghan. Mine, osydan nege ýlgi almasqa? Ýkimet tarapynan arnayy qoldau kórsetilip, Ekologiyalyq taza qalalarymyzdy dәriptep, madaqtap otyrsa, әriyne, qalalarymz ekologiyasyn tazartugha úmtylyp, aralarynda bәsekelestik tuatyn edi.

Avtokólikterding shygharatyn uly gazdarmen kýres jýrgizu óte qiyn. Sebebi myna sharalardy da iske asyru qajet: auyr jýk mashinalardyng qalanyng ishimen jýruge tyiym salu, bir marshutpen jýretin birneshe avtobustardyng shoghyrlanuyna jol bermey, benzinmen jýretin kólikterding auagha shygharatyn gazdaryn ústap qalatyn baqylap-rettegish qondyrghylardy paydalanu, sonday-aq barlyq jenil, jýk jәne qoghamdyq avtokólikterdi gazgha kóshiru tiyimdi. Ol ýshin qalanyng ishi men syrtyndaghy janarmay qúy beketterin jauyp, olardyng ornyna gaz qúng beketterin ornatu qajet.

Gazdy paydalanu óte tiyimdi, sebebi odan aua lastanbaydy jәne ony qoldanu óte arzangha týsedi. Almatyda negizinen metro, trolleybus pen tramvaydy keninen paydalanghan tiyimdi. Qalada salynyp bitpey jatqan metro keleshekte júmys isteytin bolsa, onda Almatydaghy kólikterding júmystary aitarlyqtay jaqsaratyn bolar edi.

Songhy kezde, almaty shaharynda kemtar ballardyng dýniyege kelui. Tynys alu, ókpe dertterining kóbengi auanyng lastanuynan bolyp otyr. Sondyqtan barlyghyn qazirden bastap qolgha almasaq erteng kesh bolady. «Taza - aua jangha daua». Endeshe, tughan qalamyz tek qana ekologiyalyq taza túghyrdan kórinsin desek bәrimiz birge at salysayyq!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019