(Anyz jelisi boyynsha)

Qalyng orman arasynda bir kóz tartar biyik shyrsha ósip túrghan. Minezi jaydarly. Basqa aghashtarday tamyrynan nәrlenip, әsem ghana terbeletin. Az sóilep, kóp tyndaytyn. Symbatyna qaramastan eshkimge maqtanbaytyn, soqtyqpaytyn. Kýndelikti óz sharuasy – ainalasyna  taza aua taratudan әste janylmaytyn.  Jan-jaghyna joghary kónil-kýi, núr shashyp túrghan shyrshany barshasy jaqsy kórdi. Sýidi, ghashyq boldy.

Kýnderding bir kýninde,  qys bastalysymen bir top adam kóligimen kelip, shyrshanyng týbinde úzaq kenesti. Aqyry, bir baylamgha toqtalyp, qúral- saymandaryn alyp, shyrshany  týbinen әdemilep kesti de, kólikterine úqyptap tiyep alyp ketti.

Týp-tamyrynan aiyrylghan shyrsha kýrt ózgerdi. Búrynghy qadir-qasiyetinen týk te qalmady. Qalanyng qaq tórinen oryn alyp, ýlde men býldege oranghaly, tipti esirip ketti. Júrttyng tamsana qarap, ainala biylep, әn saluy esinen adastyrdy.

– Ýsh ay qys mening menshigimde! Basqa mereke-meyramdargha jol joq!

Júrttyng bәri tek meni qyzyqtauy tiyis! – dep lepirdi.

Sonday kýnderding birinde Sayyn Dala tórinde júrtty ózine qaratqan bir meyram payda bola ketti. Ol 1991jylghy 16 jeltoqsandaghy Qazaq elining Tәuelsizdigi kýni edi.

Búl janalyq – Jana jyldyq  shyrshagha  mýlde únamady. Tótennen payda bolghan bәsekelesin sýrindirudi oilady.

Dereu ózi taghdyrlas tamyrynan, bolmysynan ajyrap qalghan elderden, adamdardan,  shyrshalardan kómek súrady.

Ruhsyzdar neshe týrli ýgit-nasihattaryn, jýgensiz filimderin, jyltyraq oiynshyqtaryn, tәttilerin t.b. últsyzdyqqa iytermeleytin arzanqol zattaryn Sayyn Dalagha qaptatyp,  qyzyqtyra bastady. Tәuelsizdikting ruhyn syndyrugha, tamyrynan nәr alyp,  quattanuyna  jol bermeu ýshin jantalasyp baqty. Bir Qúday qoldaghan Tәuelsizdik bala tәi-tәy bassa da, óz jolynan, óz múratynan adasa qoymady. Óitkeni, onyng nәr alar últtyq tamyry bar edi. Jyl ótken sayyn  eseye berdi. Sayyn  Dalanyng ruhy kóterilip, halqynyng birligi nyghaya týsti.

Múny  kórgen tamyrsyz teksizder:

– Endi isteu kerek?! – dep dauryghysty.

– Araqqa toydyru kerek! – dedi bireui.

– Oibay-au, araqpen ulap, tamyryn joyamyz degenderding ózderi  ulanyp, tamyrlarynan ajyrap qala jazdaghan joq pa?! Búlardyng tamyry terende jatyr ghoy! Ulana qoymas! – dedi ekinshisi ókinishin jasyra almay.

– Onda ... Onda búlargha el búzar týrli diny aghymdardy qaptatayyq! Jyldar boyy dinnen ajyrap qalghan bayghústar,  «soqyr tauyqqa bәri biday» demekshi, kimge, nege senip jatqandaryn ajyrata almay, ózara qyrqysyp, tәuelsizdigin joyyp tynar...

Tamyrdan ajyraghan ruhsyzdar  osynday kelisimge kelip, tarqasty. Kóp úzamay jas Tәuelsizdikke qarsy neshe týrli diny aghymdaryn qaptatty. Alayda, búl zymiyandyqtarynan da týk shyqpay, is-әreketteri  әshkere bolyp qaldy.

– Oibay, qúrydyq! Masqara boldyq! – dedi taghy   bas qosqanda, tamyrsyz eldin  bir teksiz miskini

– Ne bolyp qaldy!

– Álgi... Álgi diny aghymdardyng әserinen payda bolghan  saqaldylary  eldi  býldiruding ornyna birigip, «halal» dey me , «zalal» dey me, saqaldaryn sapsityp, ózimizge shabuyl jasap jatyr ghoy!

– Ne deyt!

– Áneugýni biz dayyndaghan sol saqaldylar  «haram!» dep  Santa –Klausymyzdy quyp jýrip ústap alyp, saqal-múrtyn, shapanyn sypyryp alyp, jalanash kýii ishegi qatqansha qytyqtaghandaryn aitsanyzshy!

– Bizding jaqta da sóitip, Santamyzdy «pisken shayan» dep aldaryna salyp qughanda, әlgi bayghústyng eriksiz  tyrqyldatqany esimnen ketpeydi-au!

– Ánәu Janaózende ózderining kiyiz ýilerine tiyispey, bizding Jana jyldyq shyrshamyzdy shalqasynan salyp, órtegenderin-ay!

Tamyrsyzdar endi jylap-syqtaugha kóshti.

– Qaraghandynyng qaq ortasynda,  sauda ýiining aldynda manqiyp túrghan shyrsha ózinen ózi órtenip ketti...

–   Sosyn... sosyn bar ghoy Taraz qalasynyng ortalyq alanyndaghy shyrsha keshkisin  qarap túryp ózinen-ózi órtendi emes pe?! «Shyrsha» degen song ba, tehnikalary da  jyljymay-aq qoydy.

–  Habar uaqytynda tiyse de, tym kesh keldi-au!

–  Qansha  tehnika , órt sóndirushileri  jabylsa da,  týk bitire almady. Lap etti de, bәrin typ-tipyl qyldy...

–  Jo-joq!... Uaqytynda keluin keldi-au, biraq tehnikalarynda su bolmay shyqty. «Sasqan ýirek artymen sýngiydi» degen ras eken. Úyalghannan auyzdarymen ýrlep sóndirgisi kelgendey,  «uf-uf!» degenderin-ay!

–  Búl Sayyn Dalanyng jemqorlaryna deyin últshyl eken!

–  Qalay?!

–  Qalayy nesi?! Bizding shyrshagha kelgende,  sularynyng tausylyp qalghanyna qaraghanda, su qúnggha tiyisti qarajatty úiymdasyp jep qoyghan ghoy!...

–  A-a, solay de!...

Dauryqqan teksizderding dausy semer emes. Sayyn Dala tósindegi kórgen zorlyq-zombylyq, zәbirlerin jamyrasa aita berdi. Zarlary tipti de tausylmaytynday!

– Almatydaghy órtti aitsayshy...

– Pavlodardaghy she?!..

– Qyzylordadaghyny-ay..

Zarly tizim tausylar emes. Bir-birimen  jarysyp jatqanday. Syrttay qaraghangha,  Qazaqstandaghy býkil shyrsha órtenip, zikir salghan baqsylardyn  qolyna ótkendey.  Osylaysha jappay zarlanyp jatqandarynda tosynnan:

– Jә-jә, zarlay bermender, týge! Bar bәleni bastap jýrgen ózdering emes pe?! – degen qaharly dauys bәrining ýreyin úshyra jazdap, auyzdaryna qúm qúidy.

Búl dauys-eseyip qalghan dala  ruhy – Jas Tәuelsizdikting dausy edi. Balang bolsa da, últtyq negizinen nәr alyp, ayaghyna nyq túrghan  Dalanyng jas Tәuelsizdigi – últtyq bolmysynan aiyrylyp qalghan tamyrsyzdargha  osylaysha alghashqy soqqysyn berdi.

– Sender ózderinning teksiz dәstýrlerindi qany da , jany da taza Dala perzentterine kýshtep engizulerindi toqtatyndar! Senderde ne onghan dәstýr bar?!...

Tamyrdan bezgender qarsylyqtaryn bildirgisi kelip, qozghalaqtay bastaghanda, jas Tәuelsizdik auyzdaryn ashtyrmay, bastyrmalatyp:

– Mysaly, myna sen kimsin?! – dedi qylymsy qarap túrghan saqaldygha.

– Ánshimin.

– Erkeksing be,  úrghashysyng ba?!

– Úrghashymyn...

– Joq, sen úrghashy emesin, erkeksin!

Solay dedi de, jas Tәuelsizdik әlgige «Kórset!» dep aqyrdy.  Saqaldy qoryqqannan  bútyndaghy lypasyn sypyryp jiberdi.

– Mynau túrghanda úrghashymyn deuine jol bolsyn!

Álgi qysylyp qaldy.

– Siz ony týsinbeysiz... mening syrtym erkek bolghanmen, ishki jan dýniyem – úrghashy ...

– Óidóit dersin! Qúday qalay jaratty,  solay bolugha tiyistisin! Álde Jaratqannyng jaratqanyna qarsymysyn?!

Álgi qylymsyghan saqaldy әnshi  bóksesin búltyng etkizip, birdene demekshi bop edi, jas Tәuelsizdik sózin bólip jiberip, ekinshisine aqyrdy.

– Al, sen kimsin?!

– Erkekpin, – dedi gýrildegen  bireu auyzyndaghy temekisin búrq-búrq etkizip.

– Eshteneng kórinbeydi ghoy!

– Saldyryp alamyn...

Myna jauapqa jas ta bolsa, bas bola bastaghan Tәuelsizdik shyn qatulanayyn dedi.

– Ne, senderge Qúdaydyng jaratqany alyp-salatyn kóliktin  qosalqy bólshegi me?!

Tamyrsyzdar shynymen sasugha ainaldy. Jas Tәuelsizdik odan әri  qysymyn kýsheyte týsti.

– Áy, teksizder, sender tym bolmasa ózderinning tamyrlaryndy, tarihtaryndy biluge talpynsandar netti?!

– Bi...bilemiz ghoy.

– Bilsender, jyltyraqtarynmen kómkerip qoyyp, qys boyy lepirtetin myna     Jana jyldyq shyrshanyng qaydan payda bolghan tarihyn bilesinder me?!

Tamyrsyzdar jymyng ete qaldy.

– Áriyne, ol bizding ejelden kele jatqan dәstýrimiz...

Jas Tәuelsizdik olardyng sózin ayaqtatpay, bólip jiberdi.

– Joq! Ol senderding ejelden kele  jatqan dәstýrlering emes!

Múny estigende, tamyrsyzdar bir-birine qarap jymyndasty. Jas Tәuelsizdikting әli de «shiyki» ekenine kýldi. Olardyng osynday zymiyan oilaryn tez angharghan Sayyn Dala Tәuelsizdigi:

– Sender zymiyandyqtan basqany bilmeytin jandar ekensinder-au! Olay bolsa, tyndap, myna tauyqtyng miynday milaryna toqyp alyndar.

Anyz boyynsha , ertedegi týrkiler Qúday men aruaqtar mekeni – jer sharynyng tura kindigide tirshilik etken Jer-Sudyng (IYersu) qúrmetine arnalghan «Shyrshalar merekesin» jylda 25 jeltoqsanda kýnnin  týndi jenui qúrmetine  atap ótedi eken.

Jer-Sudyn  janynda aq saqaldy Ýlken (Uligen) esimdi danagóy shal jýredi deydi. Shyrshany  bezendiru de sol kezden qalyptassa kerek. Senderding shyrshalardy tamyrynan ajyratyp, ózderine telip jýrgen meyramdarynnyng týp negizi – mine, osylay bizding babalarymyzdyn  dәstýrinde jatyr. Biraq «bir tal kessen, on tal ek» degen  babalarymyz shyrshany jappay kesuge tiym salghan. Senderdey tabighatty tonaushylar bolmaghan! Sondyqtan óz tarihtaryndy bilip jýrgeysinder!

Sayyn Dalanyng jas Tәuelsizdigining asqaq ýnin estigen tamyrsyzdar óz  tarihyn bilmeytindikterin,  tamyrynan ajyrap qalghandaryn ishtey moyyndap, ýnsiz qaldy.

Tәuelsizdikting asqaq ýni endi býkil әlemge estile bastady.

– Biz –Riym  imperiyasyn qúlatyp, býkil adamzatty qúldyq qoghamnan azat etken Edil (Attila)  batyrdyng tikeley úrpaghymyz.  Býginde biz – Azatpyz! Qazir bizding aldymyzda әlemdi túmshalap alghan  ruhsyzdyq qoghamnyng túmanynan  býkil adamzatty qútqaru mindeti túr. Sondyqtan,  halyqtar dostyghyn, birlikti,  yntymaqtyqty, últtyq dәstýrler men tilderdi qúrmetteu arqyly ruhsyzdyqqa qarsy shyghyp,  býkil әlemdi meyirim shapaghatyna  bóleytin, tamyry terenge ketken, bir-birin qúrmet tútatyn qoghamnyng negizin salamyz!

Endi býkil qys mezgilin ózderine jeke menshikteudi dogharyndar! Sayyn Dalanyng eng qasiyetti merekesi – «16 jeltoqsan – Qazaq elining Tәuelsizdigi kýnin»  senderding kólenkelerinde  qaldyra almaymyz. Halyqtyn  Jana  jyldy shyrshamen qarsy aluyna qarsy emespiz. Tek  aldaghy uaqytta Jana jyldyq  shyrsha  Tәuelsizdik kýninen  keyin ghana ornatylatyn bolady!

Búl asqaq ýndeudi estigen ruhsyzdar men tamyrsyzdar jana әlemning jas Tәuelsizdigining ishki quatyn sezinip, ózderining búl ómirden tyqsyrylyp bara jatqandaryn týsindi.

Kóp úzamay , tamyrynan aiyrylghan bir kezdegi әsem shyrsha da, dәureni ótip, ýldesi men býldesinen aiyrylyp , eshkimge kereksiz kýide qoqysta jatty. Esesine , tamyry beky týsken Jas Tәuelsizdikting ruhy biyektey berdi.

Núrbay  Jýsip

Abai.kz