Daghdarystan keyingi jana kezendegi ortaq qaghidattardy barlyq elderding kýsh-jigerimen qalyptastyruymyz kerek-N. Nazarbaev
ASTANA. 4 mamyr. QazAqparat - Keshe, 3 mamyrda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Jana onjyldyq: qauip-qaterler men perspektivalar» atty taqyrypqa arnalghan IV Astanalyq ekonomikalyq forumnyng júmysyna qatysyp sóz sóiledi.
- Qadirli qonaqtar! Qúrmetti forumgha qatysushylar! Eng әueli qúrmetti meymandargha, osy forumgha qatysushylargha qonaqjay Qazaqstan jerine basqan qadamdarynyz qútty bolsyn dep aitqym keledi!, - dep bastady sózin Qazaqstan Preziydenti.
Memleket basshysy Euraziya jýregindegi Elordamyzda Astanalyq ekonomikalyq forumy osymen tórtinshi jyl ótip otyrghandyghyn jetkizip, halyqaralyq irgeli sharagha qatysushylar qatary jyl sayyn ósip kele jatqandyghyn, osydan forumgha ýlken qyzyghushylyq bar ekeni bәrimizge bayqalyp otyrghandyghyn atap kórsetti.
- Býginde әlemdik qoghamdastyq jana onjyldyqqa qadam basty.
Qazirgi ýrdister dýnie damuynyng jana qarsanynda túrghanyn bildiredi.
Sondyqtan daghdarystan keyingi kezende «jana qaghidattar qanday bolady, qanday jana tәrtip ornaydy» degen saual barshany tolghandyrady.
Men múnday ortaq qaghidattardy barlyq elderding kýsh-jigerimen qalyptastyruymyz kerek dep sanaymyn.
Sonda ghana әlemdik qúrylymnyng jana jýiesi barshanyng jәne әrqaysymyzdyng mýddemizge say bolady.
ASTANA. 4 mamyr. QazAqparat - Keshe, 3 mamyrda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Jana onjyldyq: qauip-qaterler men perspektivalar» atty taqyrypqa arnalghan IV Astanalyq ekonomikalyq forumnyng júmysyna qatysyp sóz sóiledi.
- Qadirli qonaqtar! Qúrmetti forumgha qatysushylar! Eng әueli qúrmetti meymandargha, osy forumgha qatysushylargha qonaqjay Qazaqstan jerine basqan qadamdarynyz qútty bolsyn dep aitqym keledi!, - dep bastady sózin Qazaqstan Preziydenti.
Memleket basshysy Euraziya jýregindegi Elordamyzda Astanalyq ekonomikalyq forumy osymen tórtinshi jyl ótip otyrghandyghyn jetkizip, halyqaralyq irgeli sharagha qatysushylar qatary jyl sayyn ósip kele jatqandyghyn, osydan forumgha ýlken qyzyghushylyq bar ekeni bәrimizge bayqalyp otyrghandyghyn atap kórsetti.
- Býginde әlemdik qoghamdastyq jana onjyldyqqa qadam basty.
Qazirgi ýrdister dýnie damuynyng jana qarsanynda túrghanyn bildiredi.
Sondyqtan daghdarystan keyingi kezende «jana qaghidattar qanday bolady, qanday jana tәrtip ornaydy» degen saual barshany tolghandyrady.
Men múnday ortaq qaghidattardy barlyq elderding kýsh-jigerimen qalyptastyruymyz kerek dep sanaymyn.
Sonda ghana әlemdik qúrylymnyng jana jýiesi barshanyng jәne әrqaysymyzdyng mýddemizge say bolady.
Qazaqstan әlemdik qoghamdastyqtyng kýsh-jigerin biriktirude belsendi ról atqarugha úmtylyp keledi. Ony bәriniz bilesizder.
Búl orayda bizding tәjiriybemizding mol ekenin ózderiniz jaqsy bilesizder.
Qazaqstannyng osy rólin aiqyndaugha ótken jylghy EQYÚ-gha tabysty tóraghalyghy jәne sammitting ótui dәlel bola alady dep sanaymyn, - dedi N. Nazarbaev.
Memleket basshysy Qazaqstan - qazirgi kýni әlemdegi qarqyndy damyp kele jatqan memleketterding biri ekendigine toqtalyp, elimiz birqatar daghdarystardy sәtti ensere bilgendigin atap kórsetti. «Sonyng eng ýlkeni Kenes Odaghynyng tarauy boldy. Búl otandyq ekonomikany tolyq túqyrtyp ketti. Múnan keyin Ontýstik-Shyghys daghdarysy, eng sonynda әlem elderine әli kýnge deyin auyr salmaghyn sezdirip otyrghan әlemdik daghdarys. Osynyng barlyghyn Qazaqstan oidaghyday enseru ýstinde. Mening oiymsha, biz 7 payyzdyq dengeydegi, joghary qarqyndy túraqty ekonomikalyq ósu traektoriyasyna shyqtyq», - dedi Preziydent.
N. Nazarbaev Tәuelsizdikting 20 jyldyghy ishinde halqymyz memleketimizdi qúryp qana qoymay, 12 jyldyng ishinde jana astananyng salynyp ýlgergendigin, múnyng ózi Qazaqstan damuynyng kórnekti kórsetkishi әri bolashaghynyng beriktigining belgisi ekendigin atap kórsetti.
Memleket basshysy byltyrdan bastap, Qazaq elining daghdarystan keyingi kezendegi - 2020 jylgha deyingi damu strategiyasyn iske asyrugha kiriskendigin aitty. Al ol boyynsha aldaghy onjyldyqtaghy basty mindet - el ekonomikasy jana dengeyge kóshiru bolmaq.
- Biz 2016 jylgha qaray ishki jalpy ónimning jan basyna shaqqandaghy kólemin 15 myng dollargha jetkize otyryp, jogharghy kiris dengeyindegi elder tobyna qosyludy maqsat etip otyrmyz. Eger 1994 jyly jan basyna shaqqandaghy IJÓ kólemi 700 dollardy qúrasa, ýstimizdegi jyly 10 myng dollargha deyin jetip, sanauly jyldardyng ishinde el ekonomiykasy 13 ese ósti. Búl maqsatqa jetuding negizgi qúraly elding ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy bolyp tabylady. Ol bizding ekonomiykamyzdy bolashaq daghdarystardan qauipsizdendirui tiyis, - dedi Preziydent.
N. Nazarbaevtyng payymdauynsha, alayda jahandanghan әlemdegi bir elde bolghan oqighalar basqa elderding damuyna da yqpal etpey túrmaydy. Biz bir-birimizding jaghdayymyzgha tәueldimiz. Býgingi forum - osynday halyqaralyq dengeydegi ýlken mәselelerding sheshimin izdestiretin tanymal ýnqatysu alandarynyng biri. Osyghan oray, Qazaqstan Kóshbasshysy qazirgi daghdarystardyng sabaghynan tuyndaytyn aldaghy jana onjyldyqtyng perspektivaly mәseleleri turaly óz kózqarasyn jetkizdi.
Songhy kezderi keri әserlerdi enseruding belgileri payda bola bastaghanyna qaramastan, songhy 70 jyldaghy ekonomikalyq kataklizmning eng irisi bolyp tabylatyn daghdarystyng tereng problemalaryn sheshu mәselesi әli aiqyndalghan joq. Qazirgi daghdarys әlemge bergen sabaqtardy obektivti jәne jan-jaqty taldau qajet. Onyng basty sabaghy - ekonomikalyq sayasatta tengerimsizdikterge jol bermeu. Osy rette auyr bolsa da baqylausyz betimen ketken qarjy rynoktaryn tótenshe qysymda ústaudyng manyzy men paydasy zor. Rettelmegen qarjy sektoryna ýilestirilgen ashyq kapital - búl bayau jarylatyn bombamen ten. Ol býkil әlem boyynsha bir ret jaryldy, әli de talay jaryluy mýmkin.
Daghdarystyng ekinshi sabaghy әsirese, damushy elder ýshin iyndustriyalyq jәne innovasiyalyq sayasattyng manyzynyng artuy boldy. Álemning kóptegen elderi jahandyq bәsekelestikke innovasiyalar, jana tehnologiyalar men ózindik korporativtik chempiondaryn qalyptastyru arqyly qosylugha әreket etude. Degenmen, qazirgi tandaghy qarjy sektory men naqty ekonomikanyng arasyndaghy aiyrmashylyqtar barghan sayyn kózge týsip, irgeli siypatqa ie boldy. Juyqta «Forbs» jurnaly «Global-2000» kezekti reytingin jariyalady. Múnda әlemning 2000 iri transúlttyq kompaniyasynyng jiyntyq týsimi 30 trillion dollar, taza paydasy - 1,5 trillion dollargha juyq, aktivteri 125 triyllion dollar bolghandyghy kórsetilgen. Olardy shartty týrde «industriyalyq» jәne «qarjylyq» dep eki topqa jatqyzugha bolady. Kapitaldyng naqty sektoryndaghy 1700-ge juyq qatysushylar sanynyng qarjy kapitalyna qaraghanda eki ese artyq bolghandyghyna qaramastan, olardyng әlemdik damudaghy róli salystyrugha kelmeytin dengeydegidey tómen bolyp qalyp otyrghandyghy alang tudyrmay qoymaydy. Osylardyng arasynda tiyimdi tengerimdilik qamtamasyz etilgen jaghdayda ghana jahandyq daghdarysty ayaqtaugha bolar edi.
«Endi qane, oilasayyq!» degen N.Nazarbaev ortagha ekonomika men qarjy salasynyng ghalymdaryna biraz bas qatyrudy, tipti úzaq «mýjudi» talap etetin kókeytesti saual «kesegin» tastady: «Eki toptyng osynday araqatysy tengerimdi me? Olardyng әrqaysysynyng әlemdik arenadaghy is-qimyldarynyng úiymdastyrylushylyq rәsimdelu jәne ýilestirilu dengeyi men dәrejesi qanday?»
- Álemdik kapitaldyng osynau eki tabighy baylanysty bólshekteri arasynda útymdy tengerim qamtamasyz etilgende ghana jahandyq daghdarys shyndap ayaqtalatyn bolady! - dedi Elbasy.
Elbasynyng pikirinshe, daghdarystyng ýshinshi sabaghy jetkilikti dәrejedegi әleumettik sayasattyng qajet ekendigine týsinikting artqandyghymen erekshelenip otyr. Songhy kezderi onyng róli negizsiz tómendetilgen bolatyn. Arab elderinde, sonyng ishinde damyghan birqatar elderdegi belgili oqighalar halyqtyng әleumettik jaghdayyn túraqty nazarda ústaudyng ótkirligin kórsetip berdi. Ókinishke qaray, naryqtyq kýshter júmyspen jәne azyq-týlikpen, әleumettik qorghaumen jәne túraqtylyqpen qamtamasyz etuding sayma-say mindetterin barlyq jerde birdey sheshe alghan joq. Osynyng saldarynan damyghan jәne damushy ekonomikalardyng arasynda aiyrmashylyq úlghayyp, sauda daulary, valutalyq kiykiljinder, memlekettik qaryzdar kóbeyip, júmyssyzdar men az qamtylghan halyq sany ósti. Álemde birinshi ret býtindey memleketterding bankrottyq jaghdaygha tap boluy payda boldy.
- Daghdarystyng oryn alghan saldaryn moyynday otyryp jәne odan sabaq alyp, biz XXI ghasyrdyng ekinshi onjyldyghynda әlemdik ekonomikadaghy qauip-qaterler men perspektivalyq mindetterdi qarastyrugha kirisuimiiz qajet, - dep atap ótti Preziydent.
Elbasy osynday jaghdaylargha toqtala kele, әlemdik ekonomiykanyng aldynda onyng qarjylyq, industriyalyq-innovasiyalyq jәne resurstyq-azyq-týliktik sekildi ýsh negizgi sektorynda jahandyq synaqtar túrghandyghyn atap kórsetti. Álemdik qarjy sektorynyng daghdarysty jaghdayy әlemdik qarjy jýiesining aqaulyghynda jәne onyng negizgi qúramdas bóligi әlemdik rezervtik valutada túrghandyghyn, qazirgi qoldanystaghy valutalyq-qarjylyq jýie zandylyq pen demokratiyalyq qaghidattargha jauap bere almaytyndyghyn, makroekonomikalyq qaghidattardy búrmalap, payda bolghan jahandyq problemalardy sheshuge kedergi keltiretindigin jetkizdi. Búl ahualdy joy ýshin osy uaqytqa deyin qolgha alynbaghan týbegeyli sharalar qarastyryluy qajet.
Elbasynyng paymydauynsha, osy jaghdaygha baylanysty әlemning birqatar elderi balamaly valutany qarastyrugha mәjbýr boluda. Aqyr ayaghynda әlemning barlyq ekonomikalary últýstilik esep-tólem birligin qúru jәne engizu, al múnan keyin jana qaghidatty jahandyq valutany qúrugha keletin bolady.
«Men búl jayynda búdan bir jyl búryn bolghan Astanalyq ekonomikalyq forumda osy minbeden aitqan bolatynmyn. Industraldyq-innovasiyalyq qauip-qaterler әdil saudany jәne ekonomikanyng ónerkәsiptik damuyn tenestiru qajettiginen tuyndaydy. Azyq-týlik-resurstyq qauip-qaterler әlemdik energetikalyq jәne azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etumen týsindiriledi», - dedi Preziydent.
Preziydentting sózinshe, al qazirgi jaghdayda әlemde ekonomikalyq qatynastarda damyghan jәne damushy elder arasynda ekonomikalyq tensizdik qalyptasyp otyr. Onyng ózi ýlken problemalardy kóldeneng tartuda. Býkilәlemdik bankting mәlimetteri boyynsha ýstimizdegi jyldyng basynan beri azyq-týlik baghasy 36 payyzgha kóterilgen.
Osynyng saldarynan kirisi tómen jәne azyq-týligi tapshy elder azyq-týlik importyn qarjylandyru problemasyna tap boldy. Ótken jyldyng mausym aiynan beri kedeylik sheginen tómen adamdardyng sany 44 milliongha deyin ósti. Azyq-týlik baghasynyng kóterilui jaghdayynda búl sannyng odan әri arta beretindigi anyq.
Elbasynyng pikirinshe, azyq-týlik daghdarysyng saldary býkil әlemdegi әleumettik jәne sayasy jaghdaydyng ushyghuynan kórinis berip otyr. Múnday jaghdayda ónirlik jәne jahandyq dengeyde azyq-týlik qauipsizdigin qoldau qajet. Búl rette elder arasyndaghy ýilestiru men kelisilgen jәne órkeniyetti is-qimyldar asa manyzdy bolyp tabylady.
«Qazaqstan joghary sapaly azyqtyq astyqty dәstýrli eksporttaushy bolyp tabylady. Sonymen qatar biregey tabighy jaghdayy mýiizdi iri qaranyng ekologiyalyq taza etin eksporttaugha baghyttalghan baghdarlamany әzirleuge jәne ony 2020 jylgha qaray 180 myng tonnagha jetkizuge mýmkindik berdi. Búl óte salmaqty әri órshil baghdarlama. Mening oiymsha, ony jýzege asyru ýshin bizde barlyq alghyshart bar. Biz sheteldik investorlardy kórshi elderdegi senimdi tútynu naryq jәne jaqsy biznes-ahual týrindegi myghym negizi bar jobalargha qatysugha shaqyramyz», - dedi N.Nazarbaev.
Memleket basshysynyng pikirinshe, qazirgi tanda birde-bir el «qazir damy ber, al ekologiyamen sodan keyin ainalysamyz» formulasy boyynsha ómir sýre almaydy. Adamzatqa ghalamshardyng energo-ekologiyalyq jaghdayynyng qauipsizdigin qamtamasyz etetin jýzege asyrylatyn ssenariyi óte-móte qajet. Ol qazirde, bolashaqta da bar barlyq elderge tiyimdi boluy kerek. Mol tabighy resurstargha ie el retinde Qazaqstan әlemdik energetikalyq qauipsizdikti qamtamasyz etudegi óz jauapkershiligin týsinedi. Energiya ýnemdeushi tehnologiyalardy, «jasyl ekonomika» tetikterin engizu - búl tayau onjyldyqtaghy elimizding industriyalyq sayasatynyng basty qúramdauyshtarynyng biri bolyp tabylady. Sondyqtan da jahandyq jylynu problemalaryn sheshuge qatysu ýshin Qazaqstan energetikany tehnologiyalyq janghyrtudy jyldamdatatyn jәne energiya ýnemdeudi damytatyn bolady.
N. Nazarbaev 2007 jylghy BÚÚ Bas Assambleyasynyng 62-shi sessiyasynda ózining qazirgi qalyptasyp otyrghan jalpyadamzattyq problemalargha sәikes «Jahandyq energoekologiyalyq strategiyany» әzirleu iydeyasyn úsynghandyghyn jetkizdi. Ony talqylau Braziliyada 2012 jyly ótetin BÚÚ-nyng «RIO+20» túraqty damu konferensiyasyna úsynylyp otyr. Osy orayda Preziydent búl osy forum ayasynda talqylanatynyna jәne qoldau tabatyndyghyna ýmit artty.
Elbasynyng pikirinshe, qazirgi kýni memleketterding birigip kýsh-jiger júmsauy jaghdayynda ghana problemalardy sheshuge bolady. Osyghan oray Preziydent jalpy әlemdik sayasat mynanday mәselelerge nazar audaruy oryndy ekendigin aitty.
Birinshiden, makroekonomikalyq basqarudyng ýilestirilgen jýiesin jasaqtau qajet. Ekinshiden, shiykizattan qarjy sektoryna deyingi rynoktardy jahandyq túrghydan retteu. Ýshinshiden, tiyimdi valuta-qarjy jýiesin negizge alu. Birinshi baghyt ýshin ýlken jiyrmalyqtyng qarjy ministrleri últtyq ekonomikalar jaghdayyn baghalaudyng әmbebap indiykatorlarynyng tizimin aiqyndauy qajet. Qazirgi kýni әlemdik rynoktardy retteu jýiesin qúru turaly kóp aityluda. Biraq ýilestirilgen sheshim әli әzirlengen joq.
Birjalyq tauarlardaghy, әsirese, energoresurstar men shiykizat jónindegi, sonday-aq azyq-týlik tauarlary rynogyndaghy baghalardy qajetinshe basqarudyng halyqaralyq ýilestirilimin qamtamasyz etuding manyzy zor. Qarjy rynoktaryn jahandyq basqaru bóliginde shygharylatyn baghaly qaghazdar rynogyna ekpin týsirgen oryndy bolar edi. Songhy daghdarys aldynda derivativter rynogynyng ainalymy býkil planetanyng jiyntyq IJÓ-sinen 8 ese asyp týskeni belgili. Eng aqyrynda jana әlemdik rezervtik valutany qúru móldir jәne barshagha týsinikti jahandyq valutalyq-qarjylyq jýieni qalyptastyru mýmkindigin bergen bolar edi. Múnday jaghdayda elderding rezervteri neghúrlym túraqty bolyp, bolashaq ekonomikalyq perspektiyvalardy nyghaytatyndyghy anyq. Elbasy osynday úsynystaryn bildire kele, Memleket basshysy halyqaralyq ýilestirudi kýsheytu ýshin barlyq elding jahandyq retteu turaly Paktige qosylu qajettigin atap ótti. Býgingi qauip-qaterlerdi sheshu joldaryn talqylaudaghy jogharyda aitylghan kózqarastar atalghan qújatta kórinis tabuy kerek. Búl Pakti halyqaralyq ekonomikalyq sayasattyng negizgi elementterin kelisu ýshin naqty qúral bola alady.
- Men bizding forumnyng halyqaralyq valuta-qarjy jýiesin túraqtandyrugha ong yqpal etetinine kәmil senemin.
Atap aitqanda, dýniyejýzilik jana valutagha ótui boyynsha Jol kartasyn әzirleuge bolady.
Áriyne, búl bir kýnde nemese bir forumda sheshimin tabatyn qadam emes ekenin bәrimiz bilemiz.
Sondyqtan búl isti osy forumda bastap, túraqty júmys isteytin forumnyng virtualidyq sayty arqyly jalghastyryp, kelesi jyly ótetin besinshi forumda qabyldau mumkinshiligine qol jetkizuge bolady dep senemin.
Barshanyz bilesizder, Astanalyq ekonomikalyq forumynyng manyzy jyldan-jylgha arta týsude.
Sondyqtan kelesi jyldan bastap ol túraqty týrde mamyr aiynda ótkiziletin bolady.
Barshanyzdy kelesi jyldyng 23-24 mamyrynda ótetin Besinshi Astanalyq ekonomikalyq forumnyng júmysyna qatysugha shaqyramyn.
Sóz sonynda tabysty júmys tileymin-, dedi N. Nazarbaev.