Býgin memleket jәne qogham qayratkeri Túrar Rysqúlovtyng dýniyege kelgen kýni. Qazaqtyng basyna tóngen ashtyq qyrghynyn ashyq synap, Kenes ýkimetinen sol nәubetke qarsy qomaqty qarjy bóldirgen Túrar turaly ne bilemiz? Ruhany janghyrudy maqsat tútqan bizding qogham sol ziyalylargha layyqty qúrmet kórsete aldy ma?

2016 jyldyng nauryz aiynda Almatydaghy T.Rysqúlov atyndaghy últtyq ekonomikalyq uniyversiytetten Túrardyng esimin alyp tastady.Sóitip, Kenes kezinen qalghan NARHOZ atauyn qayta berdi. Múny uniyversiytet basshylary NARHOZ atauynyng qogham sanasynda myqtap oryn aluymen týsindirdi. Olardyng aituynsha, osy atau bolghan kezde ghana uniyversiytet biznesting biyik shyndaryn baghyndyrypty-mys.

Alayda, Túrar Rysqúlov qazaq halqyna enbegi singen ýlken túlgha. Áriyne, ony uniyversiytetting  sol kezdegi basshysy  Kshishtof Rybinisky týsinbeui mýmkin. Biraq, uniyversiyetti әlemdik standartqa say jasaqtaymyn degen rektor nege kenestik eski ataugha jabysyp qalghany týsiniksiz. Jәne, NARHOZ  - orys tilindegi “halyq sharuashylyghy” sózining qysqartylghan týri. Búl ataudyng ekonomikamen baylanysy da shamaly. Sondyqtan, búl oqu ornyna Túrarday túlghanyng esimi qayta berilui qajet!

Mektep oqulyqtarynda “Qyzyl jebe” romanynan sәl ghana ýzindi berilgen. Onda, bala Túrardyng әkesimen birge týrmede otyrghany tústary bayandalghan. Odan keyingi “Qazaqstan tarihy” oqulyghynda HH ghasyrdaghy nәubet pen sol kezdegi ziyalylar turaly enbekter de az. Al, uniyversiytetterdegi tarih sabaghy Tәuelsizdikten bergi kezenderge basymdyq beredi. Demek, jastar ózdiginen oqyp, izdenbese, Túrarday túlghalardy býgingi kezeng asa kóp dәriptep jatqan joq.

Ol kisining әsirese, asharshylyq kezindegi halyqqa jasaghan qamqorlyghy erekshe. Ol turaly Sherhan Múrtaza:

“...Asharshylyq jyldary eldi ashtyqtan, ólimnen qútqaryp qalghan adam. Aq degeni alghys, qara degeni qarghys bolyp otyrghan Stalinning aldyna baryp, halyqtyng jaghdayyn týsindirip, asharshylyqtan qútqarudyng jolynda janqiyarlyq erlik kórsetken adam. Oghan batyly baryp aitudyng ózi qiyamet. Stalin siyaqty adamgha ketip jatqan qatelikti týsindiruding ózi... Jýregining týgi bar adam ghana aita alady ol zamanda” deydi.

Ol ashtyq mәselesimen jýieli týrde kýresu ýshin densaulyq saqtau halyq komissary qyzmetinen ketip, asharshylyqpen kýresetin komissiya qúrady. Sóitip, Rysqúlovtyng basshylyghymen jetim balalar ýileri, júqpaly aurulargha arnalghan emhanalar, qoghamdyq tamaqtandyru oryndary ashylady. Kenes ýkimetinen ashtyqqa qarsy qomaqty qarajat bólinedi.

Sonymen qatar, ol kenes biyligining Alash ziyalylaryna jasaghan qastandyghyna qatysty: “Biz ýshin eng manyzdy nәrse kommunistik partiyanyng biyligi men onyng iydeologiyasy emes, biz ýshin manyzdysy últtyng birligi jәne bolashaghy” degen oy aitqan. Demek, últtyng birligi men bolashaghy jolynda qyzmet etken Túrar Rysqúlov egemendik alghan tústa eskerusiz qalmauy kerek.

Qoryta kelgende, HH ghasyrdaghy qazaq ziyalylarynyng enbegi men atqarghan isteri turaly jan-jaqty nasihat qajet-aq. Ol  ýshin, osy túlghalardyng ómiri men atqarghan qyzmetteri turaly filimder men qoyylymdar kórermen nazaryna úsynylsa. Ásirese, Sherhan Múrtazanyng «Stalinge hat» piesasy býgingi teatrlarda sahnalansa, últtyng mәdeny ómirine qomaqty ýles qosylatyn edi.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz