Tirlik tynysy—aynalghan qan tamyr,

Ómir ózegi tynymsyz nәr alghan.

Shetsiz jazyqtar, qaldy eken qansha qyr?

Tizbegin toqtatpay zaman-zamannan.

Keruen tartady qúrlyqtan qúrlyqqa,

Ár sәt bettesip beytanys eldermen.

Shólden ótedi qayyqtay qúmdyqta,

Qúrma, matalar, Qúrandar tendelgen.

Óner, janalyq, jalghanar saudamen,

Ilesip shәkirtter izdeydi mol bilim.

Kausar ishedi qúdyqtan qaughamen,

Erte qamdaydy keruenshi jol jýgin.

Qalqa, búqpadan qaraqshy epteydi,

Keruen kezedi iymenbey súmdardan.

«Shegirtkeden qoryqqan egin ekpeydi»,

Keruen seskenbes saparda shyndalghan.

Eng bir mazasyz keruenge bóget bar,

Arsyldap, arpyldap itter jýgirer.

Tirsekke tap berip qabugha tóbet dal,

Ol ýshin toqtatyp, týsirmes jýgin el.

Qaptaghan qandy auyz jasqaudy bilmeydi,

IYesin syilaghan iytin atpaydy.

Antalaghandy kózine ilmeydi.

Tik baqay týieler abdyrap saspaydy.

Qalmaydy artynan kósh jerge shanqyldap,

Órshelenedi qúlaq túndyryp.

Qalady súr qanshyq kezdeysoq qanqyldap,

Serpilgen ayaqtan tisin syndyryp.

Keruen ketedi bógelmey bel asyp,

Itter qalady bir sayda úilyghyp.

Qarsy alar qúrmettep qaqpasyn el ashyp,

Kýreng shayy men shәrbatyn qúidyryp.

Býginde keruender ketip barady,

Itter әdetin әli qoyghan joq.

Abalap jýgirip, ýredi, qabady,

Bәri bir it óspes, bolmaydy qoydan kóp.

Dәuletbek Baytúrsynúly, QJO nyng mýshesi

Abai.kz