Qyr basynan qaraghanda bizding shaghyn auyl әldekimning ne arbasynan, ne dorbasynan týsip, shashylyp qalghan asyqtay bytyrap jatady. Múndaghy ýilerding jalpy úsqyny bir-birine úqsas bolghanmen, barlyq jerdegidey әr shanyraqtyng taghdyry әr túrli, әr basqa. Múnda nebary otyzgha juyq qana týtin bar. Sol otyz ýiden tanerten,keshke otyz týtin budaqtaghanda auyl ýstin kәdimgidey bozghylt túman basyp, japyrayghan jataghan ýilerdi kógildir perdege orap kezden tasalaydy.Balalyq shaqtyng qyzyghy men qiyndyghy jayly, ótken ómirding jýrekke tastap ketken quanyshy men qayghysy turaly, әsirese, soghys jyldaryndaghy kýlkige saran, múngha jomart qystalang da auyr shaqtary jayly talay shygharmalar jazylyp, talay filimder qoyyldy.
Mine, anau múnartyp jatqan - men tughan auyl. Ol auyldy kezinde júrt әr túrli ataytyn. Bireuler "Kishkentay auyl" dep, bireuler "Áumeserler auly" dep atady. Al baz bireuler "Demesin auly" dep aidar taqty.Qalay bolghanda da, búl auyl eshbir auylgha úqsamaytyn edi, sondyqtan da onyng atyn estigen adam eleng etpey jaybaraqat qalmaytyn. Adam balasynyng bәri birdey tuylyp, әrkim әr basqa óledi.
Qyr basyndaghy myna qorym - osy kishkentay auylda tuyp-ósken adamdardyng mәngilik qonysy. Olar da bir kezde shyr etip anadan tudy, tәi-tәy basty, ata-ananyng quanyshy boldy, qayghysy boldy, bireudi únatty, bireudi jek kórdi, ómirden birde jaqsylyq, birde jamandyq kórdi,ómirding bir sәtinde tentek boldy, birde aqyldy boldy,sóitip, "tirshilik" dep atalatyn myna jalghanda kózi júmylghansha tyrbanyp ótti.
Qazir olardy eshkim bilmeydi. Bir kezde osy ómirding qojasy bop, jer sarayyn dýrildetip jýrgen jandar qazir jym-jyrt, ózderi tuylghan kezge deyin qalay belgisiz tozan bop úshyp kelse, endi sonday belgisiz, tylsym tozangha qayta ainalghan. Kýni keshege deyin, keudesinen jan shyqqansha jer ýstindegi aldamshy tirlikting qyzyghyna shynymen senip, mәngi jasaytynday shynymen alysyp-júlysyp kelgen eki ayaqty júmyr basty anghal pendeler qazir qayda ketti? Olar kimge ainaldy, nege ainaldy? Eshkim de bilmeydi...
Han da ótken, qara da etken, qayyrshy men bay da ótken, danyshpan men aqymaq ta ótken, sóitip baryp bәri-bәri ana dýniyeden әdilet tauyp, bәri birdey kәdimgi qanqa sýiekke ainalghan adamdar endi ghana tenelgendey topyraq kórpelerin qymtay jauyp qyr basyndaghy "endi bәribir" jalghannyng qúshaghynda ýn-týnsiz jatyr. Sol qu sýiekterdi suyryp alyp, olardyng boyyn, salmaghyn, bet-әlpetin, tipti, últyn da ajyratugha bolar, biraq kim aqyldy, kim danyshpan eshkim bile almaq emes. Óitkeni,onyng endi qajeti joq, al ana dýnie olardyng kim bolghanyna pysqyryp ta qaramaydy.
Al mynau - Demesinning molasy. Tirliginde ony júrt "jyndy" dedi, "Áumeser, esalan" dedi. Biraq onyng kózi júmylghan sәtten bastap, tónirektegi barsha adam úzaq uaqyt oilanyp qaldy. Al ol bolsa, ózin "tynyshtyq kýzetshisi" dep ataushy edi.
Shynynda da, kim eding sen, Demesin?
Men oqighany basynan bastap aitayynshy.
* * *
Qystyng qaqaghan shaghy. Oblys ortalyghynan tym shalghayda jatqan- kishkentay auyldyng ensesi týsip, súlyq jatyr.Jelsiz tymyrsyq ayaz. Jataghan ýilerding myrtyq múrjalarynan tirshilik belgisin bildirip, qisyq týtin budaqtay kóteriledi.Soghys kezenining iyqtan ózgen jadau da jabyrqau kórinisinen adamdardyng da ensesi týsinki.Biraq balanyng aty qashan da bala. Olar isherge tamaq,kiyerge kiyim bolmasa da beygham kýlkige dayyn túrady.Jamau-jasqau, olpy-solpy kiyingen jeti-segiz bala qannen-qapersiz syrghanaq teuip jýr. Jyrtyq etik, sholaq ton, keng shalbar, tozghan malaqaylardyng kórmesi osy balalardyng ýstinde. Jastaryna jetpey erte eseygen, sol mezgilsiz eseygendigimen-aq ayaushylyq tughyzatyn balalar.
Biraq olar óte kónildi. Olardyng kýlkilerine qarap búl ónirge soghys zardaby tiymegendey, nemese әldeqashan beybitshilik ornaghanday edi.Bir aghash shanagha ýsh bala otyryp, olardyng sonyna taghy ýsh-tórt bala jabysyp, tóbeden qúldilap keledi.Eniske jete bergende shana audarylyp, bәri opyr-topyr boldy da qaldy. Olar ishek-sileleri qatyp, qúlaghandaryn bir-birinen kórip, bir-birining moynyna qar tyghyp mәz bop jatqanda shette túrghan bir bala janúshyra aighay saldy.
- Polundra! Demesin kele jatyr!
Birneshe bala jaqyn manda túrghan búzylghan jaman tamgha kirip joq boldy.
Ýstinde kónetoz soldat shiyneli, basynda soldat qúlaqshyny bar demesin kórindi, bir búryshtan shygha kelip,tura osylay qaray jýrdi. Onyng qolynda dorba, shamasy Qaraspan bazarynan kele jatyr. Búl joly odan adam qorqa qoyatynday emes, biraq auyl adamdary odan qorqyp ýirengen. Ol әldenege kónildenip, yrjiya kýlip kele jatsa da, balalar tús-túsqa qasha jónelgeli túrady.
Jalpy, búl auyldyng kópshiligi, әsirese, balalary Demesin dese zәreleri ketedi. Al Demesin bolsa osy kezge sheyin bireuge kýsh kórsetip, qiyanat jasap kórgen emes.Eski kezderding aituynsha, onyng әke-sheshesin aq bandylar atyp ketken desedi. Alty jasar balanyng kózinshe atypty. Sodan ol kenkeles bop qalghan kәrinedi. Soghystyng alghashqy ailarynda maydangha súranypty. Biraq dәrigerler rúqsat etpegen. Sóitse de, intendanttyq batalionda biraz bolyp elge oralghan eken. Soghys turaly habar, onyng alystaghy dýmpui Demesinning delebesin búrynghydan da qozdyra týsetin.
Demesin jan-jaqqa tym-tyraqay qasha jónelgen balalardyng búl qylyghyna mәz bop kýlip túr.
- Ei, búlaryng ne?- dep aighaylady ol qarqylday kýlip.- Menen nege qashasyndar? Senderden qyzyl әsker shyqpaydy, óitkeni sender su jýreksinder!
Jaqyndaghy jaman tamnan jasqana shyqqan dauys estildi.
- Joq, biz qorqaq emespiz!..
- Sen ketken song shyghamyz.
Demesin taghy da qarqylday kýldi.
- Men ketken son? Mәssaghan batyr bolghandaryna! Al sender mening qaydan kele jatqanymdy bilesinder me?
- Bilmeymiz.
- Bilgimiz de kelmeydi.
Demesin ashulanghan joq.
- Men bazardan kele jatyrmyn, bildinder me, bazardan! Mine, mynany kórdinder ghoy,- dep ol dorbasyn joghary kóterdi.- Búl ne?
- Dorba,- dedi Mýtәn degen bala dualdan jartylay syghalap.
- Dúrys! Dәl taptyn. Al ishinde ne bar? Eshkim jauap bere almady.
- Múnyng ishinde kәmpit bar, tәtti kýlshe bar! Men senderge әdeyi arnap aldym. Kelinder, jaqyndandar!
Balalar onyng sózine senerin de, senbesin de bilmey ýnsiz qaldy.Demesin dorbanyng auzyn qayyryp, ishindegi baryn kórsetip qoydy da, ózi aulaghyraq baryp túrdy.Áueli bir bala jaqyndady. Ol jaylap basyp kelip,dorba ishinde shynymen kәmpit jatqanyn kórdi.Bireuin,sonan song ekeuin, ýsheuin alyp jedi. Onyng shynymen kәmpit jep jatqanyn kórip, ózge balalar da lap qoydy.Birneshe sequndtyng ishinde dorba shúbatylyp bos qaldy.
Demesin olargha qarap jas balasha mәz bop kýlip túr.Balalardyng eresekteui Mýtәn oghan jaylap jaqyndady.
- Qalay , shynymen kәmpit pe eken?- dedi Demesin Mýtәngha tóne qarap.
- IYә. Raqmet! Ekeuin apama aparyp beremin dep alyp qaldym.
- Jaraysyn! Aqyldysyn! Kelesi joly taghy da әkep berem. Biraq menen qoryqpaytyn bolyndar. Kelistik pe?
- Kelistik. Demesin agha, biz soghys oiynyn oinayyq dep edik. Eshkim fashist bolghysy kelmeydi. Siz fashistbolynyzshy a?
Demesinning kýlkisi birden tyiylyp, betine ashu-yzasy oinap shygha keldi.
- J-oq! Onday oiyn oinaugha bolmaydy. Basqa oiyn oinandar!- dedi ol aqyryp.
- Biz basqa oiyn bilmeymiz.
- Nege bilmeysinder? Basqa oiyn qúryp qaldy ma?
- Basqa oiyn qyzyq emes.
- Nege qyzyq emes? Qyzyq bolghanda qanday!
- Aytynyzshy, qanday oiyn?
- Beybitshilik...
- Beybitshilik?
Balalardyng bәri bir-birine qarap túryp qaldy. Tymaghy kózine týsken bir ketik bala mandayyna sausaghyn aparyp, kózin alartty. "Jyndy" degeni.
- Biz beybitshilik oinay almaymyz.
Balalar "qaru-jaraqtaryn" tastay salyp, bet-betimen qasha jóneldi.Demesin Mýtәndi "atyp qúlatty"- úryp jyqty. Qolyna soqqy tiygen bala qar ýstine jalp etip qúlap týsti.
- Fashister! Olargha ólim! Olar bizdi qashanghy óltire beredi!- dep Demesin ózge balalardy da tym-tyraqay qua jóneldi.
Balalardyng u-shuy men qar ýstindegi topalandy kórip,jan-jaqtan adamdar jinalyp qaldy. Kolhoz bastyghy Ormantay, auyl sovet predsedateli Ardaq, soqqygha jyghylghan Mýtәnning anasy hadisha jetti' zyr jýgirip. Eshkim Demesindi toqtata alar emes. Qútyrynyp alghan Demesinning qahary men aibarynan adam shoshynarlyqtay.
- Ormantay qaynagha-au, toqtatsanyzdarshy ana Demesindi! Oibay-au, balalardy qyryp bitetin boldy ghoy!-dep Hadisha jýgirip kep balasy Mýtәndi kóterip aldy. Soqqygha taghy bir bala qúlady.
- Taghy bir fashist qúlady! Bәlem, saghan sol kerek!-dep Demesin órshelenip jýr, Ormantay myna kórinisten jany shoshyp, onyng qarsy aldyna kep kóldenendep túra qaldy.
- Demesin! Toqta deymin! Saghan ne bolghan, Demesin!Áy, sening aqylyng qayda ketken, toqta deymin! Toqta!
Demesin onyng sózin eleng qylar emes. "Jauyngerler,algha-a!" Dep balalardy jeke-jeke quyp jýr.Ormantay basqa amaly tausylghan son, shanasynda jatqan myltyghyn alyp, oghan tura kózenip túra qalyp edi, Demesin odan iymenu bylay túrsyn, onyng myltyghyn tartyp alghanda, әielder jaghy zәre-qútylary qalmay shu ete týsti.
- Oibay, qúrtatyn boldy!
- Shetimizden qyrady, oibay!..
Myltyghynan qapylysta airylghan Ormantay ne isterin bilmey, dalbalaqtap onyng sonynan jýgire berdi. "Demesin,aqylyng bar ghoy, myltyghymdy ózime ber!"
- Joq, myltyq maghan kerek! Men fashisterdi atamyn!- dep Demesin onyng zәresin odan әrmen ketirdi.
- Qaydaghy fashist! Olar óz adamdarymyz ghoy. Jy esindi!
Osy kezde onyng qarsy aldynan Ardaq shygha kelip,kóldeneng túryp aldy. Neden bolsa da tayynbaytyn týri bar.
|
- Stalinning atymen búiyramyn, toqta!- dedi ol әri qorqynyshty, әri aibarly ýnmen.
Búl sәtti kózben kórmegen adam senbes edi. Júrttyng kóz aldynda tanghajayyp oqigha boldy: Demesin alasúrghan qalpynan airylyp, qimylsyz túryp qaldy. Júrt ta tyna qalghan.Demesin boyyn tiktep, әskery adamday sirese qapty.Álden song qolyn mandayyna aparyp:
- Qúp bolady! Búiryghynyzga qúldyq! Eng songhy pashisting qúlaghanyn habarlaugha rúqsat etiniz, joldas Staliyn!- dedi ol.
- Demesin-au, sening aityp túrghanyng qaydaghy fashist!- dedi Ardaq ózine-ózi kele almay qalshyldap.-Sen óz adamymyzdy soqqygha jyqtyn! Ol ýshin jauap beresin!
- Men pashist ýshin jauap bermeymin! Eshkim de jauap bermeydi!
Osy kezde sózge Hadisha aralasty:
- Qúday-au, aityp túrghanyng qaydaghy fashist? Búl manda jau joq. Jau dep jýrgenin. mening balam - Mýtәn!Sen ony jaqsy kórushi eding ghoy. Men onyng anasymyn,Hadishamyn!
Demesin oilanyp qaldy. Kolhoz bastyq Ormantay onyng qasyna kep, iyghyna qolyn saldy. Búl auylda odan qaymyqpaytyn, onymen erkin sóilesetin jalghyz adam -osy Ormantay.
- Demesin, sen búl minezindi qoy,- dedi ol bayau ýnmen.- Joq jerden jau izdep alasúrma. Búl auylda fashist joq. Olar anda, alysta.- Ol auyl syrtyna qaray qolyn siltedi.
- Ótken joly ústap әkelgen eki pashist she?
- Olar fashist emes, olar el ýstinen kýn kórgisi kelgen beyshara úrylar ghoy.
- Olar da pashist! Bәribir pashist!
Demesin myltyqtyng patronyn alyp, únghysyn ýrledi de, ony iyghyna asynyp, ketuge ynghaylana bastady. Onyng ketkeli jatqanyn kórgen júrt shu ete qaldy.
- Oibay, myltyqty alyp qalyndar!- dedi Mәnsiya degen әielding jan dausy shyghyp.
- Im... m... Demesin-au... menin... myltyghymdy... benip ketseng qalay bolar eken...- dep Ormantay mingirlep edi,Demesin oghan jalt qarady.
- Myltyq meniki! Ol maghan kerek! Men onymen pәshisterdi atamyn!
Osyny aitty da, ol jýrip ketti. Júrt tereng bir kýrsindi.
- Yapyrym-ay, sen onyng tilin qalay taptyn?- dedi Shәmsiya degen әiel Ardaqqa qarap.- Sen bolmaghanda ol birazymyzdy jayratyp salatyn ba edi, qayter edi?
- Bostan-bosqa aibaraq salma. Ázirge Demesinning qolynan ólgen adamnyng molasy joq,- dedi Ormantay oghan jaqtyrmay qarap.
- Au, halayyq!- dedi Ardaq júrtqa qarap.- Osynsha qauym bop otyryp bir jyndygha shamamyz kelmey me?Soghys auyrtpalyghy iyghymyzdan bir bassa, myna Demesin degenning ýreyi eki basyp, ensemizdi týsirip jiberdi ghoy.Bir amalyn tabayyq ta!..
- Sonymen ne demeksin?- dedi Ormantay.
- Osynda biraz júrt jinalyp qalghan ekenbiz. Sonny bәrimiz aqyldassaq qaytedi?
- Al aqyldassaq aqyldasayyq, sonda ne isteuimiz kerek?
- IYә, maydangha jyndy kerek bop jatyr edi, jaman qatty,- dedi ekinshi bir shal qarsylasyp.
- Ou, ol sol soghystan kontujen bop oralghan joq pa?..
- Soghysqa jete almay joldan qaytqan,- dedi taghy bireu.
- Mende mynaday úsynys bar,- dedi Ardaq bos sózdi jaqtyrmay.- Audanmen kelisip, ony jyndyhanagha jiberu kerek.
- Jyndyhanasy nesi? Obal emes pe?
- Dúrys. Tabylghan aqyl! Óletin boldyq qoy zәremiz ketip,- dep tús-tústan әrkim ózinshe shulap qoya berdi.
- Jyndyhana deysinder, ә!- dedi Ormantay kýrsinip.- Elding zәresin alyp, apshysyn quyrghan adamnyng orny, әriyne, búl jer emes. Biraq men ony qimaymyn.
Onyng әke sheshesin jiyrmasynshy jyldary bandylar atyp ketti. Balanyng kózinshe atty. Ol kezde búl bes-alty jasar edi. Ol shyryldap mening qolymda qalghan. Endi ony kózim qiyp qalay jyndyhanagha jibermekpin!
- Tolqyp ketti me, ol oramalyn alyp, kózin sýrtti.- Onyng ýstine...ol sender aitqanday jyndy ma? Eshkimge obal-ziyany joq, auyl shetinde ózimen-ózi ómir sýrip jatyr. Auyq-auyq әlgindey minez kórsetetini ras. Ol ótedi de ketedi ghoy.-Az-kem oilanyp, túrdy da kenetten:- Al onymen syrlasyp kórgendering bar ma?- dedi.
Eshkim ýndemedi.
- Áriyne, eshkim onymen sóilesip kórgen joq. Sondyqtan da ony esalan, delqúly deysinder.
- Al siz she?- dedi Ardaq.
- E-e, ol úzaq әngime. Keyde maghan da deni dúrys emes bop kórinedi. Al endi birde bәrimizden aqyldy siyaqty.
- IYә, aitqandarynyz oryndy-aq. Biraq myna balalar maydandaghy әkelerining qazasyn estip bir qayghyrsa, Demesinmen kezdesip qaludan taghy qorqyp, jýrekteri oinamaly bop bitti... Tipti, eresek myna bizder de emin-erkin jýre almaymyz.
- Úyat bolsa da aitayyn, qajetti sharuamen týnde dalagha shyghudan da qaldyq,- dedi әlgi Mәnsiya degen әiel top ishinen boy kórsetpey.
- Áy, Mәnsiya, jatar oryngha shaydy az ishu kerek,-dedi bir shal.- Sonda býkil auyl bop betine qarap otyrghan jalghyz qúdyqtyng da suy ýnemdelgen bolar edi.
- Toqtatyndar dyrdu sózdi,- dedi qashan da ashuly Ardaq.- Nemene, Demesindi jyndyhanagha jibereyik degende men bir jetiskendikten aityp túr deysinder me? Sender meyirbansyndar da, qara jýrek men ghana eken ghoy?Jalghyz men ýshin eshtenening keregi joq. Men senderding qamdaryndy oilap túrmyn. Auylgha aghayyn-tuystar at izin salyp aralasudan qaldy. Kýzdikýni anau túrghan aqsaqal men kempirin esekke qorjyn ghyp baylap, auyl syrtyna aidap jibergen jerinen balalar tauyp әkelmep pe edi?
- Sóitken ol, sóitken! Ol bizge jaqsylyq әkelmeydi,- dep zәbir shekken Ákimbek zarlap qoya berdi.- Balalar tauyp almaghanda ólip te qalatyn da edik, qayter edik. Endi onyng qolyna myltyq týsti. Jyny kelgen kýni býkil auyldy typ-tipyl ghyp qyryp salatyn shyghar.
- Qyrmaydy,- dedi ekinshi bir shal qarsylasyp.-Esekke qorjyn ghyp baylap jiberse, ózderinde de bir bәle bar. Biday úrlamaq bop barghanda ústalghan kórinesinder ghoy.
- Nemene, sen kórip túryp pa edin?
- Men kórmesem de, basqa kórgender bar.
Ákimbek ashugha basty.
- Sen maghan jala japtyng ghoy, ә? Jala japtyng ghoy.Oy, pәderine nәlet!- dep ol Kәkimbekke túra úmtyldy.Ekeui jaghalasyp, júrt u-shu bop ketti.
- Toqtatyndar! Shal men shal tóbelesti degen ne súmdyq!- dedi Ormantay aragha týsip. Ol eki shaldy eki jaqqa bólip jiberdi.Júrt shuyly basylyp, eki shal tynyshtaldy.
- Ay, aqsaqaldar-ay! Ana jaqta er azamattar qan tógip jatyr. Biz múnda bir-birimizding jaghamyzdan alyp jatyrmyz. Qane tarandar! Júmystaryna baryndar. Al Demesin әzirge eshqayda da barmaydy,- dep Ormantay naqty sheshim aitty.
Júrt tarap, Ormantay men Ardaq bir sәt onasha qalghan sәtte Ardaq zildi dauyspen:
- Aytpady demeniz, eger Demesinning qolynan bireu-mireu mert bop jýrse, ,jauabyn siz beresiz,- dedi ony saqtandyra sóilep. Sóitti de, sózining jauabyn kýtpey syrt ainalyp jýre berdi.
- Bersek berermiz,- dedi Ormantay kýbirlep. Onyng búl sózi ózimen ózi sóileskendey ózine de әreng estildi.Ormantaygha Ardaqtyng "әiel" degen úghymmen qabyspas osy bir qatal minezi ghana únamaydy. "Sende ayaushylyq joq, onsyz da qayghy jútyp jýrgen júrtqa zirkildey bermesenshi" dep, oghan onashada talay aitqan. Biraq aitqannan әli eshqanday nәtiyje shyqpaghan sekildi.Osy kezde jaqyn mandaghy bir ýiden "bauyrymdap"jylaghan dauys estildi. Ormantay selt ete týsti.
- IYә... taghy da bir azamattan airyldyq,- dedi ol kýbirlep.- Yapyr-au, myna dauys qay ýiden shyghyp jatyr? Jana ghana Demesin soqqygha jyqqan Mýtәnning ýii ghoy... Bayghús Hadisha-ay!.. Jyghylghangha júdyryq degen osy!
Ol auyr bir kýrsinip alyp, dauys shyqqan ýige qaray jýrdi.Áyelderding ortasynda Hadisha jer toqpaqtap jylap otyr eken. Mýtәn tórdegi aghash tósekte әli ynyrsyp jatyr. Múng shaghar bireudi kórgende adam boyyndaghy qayghynyng ýdey týsetin әdeti shyghar, Ormantaydy kórgende әielderding de dausy kýsheye týsti.
- Oreke-au, ózinizben maydangha birge attanghan Ábsamatyng qayda? Ony qayda tastap kettin?!.. Bir azamat bir japyraq qaghaz bop oraldy ghoy, Oreke-au!..- Hadishanyng zaryn tyndap túru mýmkin emes edi. Ormantay "sabyr, Hadisha, sabyr. Múnday qazany jylamay qarsy alayyq. Erkek toqty qúrbandyq... Er adam ýide tuylyp,týzde óledi. Amal qansha... Myqty bol!",- degen ýirenshikti sózden basqa esh nәrse aita almady.
Áuelgi kezde qaraly habar alghan ýy iyesine ol bar bilgenin saryp qyp júbatu aitatyn. Bertin kele júbatu aitu da jattandy әdetke ainalyp, oghan eshkim qúlaq aspaytyndy shyghardy. Ormantay da olardy toqtatu ýshin búrynghyday janyn salmaydy,- Júrt ishki sherin shygharyp bolmay bәribir toqtamaydy.Ol әielder tobyna jaqyndap, jaymen ghana:
- Maslopromgha sýt jóneltetin kez bop qaldy. Hadishany býgin qozghamay-aq qoyayyq. Qane, qaysysyng barasyn?- dedi. "Men barayyn" dedi Zeynep.
- Ýiine baryp qalyng kiyin de attan. Qaytemiz, jaghday solay. Azamattar aman oralghan song ýiden shyqpay bir demalasyndar.- Ormantay osyny aityp ezu tartqan bolyp edi, onysy mýlde ersi shyqty.
Zeynep lәm demesten, jinala bastady. Oramalyn tartyp, kýpәikesining belin budy. Onyng maslopromgha jýrgeli túrghanyn bilgen Hadisha:
- Kýn batyp ketse sonda qona sal. Týngi ayaz jaman,- dedi jylaghanyn qoya sap. Ol kezde jylap otyryp sóileu ýirenshikti әdet bolatyn.- Toqta, andaghydan ayaghyng ýsip qalady ghoy. Mә, mening baypaghymdy kiyip al.-Ol jalma-jan ayaghyndaghy baypaghyn sheship berdi. Zeynep әueli oghan, sonan song Ormantaygha tandana qarap edi,Ormantay "al" degendey ym qaqty. Zeynep baypaqty kiyip,etigin Hadishagha tastady.
"Tirshilik zany qatal, ony tek kóz jasymen jibite almaysyn", Múny kim aitty, Ormantay ma, Hadisha ma,әlde ózi me?-Zeynep ony bayqaghan joq.Hadisha Zeynepting etigin kiyip aldy da, joqtauyn baghanaghy kelgen jerinen jalghastyryp ketti.
- Qay jerde qaldy ekensin, bayghúsym. Qansyraghanda qasynda janashyryng boldy ma eken, әlde jalghyz jatyp jan tapsyrdyng ba?..- Hadisha búl sózderdi joqtau retinde aitty ma, әlde ishki kýiigin kýbirlep syrtqa ghana shyghardy ma, bet-әlpetinde ne qinalys, ne qayghy joq,bәlkim ol jylay otyryp endigi qalghan tirshilikting bos ekenin, maghynasyz ekenin oilap ketken shyghar?
- Boldy, boldy, Hadisha. Adamnyng say-sýiegin syrqyratpashy. Býgin júmysqa shyqpay-aq qoy,- dedi Ardaq onyng basyn sýiep.
- Ýide jalghyz qalyp ne isteymin, ne de bolsa kóppen birge bolarmyn. Áytpese, qayghydan órtenip ketemin ghoy,-dedi ol basqa әielderdi odan beter kýiretip.
Zeynep ýiden shygha bergende esik aldynda sostiyp túrghan Demesindi kórip selk ete týsti.
- Astapr... Qaynagha... siz be? Ýige kirmey sostiyp túrsyz?
Demesin jauap qatpady.
- Men... ótip keteyinshi...
- Nege jylap jatyrsyndar?- dep Demesin gýj ete týsti.
- Hadishanyng kýieuinen qara qaghaz kelip...
- "Mýtәn she? Mýtәn jylap jatyr ma?
- IYә, iyә. Ol bayghústyng jylaugha da shamasy joq...Baghanaghy "oyynnan" keyin...-"Siz soqqannan keyin" dep aitugha batyly barmady.
- Alpys tórt - qyryq bes. Alpys tórt - Qyryq bes! Senderding әruaqtaryng ýshin!
Demesin kenet myltyghyn júlyp alyp, aspangha atyp-atyp qalghanda Zeynep qoryqqanynan etbetinen qúlap, basyn alaqanymen kólegeyledi. Ol túramyn degenshe Demesin búrylyp alyp óz jónine jýre berdi.Myltyq dauysyn estip ishten adamdar jýgirip shyghyp,qúlap jatqan Zeynepti sýiemeldep túrghyzdy.
- Bayghús-au, amansyng ba, әiteuir?
- Bilmeym,- dedi Zeynep te basyn sipap kórip.-Aman siyaqtymyn... Jyndymysyng degen, alpys tórt,qyryq bes degeni nesi?
- Óitpese ol jyndy bola ma? Auzyna ne keldi, sonny aitty. Al jolynnan qalma. Balalaryna men bas-kóz bola túrarmyn.
- Aytpaqshy... Eger sen úryspasan...
- Doghar! Kýieuimnen hat bar ma demeksing ghoy. Hat súraugha tyiym salynghan. Súraugha bolmaydy!
- Basqa ne amal bar. Júrttyng bәri sen sekildi dәti berik emes. Shydamymyz jetpeydi,- Zeynep kýmiljip tómen qarap edi, endi keshikse onyng jylaghaly túrghanyn sezip, Ardaq әri qatal, әri júmsaq ýnmen:
- Boldy! Hat bolsa ózim beremin ghoy,- dedi onyng iyghynan bolar-bolmas qúshaqtap. Zeynep at jegilgen ýstinde bes-alty flyag sýti bar shanagha otyryp jýrip ketti.
* * *
Kolhozdyng maqta punkti úzynnan-úzaq salynghan aqyrettey suyq tam edi. Búl әu basta mal qora ýshin salynghan, keyinnen, oghan qamaytyn mal azayghan song maqta punktine ainaldyryldy. Onyng bir jaq shetinde - kósek,әli ashylyp ýlgermey, qar astynda qalyp qoyghan qoza týinekteri jatyr. Punkt ishinde adamdar kóp. Negizinenәielder, balalar men qausaghan kәri shaldar. Olar aldaryna kósekterdi ýiip-ýiip alyp, kósek ishindegi maqtalardy bir jaqqa, qauashaghyn bir jaqqa tastap jýr. Balalar men shaldar jaghy kósek arshyp otyrghan әielderge qappen kósek tasyp, arshylghan maqtalardy alyp ketip jatyr.
Perizat - maslopromgha sýt alyp ketken Zeynepting qyzy. Ol jetinshi klasta. Ýidegi tórt jasar inisine tamaq berip, úiyqtatyp kelip otyr. Sol kezdegi barlyq balalar sekildi onyng kishkene inisi jylau degendi bilmeydi, óitkeni,jylaghanmen, qasyna jan adamnyng jolamaytynyna jaqsy biledi, ony ishten bilip tughan.
Jadau kórinis, qamkónil adamdar, jarymjan kónilder.Olardyng qaq ortasynda Ardaq jýr.Syrttan úlyghan boran ýni estiledi.Kesek arshyp otyrghan Hadisha ózimen-ózi sóileskendey "myna boran ash qasqyrday úlyp túryp aldy ghoy. Basylatyn kýni bolar ma eken, sirә?"- dep edi, ony Mәnsiya ilip әketti:
- Yapyrym-ay desenshi, soghys bastalmay túrghan kezde qys ta qonyrjay bolushy edi. Qardyng qalay týsip,kóktemning qalay shyqqanyn bayqamay qalatyn edik. Elshydamyn synaghysy kelgendey soghyspen qabattasyp qys ta erte týsip, kesh shyghatyn bop aldy ghoy,- dep taghdyrgha ghana emes, tabighattyng ózine degen ókpesin aityp shygha keldi.
- Sony aitsanyzshy. Bayaghyda qar astynda maqta qalmaytyn siyaqty emes pe edi?- dep qostady ony Hadisha.- Qys ishinde kósek arshu da soghyspen qatar bastaldy ghoy.
- E-e, azamattar bar kezde qiyndyq degen bayqalmaytyn da shyghar. Áy, qatyndar!- dedi Shәmsiya kenet sergip.- Tym túnjyrap, enseni týsirip jiberdinder ghoy. Túnjyrasang túnghiyqqa bata beresin. Qane әn salayyq. Perizat qayda jýrsin, qane, sen aita qoyshy.
- Dúrys! Áneukýni mektepte aitqan әnindi taghy bir shyrqashy.
- Ardaqqa qaramay-aq qoy, bir adam әn salsa, júmys әdirә qalmas,- dep әielder jan-jaqtan antalap shygha keldi.
- Nemene, ornynan túrmasa dausy shyqpay ma?Júmysyn toqtatpay, otyryp-aq aita bersin!- dedi Ardaq bayaghy әmirli dauyspen.
- Án aitudyng onayy-ay!- dep Hadisha aragha týsti.-Túra ghoy, Perizat.
Perizat jasqana basyp ortagha shyqty da, balang dauyspen "Kýlәnda" әnin bastady.
Kók ala ýirek jýzedi kól betinde,
Jaqsylardyng meyirimi kelbetinde,
Tól qozyday tek ósken qayran kókem,
Esen-aman jýrmisin jer betinde,
beu, Kýlәnda-ay,
Kim saldy eken búl әndi-ay,
Eske týsse ansaymyn.
Otyrghan jerden-ay túra almay.
Beu, Kýlәnda-ay,
Jatsam úiqym kelmeydi
Tiri de me eken-au jalghanda-ay...
Perizat әnin bitirip, ornyna qayta otyrghan kezde әielder jaghy kezderin sýrtip, múryndaryn tartyp shygha keldi. Ol kezdegi júrt jaqsy әn aitylsa da jylaytyn. Biraq búl Ardaqqa únamady.
- Ne kórindi múryndaryndy tartyp? Toqtatyndar!Toqtatyndar deymin senderge! Ónsheng bórkemik jylauyqtar!- dep kijindi Ardaq. Onyng tym ashuly ekenin sezgen әielder múryndaryn tartuyn kilt qoydy.
- Búl jerde ekinshi әn aitushy bolmandar! Týsinikti me?
Júrt siltidey tyndy.
- Án aitpasaq kónilimizdi qaytip júbatamyz endi?-dep ýnsizdikti Mәnsiya búzyp kórip edi, Ardaq oghan bas saldy.
- Qalay júbatsandar olay júbatyndar, onda mening sharuam joq! Al әn aitugha búdan bylay tyiym salamyn!
Áyelder jaghy narazylyq bildirip guildey bastaghan shaqta, sózge Hadisha aralasty.
- Sonda ne deysing bizge?- dedi ol zilsiz baysaldy ýnmen.- Keshe kýieuimnen qara qaghaz keldi, soqqygha jyghylyp balam jatyr әli esin jiya almay. Múnda kelsek әn aitpa dep sen zirkildeysin. Qayda baryp kýn kóremiz,qayda-a?.. Ne degen bitpeytin qys, ne degen bitpeytin soghys búl? Qyzyl әskerler jaudy quyp bara jatyr deydi.- Ol sabyrynan airylyp, dausynyng qataya bastaghanyn bayqamay qaldy.- Ol jau qashanghy qashady, bizdiki qashanghy quady? Qansha alys bolsa da, qashyp tyghylatyn jerine jetetin kezi bolghan joq pa? Áy, Ardaq, mýmkin sender bizdi aldap jýrgen shygharsyndar a? Ardaq oghan jalt qarap, odan kózin almay úzaq túryp qaldy.
- Aytyp boldyng ba?- dedi ol tentek shәkirtpen sóilesken ústazday asqan baysaldy dauyspen.
- Boldym!..
Hadisha shekten asyp ketkenin endi úghyp, jan-jaghyna qarady da, siltidey tynyp -otyrghan júrtty kórip,solqyldap jylap jiberdi. Ardaq әri yzalana, әri tolqyp túryp:
- Áyel joldastar!- dedi alaqanyn jayyp,-ezilmender! Kýieulerimiz ben agha-inilerimizge, әkelerimizge onay tiyip jatyr deysinder me? Olargha janymyz ashysa, júmyla júmys istegenimiz jón. Býgin týnde eshkim de ýiine qaytpaydy!
- Myna aqyrettey tamnyng ishinde qatyp ólemiz ghoy,- dedi Mәnsiya.
- Qatsaq birge qatamyz,- dedi Ardaq júlyp alghanday jauap qatyp.- Men de osynda bolam. Áne, anau búryshtan tesik jasap qoydyq, balalar ot jaghyp jatyr. Baryp birtindep jylynyp alyndar.
Osy kezde syrttan Ormantay kirip keldi. Jýzi týtigip ketken, qatty abyrjuly. Olardyng bәri oghan súrauly pishinde ýreylene qarady.Ormantay qaltyray sóiledi.
- Maslopromnan qaytyp kele jatqan Zeynepti úrylar tonap ketipti.
- Ne deydi?
- Tonaghany nesi?
- Oibay-au, ózi tiri me eken?- degen dauystar jan-jaqtan antalay shyqty.
- Belgisiz. Ózi tabylmady. Bos flyagtary shashylyp qapty, izdemegen jerim joq,- dedi Ormantay kýiinip.-Attar da joq, shana da joq. Hayuandar!..
- Jau jaghadan alghanda, bóri etekten. Osynday kezde kisi tonap jýrgen qanday qara jýrek eken desenshi!-Múny aitqan bayaghy jylauyq Shәmsiya..
- Qolgha týsse, myna otqa qaqtar edim. Áy, nәlet-ay,- dep kijindi Ákimbek qart tayaghymen jer soghyp.
- Shiyettey bala-shaghasynyng obalyna qaldym-au...-dep Ormantay bir súmdyqty bastay berip edi, syrttan otyn kóterip kirip kele jatqan Perizatty kórip sózin kilt tyya qoydy.
- Ormantay kóke, siz berdene dediniz be? Mening mamam?.. Oghan ne boldy? Mening mamam qayda? Apa-tay-ay!...- Syrtqa qaray jýgire bergende Hadisha ústap qaldy.
Ormantay Perizatty qúshaqtap, shashynan sipady.
- Mamang keledi. Suyqqa tonghan song bir qoyshynyng ýiin panalaghan shyghar,- dep aldausyratty.- Mine, jana ghana sening kókennen hat keldi.
- Hat? Mening kókemnen be? Kókeshim menin. Kókeshim! Qane?- Ol jylap túryp qolyna hatty aldy.
- Oqy! Oqy! Bәrimizge estirtip oqy,- dedi júrt jan-jaqtan jamyray sóilep. Ol kezde hatty onasha oqu degen bolmaytyn.
Perizat kózining jasyn sýrtip, oqy bastady. "Altynnan ardaqty, kýmisten salmaqty atalar men analar, aghalar men jengeler jәne de qúlyn-tayday qúldyraghan ini-qaryndastar. Qalay, aman-esen, densaulyqtyng arqasynda jusannyng júpar iyisi anqyghan auylda oinap-kýlip jýrip jatqan bolarsyzdar..." Búdan song ol ózderining din amandyghyn, jaudy enserip quyp bara jatqandyqtary, Stalin qayda bolsa, jenis sonda bolatynyn, Stalinning elin jaulap alu mýmkin emestigin, Stalin ýshin oilanbay ólimge bas tigetinderin, Stalinge til tiygizgen adam o dýniyede tozaq otyna kýietindigine kәmil senim bildire jazypty.Júrt týgel jylady.Ol kezde adam bitken jylauyq bolatyn.
Ardaq Ormantaydyng qasyna kep:
- Múnynyz ne?- dedi,- onyng әkesinen hat kelgen joq edi ghoy.
Ormantay tolqyp túr eken.
- Basqa amalym bolmady,- dep jauap qatty ol.-Onyng sheshesi endi qaytyp kelmes. Bala kónilin aulayyn dep hatty ózim jazyp em... Qaytemiz, artyk kónildi keyde osylaysha júbatugha tura keledi...
Ardaq ýndemedi.
Bar jihazy bir stol, ýsh oryndyq, bir sәkiden túratyn kolhoz bastyghynyng jadau kabiynetinde Ormantay, Ardaq taghy eki-ýsh aktiv otyr. Múnyng "kense" degen aty bolmasa bir bólme, bir dәlizden qúralghan sol kezdegi auyl arasynda keninen taraghan jataghan tam bolatyn.
Birneshe jylgha sozylghan soghys dәuleti shaghyn shalghaydaghy auyldy әbden tityqtatyp, juanyn jinishkertip, jinishkesin ýzer halge jetkizgen edi. Adamdar әr kýn, әr aidan ýmit kýtip, endi bir silkinse, endi bir terin, tekse jeniske jetemiz degen ýmitpen qambalary men qaptaryndaghy baryn, esigining aldyndaghy adalyn azamattar jolynda sadaqa dep oilanbastan "soghysqa" attandyryp jatty.
Bizding auyl soghysqa tek adam ghana berip qoyghan joq,oghan tayly-túyaghymen, enbektegen bala men enkeygen kәrisine deyin, qatyn-qalash, qyz-qyrqyn, mal-janymen,ýmitimen, niyetimen, tilegimen, býkil bolmysymen týgel qatysty.
Soghysqa ishte jatqan bala da qatysty.
Óitkeni tórt әiel auyr júmystan týsik tastady.El basyndaghy osynday auyr hal úry-qarylar men shpanalardy kóbeytip jiberdi.Mal úrlaushylar, kisi tonaushylar, bir taba nangha bola adam óltirushiler de songhy kezde kóbeyip ketti. Búl auyldan da birneshe mal úrlanyp, Zeynep ýshti-kýidi joghalyp ketti.
Búl oqigha Demesinge erekshe әser etti. Úrylar men "pәshisterdin" týp tórkini bir, óz sózimen aitqanda, ekeuin "bir zualadan iylengen qamyr" dep esepteytin Demesin songhy kýnderi týnemege úiyqtamay shyghatyn boldy. Ol auyldy ainala shauyp, tang atqansha tars-tars myltyq atyp júrttyng ýreyin alyp bitti.
Adamdar týzge shyghudan da qaldy.
Búl jaghdaydan qanday jol tabu kerek degen mәselemen auyl aktivteri Ormantaydyng kensesinde tang azanmen mәjilis qúryp otyrghan beti edi.
- El basyna osynday kýn tuyp túrghan shaqta biz taghy da mәjilis qúryp, kisi kýlerlik óreskel jaydy talqylaghaly otyrmyz,- dedi Ardaq qinala sóilep.-Ózderine belgili, delqúly Demesin atyna minip alyp, týni boyy tarsyldatyp myltyq atyp, ýsh kýnnen beri auyldy ainala shauyp shyghatyn boldy. Bala-shagha, qatyn-qalash ýreylenip, daladan tyqyr estilse, ol ýige kirip keletindey týnemege kirpik ilmeydi. Auyl sovetining predsedateli retinde men kolhoz basqarmasynyng shúghyl sheshimin qabyldauyn talap etemin?
- Al ne dep kenes beresinder sonda?- dedi Ormantay sharasyz keyippen.
- Joldastar, ne isteu kerek ekenin qysqa ghana aitynyzdar. Sóz sauyp otyratyn uaqyt joq!- dedi Ardaq terezening perdesin syryp. Jaryq molaya týsti.Eshkim tis jaryp, ýn qatpady.
- Oreke, aldynghy kýni auyl shetinde túratyn shaldyng kelini Demesin delqúlymen mal qorada betpe-bet kezdesip qalyp talyp týsipti. Sol bayghús býgin bala tastady,- dedi Hadisha.- Mening balam da hal ýstinde jatyr. Demesin kele jatyr, qashyndar dep týnimen sandyraqtap shyghady. Ákesining ólgenin de estigen joq. Estiytindey esin jiya da almay jatyr.Onyng sózin Ákimbek ilip әketti.
- Oreke-au, kempirimiz ekeumizdi esekke qorjyn ghyp baylap óltire jazdaghany esinizde ghoy. Endi búdan artyq ne kerek? Onyng qolynda myltyq bar. Qazir Demesin delqúly kirip kelse, siz ekeumizdi túrghan jerimizde-aq...
Qazaqtaghy "kimdi aitsang - sol keledi" degen maqaldyng taza ómirden alynghandyghyn is jýzinde dәleldegisi kelgendey dәl osy sәtte esik aiqara ashylyp,qolynda dorbasy bar Demesin kirip keldi. Árkim túrghan-túrghan ornynda qatyp qaldy.
- S-saghan... ne kerek, j-joldas...- dep Ardaq keyin sheginshektey berip edi. Demesin júlyp alghanday:
- Men saghan joldas emespin!- dedi gýj etip.
- Or-eke-au, birdene desenshi, mynanyng túri jaman ghoy,- dep, Ardaq "bәleden" aulaq bolu ýshin kensening týkpirine qaray jylystady.
Ormantay ornynan túryp, onyng qasyna jaqyndady.
- Mynau ne?- dedi ol onyng dorbasyn ústap.
- Oq,- dedi ol soldattarsha sart jauap berip.
- Kóp qoy ózi. Múnyng bәrin qaytesin?
- Atam!
- Kimdi, batyr-au?
- Soghysty!
- Soghysty?
- IYә, soghysty atam!
- Jyndymysyng degen, soghysty qalay atpaqshy?
Demesin dauys shyqqan jaqqa qarady. Ony aitqan Ákimbek Demesinning zәrine shyday almay, oilanbastan stoldyng astyna qoydy da ketti.
- Kim ony aitqan? Kim jyndy? Men be? Men jyndy emespin. Jyndy myna sendersinder. IYә, sendersinder!Soghys meni atady, al men ony nege ata almaymyn? Atamyn! Mine, bylay atamyn!
Demesin iyghynan myltyghyn ala bastaghanda Ardaqtan basqalardyng biri stol astyna tyghylyp, ekinshisi tura "ólimge bas tigip", Demesin arqyly syrtqa satyr-sútyr qashyp qútyldy.
- Ei, batyrekesi, boldy, boldy. Júrttyng zәresin alma. Myltyq atatyn jer búl emes, ana jaqta,- dedi Ormantay alysqa qolyn siltep. Demesin oghan tenip keldi de:
- IYә, sol jaqta. Meni soghysqa jiber. Men soghysqa baram,- dedi jau qughanday aptygha sóilep.Ákimbek stol astynan til qatty:
- Ózi súranyp túrghanda jibere salayyq ta soghysqa...
- Dúrys aitady, óz-im súranyp túrmyn,- dedi Demesin eligip.
- Joq, saghan barugha bolmaydy,- dedi Ormantay kýrsinip.
- Nege bolmaydy?
- Sol, bolmaydy.
- Nege bolmaydy deymin? Ayt, nege bolmaydy?
Ormantay oilanyp, ary-beri jýrdi de, onyng iyghyna qolyn salyp túryp:
- Barmaysyn... Sen múnda kereksin,- dedi.
Demesin týkke týsinbey túryp qaldy.
- Q-qalay?- dedi ol tútyghyp.
- Solay. Sen bar ghoy... Sen... Sen bizding tynyshtyghymyzdy kýzetesin. Týsinding be?
Endi Demesin oilanyp qaldy. Sәlden song jýzine shyray kire bastady.
- Men... men kerekpin be?
- IYә, kereksin, auylgha fashister men úry-qarylardy jibermeudi saghan tapsyramyz. Sen tynyshtyq kýzetshisi bolasyn.
- Men - tynyshtyq kýzetshisi?! Myna men? Jaraysyn, bastyq! Sen dýniyedegi eng aqyldy adamsyn! Men -tynyshtyq kýzetshisi bolamyn! IYә, tynyshtyq kýzetshisi!
Olay bolsa maghan at ber. At kerek maghan!
- Yapyr-ay, ә... At jaghy tapshy bop túrghany...
- Maghan at kerek. Maghan at kerek deymin! Men tynyshtyq kýzetshisimin. Mening aitqanymdy eki etuge qaqylaryng joq! Tynyshtyq bәrinen qymbat!- Ol esiriktenip Ormantaygha tónip kep qap edi, ol Demesindi sabyrly dauyspen qaytadan sabasyna týsirdi.
- Aqyrma, batyr. Jaraydy, bir at tabarmyz.
Ormantaydyng júmsaqtyghy men jomarttyghyna yzalanyp túrghan Ardaq shyday almay:
- Qaydan tabamyz? Keshe ghana eki atty úrylar alyp ketti ghoy,- dep dauystap jibergenin ózi de angharmay qaldy. Ormantay búl sózdi estimegendey:
- Mening atymdy al! Solay, esik aldynda ertteuli túr. Min de jýre ber,- dedi eki oily bop túrghan Demesinge.- Neghyp túrsyng sostiyp, bar dedim ghoy.
- Óziniz she?- dedi Demesin kenet tanghajayyp parasattylyq tanytyp.
- Men... jayau jýre túrarmyn. Sen ala ghoy,
- Raqmet, raqmet saghan!- Demesin ony taghy qúshaqtap sýiip aldy.
- Boldy, boldy! Osy jaqsy kórgenine de rizamyn.Atty al da, erterek júmysyna jónel.
Demesin esikke jete berdi de, kenet qayta búryldy.
- Sonan son, shana!- dedi ol tanauy deldiyip,Ormantaydyng saly sugha ketip, ne aitaryn bilmey túryp qaldy.
- Pәshisterdi atu ýshin oq-dәri salyp jýretin shana kerek, bildin be? Shana!
Ardaq ashu-yzadan qalshyldap, kense ishinde әrli-berli jýrip ketti. Ormantay bolsa ne isterge bilmey "shana,shana" dep ózinshe sóilep jýr.
- Nemene, shana joq pa?- dedi Demesin ashugha basyp.
- Bar... Bar shana...- dedi Ormantay,- bizding ýiding aldynda túrghan mening bir kisilik shanamdy al. Saghan sol layyq shyghar.
Demesin ony qúshaqtaghaly beri qozghala bergende, Ormantay shetke ytyryldy.
- Boldy, boldy. Qúshaqtamadyng dep saghan renjimespin. Bara ghoy.
- Jaraysyn, bastyq, jaraysyn! Men «pәshisterding birin qaldyrmay qyramyn, bәrin de. Búl auylgha endi bir de bir pashist kelmeytin bolady. Kele qalsa, mine, bylay jayratyp salam, tra-tata-ta-ta...
- IYә, iyә. Solay jayrat bәrin de!
Demesin jýgire basyp, shyghyp ketti.
- Oibay-au, tonap ketti ghoy, tonap!- dedi Ardaq jylarman halde.- Ózimiz adamnan at, shapannan shana jasap otyrsaq, siz oghan bir at pen bir shana berdiniz de jiberdiniz. Kerek bolsa, búl sharuashylyqqa jasaghan qastandyq. Diyversiya! IYә, diyversiya! Audannan kele jatqan ókilge men solay dep týsindirem.
- Ay, ai,- Ardaq-ay! Qalay dep týsindirseng solay dep týsindir, biraq Demesin sender oilaghanday jyndy emes.Onyng sen oilaghannan góri mәni terenirek.
- Oibay, Oreke-au, búl jerden qanday tereng mәn kórip túrghanynyzdy týsinsem búiyrmasyn. Jyndygha at ber, qos auyz myltyq, qolyna bir dorba oq ber. Múnda qanday tereng mәn jatyr? Endi oghan baryp: "Keshiriniz,joldas jyndy, aiyp bolmasa, bizdi jayratyp atyp tastasanyz eken" dep aituymyz ghana qaldy ghoy.
- Sen әiel adamsyn, әielge qatygezdik jaraspaydy,tym qatty ketpe, Ardaq.
- Sizding júmsaqtyghynyzdan tauyp jýrgen paydamyz da shamaly, elding estisi de, eseri de bizdi әbden basynyp alghan.Byltyr kóktemgi janbyrda qúlap qalghan mal qorany jaz boyy salyp ýlgere almaghanymyz da sizding osy "meyirban" minezinizding kesiri. Sol "meyirbandyghynyzdyn" "rahatyn" kórip, kolhozdyng iri qara malyn әr ýige qystatyp shyghu ýshin bólip berip otyrmyz. Erteng sol maldardy qayta jinaganda jartysy joq bop shyqsa, qaytesiz? Jetim balalar men jesir әielderdi shyryldatyp sotqa beremiz be?
- Joghalmas. Ózderine qanday mindet jýktelip otyrghanyn halyq týsinedi ghoy...
- Áy, Oreke-ay! Siz beybitshilikting adamysyz... Halyqqa qaqpay kerek, onsyz olar betimen ketedi.
Ormantaydyng qoly dirildep, keudesin basyp túryp qaldy. Onyng syrqatynyng syryn biletin Ardaq jetip keldi.
- Oreke, sizge ne boldy?
Ardaq tym qatty ketkenin endi úghyp, pesh ýstinde túrghan shәugimnen su qúiyp әkep berdi. Ormantay kesedegi sudy shashyratyp әreng degende bir-eki úrttady.
- Qiyndyqty kóp kórgen adam ózgening janyn týsingish keledi,- dedi ol sudan taghy bir úrttap.- Men qiyndyqty kóp kórdim. Dúrysyn aitsam, qiyndyqtan basqa esh nәrse kórgenim joq. Jer betinde tek qataldyq qana bar eken dep óstim... Men... jastayymnan jetim qaldym. Kýnúzaq nәr tatpay, keshkilik ash jattym. Meni eshkim de adam eken dep elegen joq. Jәne, meni adam eken dep eshkimning elemeui de zandy siyaqty bop kórinetin.
Sheshem erte qaytys bopty... Ákem osy auylgha kóship kelgen kýni ertesine sýzekten kóz júmdy. Bizge sonday kezde qol úshyn bergen osy Demesinning әkesi bolatyn. Biz ýielmeli-sýielmeli ýsh bala edik. Eng ýlkeni men - segizde edim. Ólip bara jatyp, әkemning kemsendep ýnsiz jylaghany әli kóz aldymda. Sol kezderdi oilasam men әli kýnge deyin kózime jas alam. Maydangha attanyp bara jatqan sәtimde mening de sonymda auru әielim men tórt balam qaldy.Ólip bara jatqan әkemning jan-dýniyesindegi azaly haldi men sol sәtte jete týsindim. Al sen bolsang meni qatal emessing dep kinәlaysyn. Mening qatal bolugha qaqym joq...Qaqym joq!..
- Keshiriniz, Oreke... Ashu alqymnan alghanda sizding densaulyghynyz, ben jasynyzdy da úmytyp ketemiz. Áytse de, qaydaghy bir delqúlygha bola qyrghy qabaq bop jýrgenimiz ókinishti-aq.
Ormantay Ardaqqa bir qarap qoydy.
- Jaraydy, qoydym,- dedi ol sharshaghan synay tanytyp.- Sonda da bolsa aitayyn, sizding demalghanynyz jón bolar edi. Soghys kontuziyasy bar, jastayynyzdan joqshylyqty kóp kórgensiz...
Ormantay atyp túrdy.
- Joq,- dedi ol aighaylap,- Olay deuge qalay dәting barady? Maydan dalasynan "Jenis" degen habar kelmeyinshe jan tynyshtyghyn oilaugha qaqym joq.Jalghyz men ghana emes, eshkimning de! Alpys tórt pen qyryq bes. Sol qyryq besten eshqaysysymyzdyng janymyz artyq emes!..
Ardaqqa Ormantaydyng songhy sózi erekshe әser etti.
"Alpys tórt pen qyryq bes" degen sandardy ol alghash Demesinnen estip edi, endi ony Ormantay qaytalap túr.
- Oreke... aitynyzshy, alpys tórt pen qyryq bes degen ne? Ótken joly jyndy Demesin de osylay dep shaba jónelgen.Ormantay Ardaqqa jalt qarady.
- Qalay? Demesin de me? Áne, kórding be, Ardaq! Al sender ony jyndy deysinder. Ol jyndy emes... Alpys tórt degen - osy auyldan maydangha attanghan er-azamattardyng sany, al qyryq bes - eline qara qaghaz bop oralghan bozdaqtar.
Kýtpegen sóz, tosyn oidan tosylyp, osy bir qysqa ghana sәtte Demesin, men onyng óreskel tirshiligin eske alyp,Ardaq abdyrap qaldy.
- S...- solay deniz... Ol sanap jýr deniz,- dedi ol kýbirlep.
- IYә... Sol tizimning ishinde sening de kýieuing bar. Jay týskendey Ardaq oghan jalt qarady.
- Hay tizimnin?- Onyng kózi yza men ashugha tolyp túr edi.
- Nege shoshisyn?- dedi Ormantay sabyrly qalpynan taymay.- Jaman habaryn estigenimiz joq,әriyne, tirilerding ishinde. Ardaq әldene degeli oqtala berdi de, mýdirip qaldy.Sol boyy tereze aldyna baryp, syrtqa úzaq qarap túryp qaldy.Ormantay oghan jaqyndap:
- Ne boldy saghan, Ardaq?- dedi ol júmsaq ýnmen.
Ardaq ýndemedi.
- Sen ne, jylap túrsyng ba?
Betin búrmaghan boyy Ardaq aqyryn ghana til qatty.-Joq. Men nege jylauym kerek?.. Jylaytynday ne bopty maghan? Myna terezedegi nerdelerding qap-qara bop kirlep ketkenine qarap túrmyn...- Ardaq kózinen tamshylaghan jasty sýrtuge de әreket jasaghan joq.
- Á, iyә, iyә. Soghys bastalar jyly ilingen perde edi,sodan beri oghan qaraugha múrsha boldy ma?- dedi ol Ardaqtyng jasyn kórmeu ýshin әdeyi teris ainalyp.Stol astynan Ákimbekting basy qyltidy. "Ketti me"?-dedi ol әli de ýreylenip.
- Jandaryng qaldy, shygha berinder,- dedi Ormantay zekip.
Stol astynan, dalagha qashyp shyqqan aktiv mýsheleri qayta jinalyp, biri oryndyqqa, oryndyq jetpegeni tura edenge jayghasa bastady.
- Ne isteytin boldyq?- dedi Ákimbek aspannan týskendey Ormantaygha antaryla qarap.
- Neni?
- Jinalysty daghy? Jalghastyramyz ba?
- Jinalys óz júmysyn ayaqtaghaly qashan!- dedi Ardaq týk bolmaghanday bayaghy ashyq ta kәrli dauyspen.
- Al Demesindi qaytemiz?
- Ony Demesinning ózinen súrandar,- dep ezu tartty Ardaq.- Al qazir maqta punktke tezek aparu ýshin kolhozdyng otynhanasyna qaray, mening sonymnan, shagommmarsh!
Bәri topyrlap kenseden shygha jóneldi.Búl bir adam týsinip bolmaytyn tanghajayyp kezeng edi.
- Salpyldap bosqa jýre bermey әn aityndar,- dedi Ardaq.- Jenis turaly, kósem turaly jigerli әn bolsyn.Qane, Kәkimbek, basta! Bir, eki, ýsh!
Kәkimbek qarlyqqan dóreki dauyspen әn bastady. Sol zamannyng әni.
Beybitshilik turaly әn.
...Stalin qayda bolsa,
Stalin qayda bolsa -
Jenis sonda, _
Jenis sonda,
Jenis sonda-a-a!
Kәkimbekting dausy horgha úlasyp, búiyghy, jamau kiyim jadau adamdardyng jigerin tasyta týsken sekildi. Olar bir mezgil qiyndyqty da, joqshylyq pen qayghyny da úmytqan. Shyn úmytqan.
Hor ýni aq qar jamylghan dalany týgel sharlap ketkendey. Týtini qisyq budaqtaghan auyldyng jataghan ýileri de әn ruhyna qúlaq týrip, ýnsiz túr.Alysta, Demesinning aq qardan aq tozang budaqtatqan beybitshilik shanasy zulap barady. Áne, ol beri qaray qúighytyp keledi. Shana Ardaqtar tobyna tym taqau jerden ótti. Top aldynda ketip bara jatqan Ardaqty Demesin birden tanyp, tizgin tejedi. Olargha búdan góri jaqynday týsuge batyly jetpedi me, sol ornynda qimyldamay úzaq kidirip qaldy.
Ardaq tobyndaghy Shәmsiya ony birinshi bayqady.
- Oibay, Demesin bizge qarap túr!- dedi ol ýreylenip.
- Qarasa qaytedi! Top ishinen jalghyz seni jau alar deymisin. Ándi búzbay tynysh jýr!- dedi Ardak oghan úrysa sóilep.
Olar Demesinning túsynan óte berdi. Demesinning túsynan ótip bara jatqanda ýreyli toptyng dausy búrynghydan da zoraya shyqqan tәrizdi.
Demesin olardy parad qabyldaghan marshalday qasqayyp túryp qarsy alyp, qasqayyp túryp shygharyp saldy.Ol topqa emes, Ardaqqa qarap túr edi. Ol Ardaqty jaqsy kóretin. Demesin olar úzap ketkenshe Ardaqtyng jýris-túrysy men әrbir qimylyna deyin, kóz almay, tapjylmay baghyp túrdy da qoydy.Onyng bet-әlpeti men janary da meyirlenip, ózi de týsinbeytin erekshe bir jylylyqqa, dórekilikpen astasqan әri nәzik, әri túrpayy sezimge túnyp túr edi.
Demesinning ózderining sonynan tapjylmay qarap túrghany әielderding zәresin alyp, olar kolhozdyng otynhanasyna qalay jetip qalghanyn da bayqamay qaldy.
* * *
Bar dýniyening kómirin osynda әkep jaqsang da, jylymaytyn yzghary men týtini aralas maqta punktinde qatyn-qalash pen bala-shagha sabylyp júmys istep jatyr.Olardyng biri daladan arqalap kósek tasyp, endi biri maqta arshyp, qalghandary arshylghan maqtany qanargha sap, bir búryshqa jinap jýr. Oshaq basynda, bir әiel dymqyl tezekti jagha almay peshti ýrgilep, kózinen aqqan ashy jasyn sýrtip qoyady.
- Ádire qalghyr, osy kohozdyng tezegi qysy-jazy bir keppeydi,- dedi Mәnsiya shyrpynyp.- Áy, Shәmsiya, shyrpyndy bere túrshy.
Sirinkening tapshylyghy sonday, ol kezde sirinkesi bar ýy myng qoy aidaghan qazaqtay toq edi.
- Shyrpyny beker qúrta berme. Janbasa jagha almaghan ózinnen kór. Keshe men jaqqanda byqsymay-aq laulap ketip edi ghoy,- dep Shәmsiya da qarap túrmay ony sózben shaghyp alyp edi, Mәnsiya shoq basqanday yrshyp týsti.
- Laulasa ýstine kerosin qúighan shygharsyn!
- Kerosindi otqa qúimaq týgili shamgha taba almay otyrghan joqpyz ba? Ot jagha almasan, kisige tiyispey otyr.Áytpese, búl kolhozdyng siyrlary әdeyilep túryp saghan kelgende su tezek, maghan kelgende qu tezek tastaydy dep pe edin?
Mәnsiya sózden tosylyp qaldy, biraq jenilgenin moyyndaghysy kelmey, qiyampúrys kóldeneng әngime bastap ketti.
- Áy, sen bar ghoy, sen... Auyz ózimdiki eken dep, ne bolsa sony kóky berme, bilding be? Biraz kýnәndi bilemin,bayqa.
- Oibay-au, myna qatyn ne dep túr-ey! Al ait, ait qane. Men sonda qarap qalarmyn. O nesi-ay, týge, ózi naq bir etegine namaz oqyp jýrgen adamday...
- Ne-me-ne? Áy, sen mening qylmysymdy qashan kórip edin, ә? Qay jerde ústap alyp eding meni?
- Ókinishtisi sol ústay almaghanym bolyp jýr.
- Al men seni ústap alghamyn!..
- Qashan? Qashan, qay jerde ústap alyp eding meni ә? Ayt qane!
- Ótken júmada. "Demesin delqúly bolsa da, ýige bir erkek kirip keler me edi" dep armandaghanyng qayda?
- O-o, aljyghan neme! Sol ma bar bilgenin?
- Sol. E, nemene, sol az bop túr ma? Men ketken song ne istegenindi bir qúday bilsin.
- Ói, ósekshil shaypauyz.
- Ózing ósekshil...
Eki әielding búdan keyingi sózin úghyp bolu mýmkin emes edi. Kimning aq, kimning qara ekenin eshqanday әdilqazy ajyratyp bere almaytyn kәdimgi qatyn úrys bastaldy da ketti.
Qanar kóterip Ardaq kirgende ghana ekeui sәl sabalaryna týseyin dedi.
- Áy, qatyndar, toqtatyndar shaytan bazardy! Búl ne úrys?- dedi Ardaq kósek toly qanaryn jerge tastay salyp.
Eki әiel onyng dauysyn estip, jym bola qaldy. Ardaq olardyng qasyna keldi de:
- Qayrattaryng tasyp bara jatyr eken, erteng ýilerinnen bir-bir qap qu tezek әkelesinder,- dedi búiyryp.- Júmys kezinde úrysyp, júrttyng berekesin alghandaryng ýshin! Ornyna kolhoz otynhanasynan eki-ýsh qap su tezek alasyndar.
Eki әiel úrysqandaryn úmytyp, anyryp qaldy.
- Oibay-au, ýide bala-shaghamyzdy nemen jylytamyz?
- Onda mening sharuam joq! Su tezekti keptirip alarsyndar.
- Al ýide ot janbasa su tezek qalay kebedi?
- Bilmeymin. Maghan desender qoyyndaryna alyp jatyndar!
- Astapyralla! Myna qatyn basymen qyryp barady,erkek bolsa ne ister edi, ә?- dedi Shәmsiya ashudyng aldyn kýlkimen orap. Onyng sózin ilip әketken Mәnsiya:
- Erkek bolsa... Áy, ne istese de osynyng erkek bolghany-aq jaqsy edi,- dep edi, әlghinde ghana úrysyp túrghan eki әiel týk bolmaghanday qarqyldap, jarysa kýldi.Olardyng kýlkisin estip, ózgeler de ýimeley bastaghan shaqta, qasynda eki-ýsh kisi bar Ormantay kirip keldi.
- Joldastar, bizding aramyzgha audannan ókil keldi.Týgel jinalyndar,- dedi ol.- Býgin ol kisi bәrimizdi qúttyqtaghaly kelip otyr.
- Qúttyqtaghaly? Nemen? Mýmkin jenis kýnimen shyghar?
- Osydan bir ay búryn ghana kelip edi ghoy,- dep Mәnsiya da sózge qystyryla ketti.
- Sabyr, sabyr, joldastar! Qazir ókil joldastyng ózine sóz bereyik. Qane, balalar, stoldy ortagha qoyyp jiberinder.
Ormantaydy kórip, quanyp ketken Perizat oghan jýgirip kep:
- Ormantay kóke, mening apamnan habar bar ma?- dep súrap ýlgerdi.
- Im... im... әli joq... Alys otardan bir habar shyqqan kórinedi. Jol ashylghan song alyp kelermiz...- dep Ormantay tayghaqtay sóilep edi, bala kónil sonyng ózine quanyp, alaqaylap qol shapalaqtady. Tosyn oqighagha әrqashan jany qúmar balalar tonyp túrghandaryn da úmytyp, Ákimbek shal qoldan jasaghan taqtay stoldy ortagha qoydy. Basyna sen-seng bórik, ýstine qarakól jaghaly palito kiygen ókil manyzdana basyp stolgha jaqyndady. Ol Ardaq jaqqa jii qarap, ýnsiz amandasyp, ýnsiz tildesken boldy. Ardaq qysylyp, tómen qarady. Auatkomda núsqaushy bop isteytin Seyitjappar Ardaqty qyz kezinen únatatyn edi. Biraq Ardaq onyng búl niyetine eshqanday jyly qabaq tanytpaghan-dy. Búl kezde Ardaq Arystyng ar jaghynda túratyn Asqar degen polevod jigitpen til tabysyp, endi ekeuining әke-sheshelerining bir-birimen jýzdesuin ghana kýtip jýrgen jayy bar edi. Seyitjappar qyz tarapynan búl habardy estigende tóbesine sýngi týskendey mәngirip qaldy. Ózining qyzgha salghan qarmaghy ylghy da qúr shyghyp, ózinshe tauyp aittym "degen anayy әzilderi ony beri qaratudyng ornyna әri qarata beruin alghashynda ol qyz bitkenning qylymsuyna balap jýrgendi. Onyng ýstine, audandaghy aupartkomnyng núsqaushysy túrghanda Ardaq siyaqty joq-jitimdi jerden shyqqan qyz Arystyng ar jaghyndaghy jay ghana polevodty qaytsin degen berik senimde jýr edi. Sol senimmen jýrgende qyzdyng tiygeli jatqanyn, ne attygha, ne jayaugha jatpaytyn әlgi polevod onyng kýieui bolghaly túrghanyn estigen kezde Seyitjappar osy oqighanyng bәri týsim shyghar dep oilady. Al onyng týs emes óng ekenine, aupartkomdy polevodtyng jengeli túrghanyna onyng kózi jetken kezde ózine-ózi senimi mol jigit múnyng bәri zamannyng búzylghanynan,adamdardyng kisi tanu qasiyetinen airylghandyghynan, mahabbat degen bәlenin, aitsa aitqanday, shyn soqyrlyghynan dep úqty.
Ol jenildi, biraq jenilisi boyyndaghy jabayy sezimderin jetildirip, ózimshil erkekke tәn órkókirek sezimderin molaytyp ketti. Onyng bir kezdegi ózinshe alyp úshqan alapat sezimderi juasy kele arystan keypinen airylyp, mysyq taban jymysqy qulyqqa kóshti. Ardaqtyng kýieui maydangha attandy degen habardy estigende ol qatty quanghan, tipti onyng maydangha alghashqylardyng biri bolyp attanuyna da múnyng qatysy bolmay qalghan joq edi. Endi ol kek qaytarar eng bir qolanudy kez tudy dep eseptegen-di. Áyel aldynda mәselining qaytuyn ol erkektik namystyng kezdegen maqsatyn qalayda oryndamay tynbaugha kópten bekingen edi. Kez kelgen oqighany syltauratyp onyng búl auylgha kelui de songhy kezde jiyilep ketti. Kelgen sayyn esebin tauyp keyde jasyryn, keyde jariya týrde Ardaqpen tildespey ketpeushi edi. Keyde ony ýiine de shygharyp salatyn. Byltyrghy jana jylda týn ishinde kep, Ardaq ýige kirgizbegen son, dalada qatyp ólip qala jazdaghan.
Búl joly mine, taghy da jana jylmen qúttyqtaghaly kelip túr. Júrt u-shu bop mәz bop jatqanda Ardaq qana onyng nendey maqsatpen búl auylgha kelgishtep jýrgenine oy jiberip, sol oidan ózinen-ózi qatty qysyldy.Seyitjappar búl joly patefon әkepti. Áne, ol ortagha bar adamnyng jýregin syzdatatyn lepirme sóz, jalang úran.Biraq múndaylardyng joly bolghysh: olar eshqashan úyalmaydy, aqymaq ekendigin sezinbeydi, sonan son ylghy toq, qashan da denderi sau.
- Joldastar!- Ol qolyn joghary kóterdi.- Memleketke shitti maqta tapsyru josparyn audanymyz býgin,yaghny 1944 jylDyng 31 dekabri kýni oryndap shyqty.Sizderding auyldarynyz audandaghy eng kishkentay auyl.Soghan qaramastan sizder memlekettik jospardy artyghymen oryndap, audandaghy eng iri holhozdarmen tenesip otyrsyzdar jәne búl quanyshty habar basqa kýni emes, dәl býgin,31 dekabride jetip otyr. Búl - sizderding jana, 1945 jylgha degen asa ýlken tartularynyz bop tabylmaq. Jana jyldarynyz qútty bolsyn, joldastar! Al myna patefondy auyl sovet predsedateli... Ardaq... Lepesova joldasqa tabys etuge rúqsat etinizder!
Júrt du qol shapalaqtady. Patefonnyng kolhoz bastyghyna emes, auylsovet predsedateline úsynylghanyn Ormantay týsine almay qaldy da, ókilge bir, patefongha bir qarap qoydy. Júrt yrdu-dyrdu bop jatqanda Shәmsiya:
- Ne ghyl deydi? Jana jyly nesi?- dedi tang qalyp.
- Sen ekeumiz úrysyp otyrghanda bir jyl ótip ketipti ghoy,- dedi Mәnsiya ony sózben shymshyp.Auzynan buy búrqyrap ortagha Hadisha shyqty.
- Jana jylmen qúttyqtaghanynyzgha raqmet! Al maydannan ne habar bar, sony aitsanyzshy,- dedi ol ókilge tónip kep.
- Bizding әskerler jaudy óz jerine quyp tyqty.Jenis kýni jaqyndap keledi, joldastar!- dep ókil jalpy júrtqa belgili jaydan әri asa almady.
<!--pagebreak--><!--pagebreak-->
Balalar "ura" dep, eresekter kózine jas alyp quandy.Jaudyng qashyp bara jatqany, әiteuir bir kezde jenis kýni kelerin jaqsy bilse de, audannan kelgen resmy adam aitqan song kәri-jas týgel quandy. Olar arqa qaryghan ayaz ben ýilerindegi suyq tósekting de uayymyn úmytyp ketti.
- Al, kolhozshy jarandar! Jana jylgha az ghana uaqyt qapty,- dedi Ormantay.- Áne, әteshter de shaqyra bastady. Jana jyl qúrmetine býgin ýilerinizge erterek qaytularynyzgha rúqsat. Al erteng qanarlanghan maqtalardy shana-shanagha tiyep, stansiyagha jóneltemiz. Kýn shyqpay osynda bolyndar.
- Yapyr-ay, jana jyldyng kelgenin de bayqamay qalyppyz-au, ә?- dedi Shәmsiya qiyal men tolghanys ýstinde.
- Ekeumiz endi bir úryssaq, qyryq altynshy jylgha jetin barghanymyzdy da bayqamay qalarmyz,- dep kýldi Mәnsiya.
- IYә!.. Oghan deyin kýieulerimiz de kelip, bәrin de úmytarmyz-au,- degeni sol eken, Shәmsiyanyng kózinen eki tamshy jas jerge ýzilip-ýzilip týsti.
* * *
Eki kýn boyy bet qaratpay soqqan qarly borannyng ashuy endi ghana tarqap, oqysta kórsetken tentek minezi ýshin keshirim súraghanday tabighat adamdar aldynda kishireyip, momaqan kýige týse qapty. Býgin dalada shaghyrma júldyz shart ayaz. Maqta punktinen júrt dabyr-dúbyr tarap jatyr. Olar kýndegiden kónildi: Jana jyl quanyshy, jana ýmit quanyshy, jaqyndap kele jatqan jenis quanyshy, maydannan aman oralatyn azamattar quanyshy әr keudede molaya týsken sekildi.
Qarly dala, jalghyz ayaq soqpaq. Punktten shyghyp kele jatqan Ardaqty Seyitjappar quyp jetti.
- Múnynyz ne? Júrt ne demek?- dedi Ardaq shoshyp ketip.
- Júrt ne dese o desin! Seni ýiine deyin shygharyp salayynshy.
- Joq, bolmaydy! Qaytynyz. Ormantaymen birge bolynyz,- dep Ardaq jýrisin jyldamdata týsti.
- Men ol ýshin emes, sen ýshin keldim ghoy, nege týsinbeysin?- dep ókil ózeurey sóiledi.
- Búl ónirde menen ózge әiel qúryp qalghan joq shyghar. Múnynyz ne? Keleke me, әlde kek qayyru ma?
Ókil qipaqtap biraz túrdy da:
- Ne deushi edi әlgi... mahabbattyng kózi soqyr deushi me edi,- dedi kýmiljip.
- Qoyynyzshy, jyltyr sózdi janym jek kóredi. Siz ben bizde qaydaghy mahabbat! Mening kýieuim bar, balam bar... Áure bolmasanyzshy. Ókil onyng qolynan ústap túryp aldy.
- Bәri seni jalghyz jibermeymin,- dedi ol sәl arsyzdau ýnmen.- Odan da ýige baryp patefon tyndayyq.Men Roza Baghlanovanyng plastinkasyn әkeldim. Ol "Ah,Samara, gorodokty" ghajap aitady.
- Aytpaqshy, onynyz úyat boldy. Patefondy aitam.Kolhoz kensesinde túrsyn dep, ony Ormantaygha berip kettim. Ony qalay almaqpyn?
- Qap, beker bolghan eken. Qazir qayta aldyrayyn.
- Joq, odan da siz qaytynyz. Áni, ótken-ketken әielder bizge qaraylap, kýbirlep sóilep barady.
- Sen әdemisin, Ardaq,- dedi ókil oghan jaqynday týsip.- Biraq asausyn. Osy ónirdegi kez kelgen әielge emeurin tanytsam, emirenip shyghary belgili. Sen ghana iylikpey-aq qoydyn. IYlikpegen song ba, qúday da qas qylghanday meni saghan yntyq qyp qoydy.
- O-o, bayqanyz, aqyn bop ketpeniz,- dep Ardaq zorlana kýlimsiredi.- Eger meni tyndasanyz, ókil kýiinizshe keri qaytynyz.
- Joq, men senimen birge baram.
- Shynynyzdy aitynyzshy, sizge osy ne kerek?
- Sen. Sen kereksin, Ardaq! Sen!
Ardaq kýrsinip teris ainaldy.
- IYә, qúday shynym,- dedi Seyitjappar alqynyp.-Qalasang ózimmen birge alyp ketem. Býgin-aq alyp kete alam.
- Al әielinizdi, balalarynyzdy...
- Elde jesir әiel men jetim balalar az ba? Kóp bolsa olar da solardyng biri bolar. Jetim-jesirler kóp kezde olargha kisining jany kóp ashy bermeydi.
- Opasyz!- Ardaq yzagha bulyghyp, jylarman halde ilgeri jýgire jóneldi. Jýgirgen boyy ýiine jetti. Sonynan ókil de ónmendep keledi. Ardaq esik tútqasyna qol soza bergende ózinen tórt-bes adym jerde sostiyp әldekimdi kórip shoshyp ketti.
- Ardaq, qoryqpa, búl men ghoy,- degen dauys gýj ete týskende onyng Demesin ekenin tanyp ýreyi qorqynyshqa ainaldy.
- Deme-sin? Búl siz be?
- IYә...
- Uh,- dedi ol jýregin basyp.- Endi maghan jetpegeni sen edin... Neghyp túrsyn? Sen tynyshtyq kýzetshisi emes pe en? Júmys qayda?
- Qazir... qazir baram... Sen esh nәrseden qoryqqan joqsyng ba?
- Alda razy bosyn, qoryqqam joq.
- Dúrys, qoryqpa,- dedi ol kýlgen bop.- Eshkimnen qoryqpa.
- Jaraydy...
- Al anau túrghan kim?
- Á..." ol ma?.. Ókil ghoy. Meni shygharyp salyp keledi.
Demesinge búl jauap, әriyne, únamaghan boluy kerek.Úzaq uaqyt ýnsiz túrdy da, teris búrylyp jýrip ketti...
Ardaq pen ókil onasha qaldy. Ýige kirdi.
- Siz de jelimdey jabysyp, meni júrt aldynda әbden masqaralaytyn boldynyz-au. Endi el betine erteng qalay qaraymyn,- dedi Ardaq sharasyz halde kýiine sóilep.
- Jana jyl ghoy. Sharshap, jabyghyp jýrsin. Kónil kótersenshi. El ne demeydi, tilde sýiek joq...
- Qazir kónil kóteretin kez be? Anda júrt qan keship jýr.
- Qaytemiz... kópting basyna týsken qiyndyq qoy.
- Mening qolymda taghy bir qara qaghaz bar. Esinizde me, әlginde sheshesin súraghan qyz. Aty Perizat. Maslopromgha sýt apara jatqanda sheshesin úrylar tonap ketipti.Óli-tiri ekeni belgisiz. Áli eshqanday derek joq. Ýsh jasar inisi ekeui ghana qaldy. Ákesining qazasyn qalay estirtem?..
- Onday oqigha qazir el ishinde az emes qoy, sonyng bәrin qazir aityp, qazir qayghyrmasaq bolmay ma?- dedi Seyitjappar kýrsinip. Sóitti de, Ardaqty qúshaqtamaq bop iyghyna qolyn sala berip edi, Ardaq sytylyp shyqty. Osy kezde tars-tars atylghan myltyq dausy estildi.
- Estidiniz be?- dedi Ardaq oqys oqighagha quanyp.
- Neni? Bireu kele jatyr ma?
- Joq, kele jatqan eshkim joq.
- Endi ne?
- Toqtanyz. Áne! Myltyq dausy.
Búl joly myltyq ýni mýldem jaqynnan estildi. Ókil sileyip túrdy da qaldy.Alystan tynyshtyq kýzetshisining dausy talyp estildi.Dauys birte-birte jaqynday týsti.
Qabaghynan qar jauyp,
Kirpigine múz tonyp,
Katulanyp qattandy
Buyrqanyp búrsandy
Múzday temir qúrsandy.
Toptalyp túrghan jaulargha
Qobylandy batyr jol saldy.
Jalghyz ózi batyryn
Joyyp ketip barady...
- Búl tynyshtyq kýzetshisining dausy. .Qanday óreskel de tylsym qúbylys! Múnday oqighany bizge deyin eshkim estigen de, kórgen de emes shyghar,- dedi Ardaq tereze aldyna kelip. Dauys búrynghydan da kýsheye týsti.
- Ne, ol... osynda kele me?- dedi ókil ýreylenip.
- Qanday sujýrek adam ediniz,- dep Ardaq búl joly shyndap kýlip aldy.- Onyng sizben sharuasy joq. Ol fashistermen soghysyp jýr.
- Fashistermen?
- IYә, fashistermen.
- Qalay, soghysqany qalay?
- Kәdimgidey? Sonda ol... myltyq ata ma?
- Atqanda qanday?
Ókilding kózi alaqanday bop, týri búzylyp ketti. Osy kezde qos auyz myltyqtyng gýrs-gýrs etip qosarlanyp atylghany estildi. Ókil jerge etbettep jata ketti.Tynyshtyq kýzetshisining dauysy birte-birte alystap,ýy ishinde tynyshtyq ornaghan son. Ardaq:
- Ou, ókil joldas, úiyqtap qaldynyz ba?- dedi qarqylday kýlip.
Ókil ornynan túryp, ýstin qaghyp-silky bastady.
- Mynau bir súmdyq eken,- dedi ol dirildep.
- Sizdi kórgen sayyn: "Osy kisi nege soghysqa barmaydy" dep oilaushy em. Menimshe, sizdi soghysqa almay jýrgeni de dúrys bolghan. Siz siyaqty qorqaq adamdar beybit ómirde ghana qojandaghysh keledi ghoy.
- Bilem, bilem, tiken tildi әielsin. Sondyqtan sening sózine renjuge bolmaydy. .
- Al endi qaytynyz.
- Tang da atyp qaldy ghoy. Osynda qona ketsem qaytedi? Balang da úiyqtap qaldy.
- Joq. Tang saz bere maqta punktinde boluym kerek.Ot janbay, júrttyng týtinge bulyghyp jatqanyn baghana kórdiniz ghoy.
- Men senin barlyq tilegindi oryndaytyn edim ghoy.Osydan barghan son, kolhoz tizginin ózine әperem be degen oiym bar.
- Keregi joq. Men tizgin ýshin talaspaymyn. Talasa qalsam da ózim kýresemin. Sau bolynyz!
Búl jolghy әreketinen de eshtene shyqpaytynyn týsingen Seyitjappar amalsyz qaytugha bel baylady.
- Yapyr-ay, әlgi jyndysýrey kýzetshilerinnen qalay óter ekenmin?- dedi ol jay shyghyp ketuding retin tappaghan son, әdeyi ashu shaqyra sóilep.
- Ókil ekeninizdi týsindirip aitarsyz?- dep kýldi Ardaq.
- Qolynda myltyghy bar dedin, ә?..
- IYә, myltyghy bar, qos auyz...
- Ardaq, osynda jata ketsem qaytedi? Kýn shyqqan son-aq ketermin.
- Joq. Tang atqanda ýiden shyghyp bara jatqanynyz jaramas.
- Endi qashan keleyin?
- Ayttym ghoy, kelmey-aq qoyynyz!
- Sen әiel emes, aghashtan jaralghan shygharsyn! Al tyrysyp baq, kashangha deyin shydar ekensin!.. Biraq aitpady deme, bir kýni ózing jalynasyn. Sonda kórermin bәlem seni...- Osyny aitty da, ol esikti sart jauyp shyghyp ketti.
Syrttan tynyshtyq kýzetshisining ýni estildi.
Ardaq qabyrghadaghy kýieuining suretining aldyna kep úzaq túrdy da, әlgi ókil aitqan sózden qorlanyp jylap jiberdi.Jastyqqa kómilip úzaq jylady.Ol kezdegi úiqynyng adam ýshin atqarar birneshe qyzmeti bolar edi. Tynyghu, әl jinau, ózindi ertenge dayyndau, azapty tirshilikti úmytyp ghajayyp týster kóru,saghynyp jýrgen әkenmen, bauyrynmen qauyshu, jyrtyq etik, jamau ton bop tym úzaqqa sozylghan qysty artqa tastap gýlge toly kógildir qyrattargha jalanayaq jýgirip shyghu, sodan ýiine kep kóniling qalaghan dәmdi taghamdardy toyghanynsha qarbyta jeu.Adamdar osy ýshin jastyqqa bas qoyyp, osy ýshin úiqygha ketushi edi.Olar ýilerine týn jarymynda kep ot jaghyp, ystyq qaumet jasap iship, aqyrettey suyq kórpening astyna kirip, kezderi úiqygha ketkenshe boylary jylynbaytyn. Jylynbaghan boyy úiyqtap ketedi.Tisterining saqyldaghany qatty úiqygha ketkende ghana toqtalady.Týsterine laulaghan ot, ystyq monsha kiredi.Boylary endi jylynghanda sibirlep tang atyp, búlar oryndarynan túryp ketedi. Erteng taghy osy kýn. Biraq býgin sol suyq tósekke jetkenshe de kóp uaqyt bar. Óitkeni tang jana atty. Maqta punktindegi júmys endi ghana bastaldy.Ýlken-ýlken qanarlardy әielder men balalardyng ózderi-aq kóterip, syrtqa alyp shyghyp jatyr. Balalardyng ishinde Mýtәn de bar. Ol jazylyp, júmysqa aralasa bastaghan.
- Áy, Mýtәn, tym auyr qanarlardy kótermey-aq qoy,synghan qolyng әli jazylyp bitken joq,- dep, jýk kóterip jýrgen oghan anasy auyq-auyq aighaylap qoyady.
Júmysqa kelgen bette Perizat ýirenshikti әdetpen:
- Ardaq apay, mening apamnan habar bar ma?- degen saualmen qarsy alady. Búl bolsa: "Joq... Jaqynda kep qalar",- dep kýmiljy jauap beredi.- Men bar ghoy, Ardaq apay, týsimde kókemdi taghy kórdim,- dep Perizat kórgen týsin aitady.- Ol kelgeli jatyr eken deymin."Mamang auyryp qapty ghoy. Qamyqpa. Jaqynda baramyn.Inindi jalghyzsyratpa. Men barghansha shyday túr. Jylama"- dep jatyr. Sizge ne boldy? Ardaq apa?
Ardaq, әriyne, jas qyzdyng sózinen tolqyp ketip edi.
- Jay... eshtene de. Men eki kýn boyy kóz shyrymyn alghan joqpyn. Basym ainalyp túrghany,- dep qaydaghy-jaydaghyny aityp ketti. Onymen qarap túrmay Perizat:
- Ardaq apa, osy uaqytqa deyin apam nege bir habar bermeydi?- dep janary jasauray týsti.- Sizder nege izdemeysizder? Nege? Kishkentay inim týn bolsa, apalap jylap shyghady. Apama birdeme bolghan ghoy, әitpese ol nege kelmeydi, nege? Nege? Ol jylaghan kezde Ardaq ózin qoyargha jer tappaydy.
- Perizat kýnim, qoyshy endi, apang keledi. Mindetti týrde keledi. Men seni qazir kónildendireyin... Qazir!..
- Ei, qu tezek pen su tezek. Qayda jýrsinder?- dep ol eki әielge aighay saldy.
- Ne boldy, bastyq qatyn-au, biz múndamyz,- dedi olar qosarlanyp.
- Óleng aityndar!- dep búiyrdy Ardaq.
Mәnsiya men Shәmsiya týkke týsinbey:
- Ne-men-ne?- dep qaytalap súrady.
- Qúlaqtaryng kereng bop qaldy ma? Óleng aityndar deymin. Bastandar! Bir! Eki! Ýsh!
Mәnsiya men Shәmsiya óleng bastap kep jiberdi.
Qarataudyng basyna kósh keledi;
Kóshken sayyn bir taylaq bos keledi...-
dep olar "Elim-ay" әnining zarly joldaryn ozandata jónelip edi, Ardaq:
- Toqtat! Qaydaghy qayghyly ólendi qaydan tauyp aldyndar? Kóterinki, kónildi óleng aityndar?- dedi ashugha basyp. *
- Kónildi óleng bilmesek jerden qazamyz ba?- dedi Mәnsiya renjip. Ardaq olargha qolyn siltep:
- Áy, kim bar anda? Beri, bәring kelinder! Qane, kim kónildi әn biledi? Kim?! Aytyndar?!..- dedi topqa qarap.
Eshkim ýndemedi.
- Onda... Aqsaqal, siz birdene dersiz?- dep ol Ákimbekke jalyndy.- Sizding jastyq shaghynyzda da kónildi әn bolmady ma?
Ákimbek ortagha shyqty.
- Boldy, bolghanday qanday!- Ákimbek tayaghyn dombyra ghyp, dausyn keney bastady.- Án degen bizden qalghan nәrse ghoy. Kýldirgi әnim otyz kýnge, kýnirengen әnim qyryq kýnge jetedi.
- Al jaraydy. Men "Medetbekti" aityp bereyin.
Avtomobili, traktor,
Búrandasyn búrap túr.
Qyz kýieuge ketem dep
Ýy artynda jylap túr.
Ey, ei, Medetbek,
Oy, oi, Medetbek
Erte bastap neige aitpadyn,
Maghan qatyn kerek dep.
Áuelep úshar duadaq,
Ústar ma eding qualap
On segizde qyz bolsa
Jýrer me eding qúshaqtap.
Ey, ei, Medetbek,
Oy, oi, Medetbsk.
Erte bastan nege aitpadyn,
Maghan qatyn kerek dep...
Ákimbekting әsheyinde týk estimeytin sanyrau kempiri әn tekstindegi "on segizdegi qyz" turaly estip:Myna jaman shal qyzdy qaytpekshi-ay,- degende júrt kýlkige batty da qaldy. Perizat ta kýldi. El osylay abyr-sabyr bop jatqanda, kire beris esiktegi júrtty qagha-magha, ýsti basyna qyrau qatqan Demesin kirip keldi. Demesindi kórgen song kýlki atauly tappa tyiylyp, júrt siltidey tyna qaldy. Árkim qolyna týsken nәrsemen betin kólegeylep, bir-birining artyna tyghyla týsken.
- Búl ne? Ne bop qaldy taghy?- dedi Ormantay ghana oghan jaqyndap.
Demesin syrtta túrghan tórt-bes balagha dauystady.
- Alyp kirinder!
Birneshe bala bir-birine tizbektep baylanghan ýsh adamdy ishke alyp kirdi. Bәrining sonynan qoly baylauly ókil kirgende auyz bitken anqidy da qaldy.
- Bastyq joldas. Mine pәshister! Tútqyn pәshister!- dedi Demesin "raport" berip.
- Neghyl deydi, qúday-au? Tútqyn pәshisteri nesi?
- Oibay-au, pәshis dep túrghanynyng bireui týnde ghana bizdi qúttyqtaghan ókil emes pe?- degen dauystar әr jerden bir estilip jatty.
- Búl ne súmdyq?- dedi Ardaq Demesinge qaramaugha tyrysyp. Demesin bolsa kegi qaytyp, kónili tolghan adamday Ardaqqa kýlimsirey әri masayray qarap qoyady.
- Endi bizge jetpey túrghany - ókildi tútqyndau edi,- dedi Ormantay basyn shayqap.- Bosat myna kisini!
- Joq, bosatpaymyn! Ol týnde nege jýredi?
- Búl kisi bizge audannan kelgen ókil bilding be? Qap,bizdi әbden úyatqa qaldyrdyn-au! Qolyn shesh endi!- Balalar búiryqty oryndamaq bop olargha jaqynday berip edi, Demesin dýrse qoya berdi.Ormantay sonda ghana bayqady. Demesin ýsheuining de auzyna maqta tyghyp qoyypty. Ásirese, ókilding auzyndaghy maqtany kórgende bastyqtyng jýregi auzyna tyghylyp, kózi úyasynan shyghyp kete jazdady. Onyng yzadan jarylghaly túrghanyn kórip, eki-ýsh bala ekildi bosatpaq bop úmytylyp edi, Demesin jetip kep:
- Aulaq, ózim bosatamyn!- dedi ol aqyryp.
Ol ókilding qolyn sheship, auzyndaghy maqtany aldy.Ókil tәltirektep kelip peshke sýienip, úyalghanynan jenimen betin basty. Sonan song basyn kóterip, әueli Ormantaygha, Ardaqqa, sonan song ýnsiz jiylghan júrtqa qarady. Bir súmdyqtyng bolaryn kýtip, júrt ta siltidey tyna qalypty.
- Meni osylay masqaraladyndar ma? Túra túryndar,bәlem, búl ýshin sazaylaryndy tartasyndar әli. Ókimet adamyn mazaq qyldyndar ghoy, meni oiynshyq sanadyndar ghoy!- dep ol yza men qorlyqtan jylarman halde bulygha sóiledi.
- Áy, Demesin-ay, ne istegenindi bilesing be sen? Audan aldynda bizdi úyatqa qaldyrdyng ghoy,- dedi Ormantay ókilding adynda aqtala sóilep.
- Jo-oq, búl tek úyattyng isi emes, jazanyng isi, jazanyn!- dedi ókil yzadan qalshyldap.- Meni osylay qorlaghany ýshin myna túrghan naqúrystaryndy... milisiyamen jyndyhanagha aidatam. Al senderdi, kolhoz bastyghy men auyldyq sovet bastyghy... Endigi isim sendermen bolsyn!..
- Oibay-au, búl kisi keshe týnde ketip qalmap pe edi,tangha sheyin qayda jýrgen? -dedi Mәnsiya kópshilik kókeyinde túrghan súraqty dәl basyp.
- Mening ýiimde!- dedi kenet Ardaq.
Júrt antaryla qaldy.
- IYә, iyә, mening ýiimde,-' dep qaytalady Ardaq.-Bilgilering kelip túrghany sol ghoy. Al bilinder!
Júrt arasynda sybyr kóbeydi.
- Ne deydi? Betim-au, sonda ekeui birge bolghan ba?
- IYә, birge bolghanbyz! Biraq ókil joldas ókpelep ketken. Bizge kijinip túrghany da sondyqtan shyghar,- dedi Ardaq әri yzalana, әri amalsyz aqtala sóilep.
- Qoy, Ardaq ókildi ókpelete qoymas!..
- Ókpeletse ókpeleter, ózining de minezi minez emes qoy!
- Ókilding de qor bolghan jeri osy-au. Áyelden dәmetip kelip jyndynyng qolyna týsti!
Áyelder jaghy alyp-qashty sózdi birinen song birin shúbyrtyp, ishek-sileleri qata qarqylday kýldi. Myna toptyng aldynda masqara bola bergisi kelmey Seyitjappar tez tayyp túrghandy jón dep sanaghan boluy kerek, kenet:
- Sau bolyndar, ónkey jyndynyng auyly!.. -dep bastyq pen Ormantaygha oqty kózimen songhy ret ata qarap,esikti sart japty. Ókilding birjola ketkenine Demesin ishtey quandy. Ol jenimpaz adamday Ardaqqa kýlimsirey qarap edi, Ardaq teris ainalyp ketti.
- Ókildi ókpeletip jibergen Ardaqtyng da dәti berik eken. Qúday biledi, osy bizding Ardaq әiel kiyimin kiyip jýrgen erkek,- dedi Mәnsiya Shәmsiyagha sybyrlap.
- Qoy әri, qaydaghyny aitpay. Erkek bolsa bizding myrza agha bir týnnen son-aq qashyp shyqpas pa edi,әskerge ketkenshe birge túrdy ghoy,- dep Shәmsiya onyng әiel ekenin faktimen dәleldedi.
- Al myna ekeui kim? Neghyp jýrgen adamdar?- dedi Ormantay Demesinge.
- Olar da pәshist,- dedi Demesin qayta yzalanyp.-Olardy siyr úrlap bara jatqan jerinen ústap aldym.Siyrlary esik aldynda túr. Búryn da úrlapty. Atam degen song bәrin aityp berdi.
- A-a, solay de. Jandarynyng tәttisin búlardyn!
Úrlaghan siyrlar esik aldynda túr degen song elirgen júrt lap qoyyp dalagha shyqty da, artynsha aighaygha basyp Hadisha qayta kirdi.
- Mening siyrym! Mening siyrym! Osydan bir jeti búryn úrlanghan mening siyrym. Ah onbaghan, kәzzәptar!Júrt janyn qiyp, qanyn tógip jýr, al búlar bala-shaghanyng kýn kórip otyrghan jalghyz siyryn úrlaydy. Senderdi de erkek deydi-au, ói, ólimtikter ónshen!- Hadisha eki úryny túrghan jerinde júlmaq bop túra úmtylyp edi,ony Ormantay ústap qaldy. Ol Demesinge jaqyndap onyng betinen sýidi.
- Kóz jasymyzdy qúday da kórmey otyrghanda myna qaraqshylardyng tyrnaghynan jalghyz siyrymyzdy qútqaryp berdin! Raqmet saghan, Demesin!
- Árqashan tynyshtyqqa qyzmet etemin!- dedi Demesin saptaghy soldattay sanqyldap.
- Mynalardy ne isteymiz?- dedi Ardaq úrylardy núsqap, Ormantaygha.
- Erik sende, Ardak,- dedi Demesin oghan eljirey qarap. Ardaq qysylyp tómen qarady. "Beyshara, búl maghan nege búlay qaraydy, úyat-ay!"- dedi ishtey Ardaq
ózinen-ózi qysylyp.
- Úrylardyng auzyndaghy maqtasyn әli almaghansyng ba?- dedi Ormantay da ol ekeuining arasyndagy óreskel ynghaysyzdyqty bayqap.
- Alynbaydy,- dedi Demesin.
- Nege?
- Qatyp qalghan!
Ormantay kýlip jiberdi.- Jibigen shyghar, alyp tasta,sóileseyik.
Demesin úrylardyng auzyndaghy maqtany alghany sol eken auyzdary bosaghan úrylar tizerley otyra ketip, jamyray jóneldi.
- Jazdyq, janyldyq! Bizdi bir saytan azghyrdy, endi búl mannan jýrsek ayaghymyz synsyn!
- Nemene? Birtindep sóilesendershi, týk týsinsek búiyrmasyn!
- Jazdyq, janyldyq! Bizdi bir saytan azghyrdy, endi búl mannan jýrsek ayaghymyz synsyn dep túrmyz.
- Á-ә, solay ma? Búl mannan jýrmeysinder?
- IYә, jýrmeymiz.
- Tap solay, otaghasy.
- Demek, búl mannan emes, basqa mannan jýrmeksinder ghoy, solay ma?
- Joq, jýrmeymiz, otaghasy.
- Ei, bireuing sóilesendershi, jamyrap kettinder ghoy taghy. Qane, sen aitshy,- dedi ol jautymaqtygha.
- Esh mannan jýrmeymiz, otaghasy,- dedi jautymaqty búrandaly patefonday әlgi sózdi qaz qalpynda taghy qaytalap.
- Dúrys... Esh mannan jýrmeysinder,- dedi Ormantay.. Sóitti de, kenet yzalanyp:- Senderding jer betinde jýruge qaqylaryng joq!-- dep dirildep ketti.- Joq!Joq! Joq!..
- Dúrys! Dúrys aitasyn, bastyq!- Demesin iyghynan myltyghyn aldy.- Atyp tastayyn ba?
Eki úry Ormantaydyng ayaghyn qúshty.
- Qútqara gór, qútqara gór, myna tajaldan, otaghasy!Qansha úrlyq jasap jýrip, mynaday súmdyqqa kezikken joq edik, qaydan tapqansyndar myna pәleni. Qútqara kóriniz! Barlyq tapqan-tayanghanymyz shybyn janymyzdyng sadaqasy bolsyn, bәrin sizderge әkep bereyik. Qútqara kóriniz! Qútqara kóriniz!
- Shyndaryndy týgel aitsandar qútqaramyz,- dedi Ardaq olardyng tura janyna kep.
- Aytamyz, aitamyz!- dedi eki úry janúshyra qosarlanyp.
- Bizding kolhozdyng qansha siyryn úrladyndar?
- Jalpy alghanda ma, әlde bir jyldyng ishinde me?
- Ói, kóksoqqan! Jalpy alghanda!- Ardaq olardyng arsyz súraghynan aighaylap jibergenin de sezbey qaldy.
- Toghyz siyr,- dedi bireui jan-jaghyna alaqtap.
- Ol ótirik aitady, on bes siyr, otyz qoy, alty tauyq,- dedi ekinshisi.
- Bar shyndaryng osy ma? Qosyp-alarlaryng joq qoy?
- Joq, joq!
Manadan beri jautymaqty úrynyng ayaghyna tesile qarap túrghan Hadisha kenet- aighaylap jiberdi.
- Ótirik, ótirik! Búlar shynyn aitpay túr. O, jauyzdar, jauyzdar!
Júrt oghan dýrlige qarady.
- Ne boldy, Hadisha-au?
- Baypaq!.. Mynanyng ayaghyndaghy baypaq meniki! Ótken joly maslopromgha ketip bara jatqanda ayaghymnan sheship Zeynepke bergenmin. Sol! Sol!
Júrt gulep ketti."0nbaghan jauyzdar, qanisherler!" degen sózder tús-tústan jamyray estildi. Top ishinen Perizat jýgirip shyqty.
- Ormantay kóke! Baypaq mamama ýlken bolghandyqtan tabanyna qabattap eski dәpterding múqabasyn salgham, eger alyp tastamasa sol boluy kerek!- dedi ol zar qaghyp.
Demesin jautymaqty úrynyng ayaghyndaghy baypaqtyng ekeuin de suyryp-suyryp alyp Perizatqa berdi. Ol ishine qolyn súghyp, eki qabaty iry bastaghan qaghaz últaraqty alyp shyqty. Qaghazgha ýnile qarap, "7-a klasy, Janaeva Perizat. Qazaq tili dәpteri" degen jazudy oqydy.
- Jauyzdar!.. Jauyzdar!.. Apatayym menin! Ormantay kóke, mening mamamdy mynalar tonapty!
Júrt qayta gulep, kezderi sharasynan shyqqan úrylargha úmtyldy.
-Óltiru qerek!
- Atu kerek!
- Atu az, turap-turap itke tastau kerek!..
- Halayyq! Shulamandar!- dedi Ormantay qolyn kóterip,- Al aityndarshy, myna baypaqty qaydan aldyndar?- dedi ol baypaqty úrynyng dәl kózining aldyna taqap.
- Bazardan,- dedi bireui tayghanaqtay jauap berip.
- Tauyp aldyq,- dedi ekinshisi jalma-jan jaltaryp.
- Qaysyna senemiz? Qane? Ózdering moyyndaryna alyndar,- dedi Ormantay baypaqty Hadishagha ústatyp.Sózge Ardaq aralasty.
- Tuh, Oreke-ay! Beybitshilikting adamysyz desem,taghy renjiysiz-au. Búl súmyraylarmen basqasha sóilesu kerek. Olardyng tili basqa. Áy, Demesin!...
Demesinning qabaghy birden jadyrap:
- Tyndap túrmyn,- dep sanq ete qaldy.
- Mynalardy ýy artyna alyp bar da, atyp tasta.Bәrimiz bir-bir kýrek topyraq tastasaq, kómiledi de qalady. Búlardy izdeytin de eshkim joq. Alyp ket!
Demesin "Qúp bolady!" dep arqandy ústap, baylauy әli sheshilmegen ekeuin sýirey bastaghanda bireui shar ete týsti.
- Aytamyn, bәrin de aitamyn!
- Shynyndy aitsan, keshirim jasaymyz, -dedi Ardaq ekinshisine, Zeynep qayda? Tonaghan әielderindi aitam?
- Eger qolymdy sheshsender bәrin aitam.
- Sheshinder qolyn.
Demesin onyng qolyn sheshti.
- Al ait. Zeynep qayda?
- Ol... ol... kópirding astynda...- dedi tymaqty úry.
- Tiri me?
- Bilmeymin. Kópirding astynda... ish kóileksheng ghana qalghan... Mening jazyghym joq, mening jazyghym joq. Men qarauyl qarap túrdym. Bәrin istegen mynau! Janymdy alyp qala kóriniz, jalynamyn! Jalynamyn!..
Perizat, "ma-ma-a... ma-ma-a-tay!.." dep shynghyryp jiberdi de, talyqsyp qúlap týsti.
Júrt ony kóterip aldy.
Júrttyng abyr-sabyr kezin paydalanyp, qoly sheshilgen úry enbektep otyryp esikke jetti de, shygha qashty.
- Oibay, úrynyng bireui qashyp ketti, dep bir әiel aighay saldy.
- Ústandar, ústandar.
Syrttan shaba jónelgen at dýbiri estildi.
- Attan, attan! Pәshist qashty! At qayda, at qayda?-.dep Demesinning delebesi qozyp syrtqa jebedey atyldy.
Júrt dýrligip týgel dalagha bettedi.
Demesin syrtqa shyqqanda úry onyng atyna minip qashyp ýlgergen edi. Ol jalma-jan myltyghyn iyghynan sypyryp, úrynyng sonynan qudyra atyp edi, oq darymady.
-Ah, onbaghan, qútylyp ketti-au! dep ol júdyryghy men mandayyn soqty.
* * *
Shegi de, sheti de joq qara júmystan әbden qajyghan kolhozdyng kóterem atynday, búl shaghyn auyldyng әljuaz kýni ilbip shyghyp, zorlana batyp jýrip, әreng degende taghy bir aidy artqa tastady.
Búl auyldyng bir de bir ýiinde saghat joq bolatyn.Olarda uaqyt jayly eki-aq týsinik bar edi, biri úiyqtaghangha deyin, ekinshisi úiyqtap túrghannan keyin. Osy eki aralyqtyng ózin olar tirshilik dep atady, osy eki aralyqta olardyng eng bir ghajayyp armandary men balday tәtti ýmitteri qattalyp jatty jәne múnday ghajayyp armandar men balday tәtti ýmitter soghysqa deyingi beybit kýnderding eshqaysysynda bolyp kórgen joq. Onday kýnder 45 jyldyng 9 mayynan keyin de eshqashan qaytalanbaytynyn osyndaghy qyryq bir týtinning bir de biri oilap kórgen emes.
Ótken jolghy oqighadan song Demesin tym ekilenip aldy.Ol besinnen bastap tura kýn shyqqangha deyin eki atyn shanagha kezek-kezek jegip, auyldy kirpik ilmey ainalyp shyghudy әdetke ainaldyrdy. Tek kýn shyghyp, tónirek ai-jay bolghanda ghana týngi ayazdan qas-qabaghyn qyrau kómip, boldyrghan attaryn jaman saraydaghy aqyrgha baylaytyn da, ózi moladay múzday tamyndaghy aqyrettey tósegine sheshinbegen boyy qúlay ketushi edi. Sol qúlaghannan týs aua bir-aq túrady. Sonan song baryp ýiine ot jaghyp, qazandaghy múz bop qatyp qalghan kójesin jylytyp iship, "auyldy toryghan pәshistermen" aqtyq demi bitkenshe aiqasu ýshin taghy da oq qúigha kirisetin.
Auyl adamdary ilude dalagha shygha qalghanda alystan estilgen Demesinning "ayt, shu!" degen dauysy men boldyra bastaghan atynyng jiyi-jii pysqyrghanyn, shana tabanynyng qasat qarmen syryldaghanyn estip, әri qorqyp, әri es tútushy edi.Býkil auyl, shynynda, endi alansyz úiyqtaytyn boldy. Ony "milisiyagha tapsyru, nemese jyndyhanagha ótkizu" jayly mәsele әzirge aktiv arasynda aitylmaytyn boldy.
Adamdar tynyshtyq kýzetshisining óreskel qyzmetine birjolata ýirenip aldy. Olardyng alansyz tirshiligi men beygham úiqysy Demesinge erekshe demeu beretin edi, ol týngi "qyzmetinen" qaytyp kelip, әlgi aqyrettey tósegine bas qoyghanda, auyl adamdarynyng taghy bir týndi tynysh ótkizip, taghy bir kýndi qarbalas tirlikpen bastaghanyn kórip, ózi de tynysh úiqygha ketushi edi.
Býgin de ol qyzmetinen qaytar jolda kolhozdyng shóphanasynan bir bau jonyshqa, eki bau jýgeri paya alyp,ýiine qaytyp bara jatqan jolda Ardaqpen qarsy úshyrasty. Ardaq onymen "qyzmet babynda" kezdespegen edi,onyng eki beti týngi ayazdan tútqyshtay bop qarayyp,kirpigimen múrtyna qadau-qadau bop múz qatyp qalypty.Demesin búghan búrylyp ta qaraghan joq, tanymaytyn adamday qasynan zu etip óte shyqty.
Ardaq býgin әr ýige bólip bergen kolhozdyng iri qara malyn qabyldau ýshin mal qoragha erteletip kelip edi.Kimde qansha mal bar, kim qanshasyn ótkizdi, sonyng bәrin qadaghalap otyru ýshin ol qasyna qaghylezdeu bir әieldi ertip ap kýn túsau boyy kóterilgende mal qabyldaugha kiristi. Áueli qaqandap Kәkimbek shal keldi.
- IYә, sizge qansha siyr berilip edi?- dedi Ardaq juyspay túrghan alaqanyn ýrlep.
- Tórteu. Tórteui de din aman. Áne, kór!- dep sergek jauap qatty Kәkimbek.- Osynsha erte bastap, jau qudy ma?
- Aryqtatyp jibergensizder me, qalay, ishi-ishine qabysyp qapty ghoy?- dedi ol Kәkimbekting narazylyghyna qúlaq aspay.
- Kolhoz ne berdi, aldyna sony qoydyq. Ayanghan eshtenemiz joq.
- Ala siyrdyng bir mýiizi nege synghan?
- "Jazym bolsa bylamyqqa tis synady" degen. Keshe mening de bir tisim synyp qaldy, mine,- dep dәlel retinde ol auzyn ashty.
- Siz jetpiske keldiniz, tisiniz erte me, kesh pe,әiteuir bir synu kerek, al sizge baq dep bergen siyr әli jas, altyda ghana. Nege mýiizi synady? Qaramaghansyzdar ghoy.
- Nege qaramaymyz, óz malymyzdan artyq qaradyq.
- Jaz,- dedi ol qasyndaghy әielge.- Týgel әkeldi dep jaz. Kelesi kim?
Tórt siyr jetektep Hadisha keldi.
- Sende qansha edi?
- Beseu.
- Nege tórteu-aq?
- Bireui ólip qaldy, ony ózing bilesing ghoy.
- Ornyna oz siyryndy salasyn.
- Ony qaydan alamyn? Jalghyz siyrymdy úrlap ketti ghoy.
- Maghan onday dәlelding keregi joq. Bes siyrdy baghugha aldyng ba - aldyn. Úrlap ketti, ólip qaldy degen sóz sebep emes, memleket malynyng sany týgel boluy kerek.
- Ardaq-au, men ony qaydan tappaqpyn?
- Bilmeym. Qaydan tapsang onan tap. Siyr bolmasa,bir siyrdyng ornyna tórt qoy ótkizesin. On kýn mәulet berem. Sonyng ishinde tappasan, enbekkýninnen ústalady.
- Ústandar, ústandar enbekkýnnen! Kýieuimiz soghysta ólsin! Demesin balamyzdyng qolyn syndyrsyn, ózimiz aqyrettey maqta punktte qys boyy júmys istep auru tabayyq, shiyettey bala-shagha ash-jalanash jýrsin, kolhozdyng malyn baghyp bereyik. Senderden qoryqqanymyzdan balamyzgha qaramay malgha qaraytyn boldyq. Endi kep,kóterem siyrlaryng ólse qúnyn enbekkýnnen tólep, ózimiz ashtan óleyik. Sol ma maqsattaryn? Eldi qinay bergennen ne týsedi, halyqtyng auzynan qashanghy jyra beresinder?Senderde úyat degen bar ma?
- Kelesi? Kelesi kim deymin?- dedi ol yzalanyp.
- Ardaq-au, aitsanshy basqa ne amal bar?
- Basqa amal joq, tóleysin! Bar!
- Qara jýrek!.. Tas bauyr! Tórt qúbylasy týgel adam basqanyng qayghysyn qaytsin?- dep ol kózine jas aldy.
- Jaz!- dedi Ardaq yzalana aighaylap.- Bir mal jetpeydi de. Kelesi, kelesi kim?
Ýsh siyryn jetektep, shynashaqtay bop Perizat keldi.Ardaq oghan úzaq qarap túryp, syrt ainalyp, kózin sýrtti.Sәl syrt ainalghan boyy til qatty.
- Perizat, búl senbisin. Senderde qansha edi?..
- Ýsheu.
- Ózderinde mal bar ma?
- Bar.
- Qansha?
- Bir eshki, eki tauyq...
- Senderge bir siyr bersem... Jaraydy, әzirge bir eshkining sýti ekeuine jeter. Bir eshkining sýti ekeuine jete me?
- Áriyne... Ardaq apay, siz nege teris qarap túrsyz?
- Saghan... renjip túrmyn,- dedi ol kenet dausyn ózgertip.
- Nege?
Ardaq Perizatqa búryldy. Sonda ghana onyng jylaghany bayqaldy.
- Sen... jetinshi klastyng oqushysysyn. Boyjetken qyzsyn... Azamatsyn. Sóite túra sen әli kýnge deyin ananyng molasyna qaray jýgiretin kórinesin,- dedi ol dauysyn kóterip.- Bile bilsen, ol - komsomolgha jat qylyq! Sening artynda ósip kele jatqang ining bar, eger sen bolmasang ol kimge arqa sýiemekshi? Osyny oiladyng ba?
- Joq,- dedi Perizat jylamsyrap.
- Oilamaghanyng qate bolghan. Sening ining - bolashaqtyng azamaty. Sening ony jalghyz tastaugha qaqyng joq,bilding be?
- IYә... Bildim...
- Bilseng bopty. Al endi ýiine bar, bolashaqtyng azamatyna jaqsylap qara. Jaray ma?
- Jaraydy... Ardaq apa... kókemnen hat kelgen joq pa?
Ardaq sәl abdyrap qaldy da: "Joq... Ázirge bolmay túr"... dep qysqa jauap berdi.
Perizat ketken song Ardaq oramalyn alyp, ernine jetken kermek kóz jasyn sýrtti.
- Kelesi kim? Kelesi kim deymin?Tez! Tez! Keudelerinde jandaryng bar ma, bolsandarshy!- dedi ol ózinen-ózi órshelenip.
- Myna qatyn bizdi quyryp jey me, qaytedi-ey?-degen Mәnsiyanyng ashuly dausy estildi.
-Ózining kýieui aman, balasy toq, júrttyng qayghysyn qaytsin?- dep ony Hadisha qostady.
- Onyng ýstine audannan ay qúrghatpay ókil keng túrady... Patefonymen!..
Ardaq olargha jalt qarady.
- Kim ony aitqan? Álgi sózdi aitqan qaysyn? Týsine bilsender... men óz balamnan góri senderdi kóbirek oilaytyn edim ghoy, senderdi!..
- IYә, jýdә qatty oilap jýrgen shygharsyn!- Hadisha ony kelip kýpәikesining jaghasynan ala týsti.- Áy qatyndar, sender qarap túrmaqsyndar ma?
Áyelder jaghy jabylyp, Ardaqty jyghyp saldy. Perizat "Ormantay kóke!" dep jan úshyryp syrtqa jýgire berip edi, qarsy aldynan shygha kelgen Demesindi kórip, qoryqqanynan keyin shegindi.Demesin júrtty qaq jaryp kep Ardaqty qoltyghynan sýiemeldep túrghyzdy. Áuelgide Ardaq onyng iyghyna basyn sýiep bir-eki attap edi, Demesin sol sәtke masayyp, onyng shashynan sipady.
Endi ne bolar eken dep ýreylenip túrghan júrt myna kóriniske qayran qalyp, demderin ishterine tartty.Ardaq esin jiyp, Demesindi silkip tastady da, shetkeri shyqty. Shananyng sharbaghyna sýienip, men-zeng qalpy úzaq túrdy. Sonan song basyn kóterip, ýnsiz túrghan topqa arnap bayau sóz bastady.
- Ayaghynyng astynan әridegini kórmeytin bayghústar,-dedi ol tistene sóilep.- Men senderding kezderine qúbyjyq bóp kórinip jýr ekenmin ghoy. Senderding oilarynsha,jer betinde menen asqan qara jýrek, tas bauyr әiel joq,solay ma? Izin suytpay ókil kep túrady deysinder. Sol ókildi ókpeletip jibergenimdi ótken joly kezdering kórip edi ghoy, nege kýnkil sózge qúmar bolasyndar? Nege? Eger kýieuge tiyip, er qyzyghyn kórgim kelse, bayaghyda-aq basqa kýieuge shyghyp ketpes pe edim? Tipti sol ókilding ózine-aq! Biraq... bir ókil emes, on ókil kelse de men... men olardy kýieuimning tyrnaghyna tengermeymin. Men onyn... aruaghyn qorlamaymyn, artynda qalghan jalghyz balasyn jat bireuge jautandatpaymyn. Ol - mening analyq boryshym. Sol boryshymdy ótep baryp, óz jarymnyng aruaghynyng aldynda adal bop kóz júmam!..
- Ardaq-au, aruaghyng ne aityp túrghan? Esing dúrys pa?
- IYә, esim dúrys!- Búl joly ol kózining jasyn jasyra almady.- Mine, kórinder!
- Ol kamzolynyng ishki qaltasynan tildey qaghaz alyp,Perizatqa berdi.
- Oqy! Dauystap oqy! Esitsin meni talap jegeli túrghan myna әielder!
Perizat dirildegen dauyspen tildey qaghazdy oqy bastady. "Qúrmetti Ardaq Lepesova. Sizding jarynyz, gvardiya leytenanty Lepesov Asqar I943 jyldyng 2 fevrali kýni
Stalingrad týbindegi eng songhy shayqasta erlikpen qaza tapty..."
Perizattyng qoly dirildep, qaghaz jerge týsip ketti.Osydan birneshe minut qana búryn myna dýiim júrttyng aldynda eng meyirimsiz, eng qatygez jan bop túrghan Ardaq sol dýiim júrttyng kóz aldynda kýrt ózgerip shygha keldi.Jana ghana taptap tastaugha dayyn túrghan әielder endi oghan әuliyedey tabynudyng az-aq aldynda túrdy.Kópshilik degen jaryqtyq osy.
- Yapyr-ay, kýieuining qazasyn osy uaqytqa sheyin jasyryp kelgen qanday dәti berik әiel edi,- dedi Mәnsiya.
- Bayghústyng barlyq qayghysy ishinde jatyr eken ghoy,- dep jylamsyrady Shәmsiya.
- Ashu ýstinde tilim de, qolym da tiydi, ashynghan adam ne aitpaydy, keshir meni, Ardaq!- dep Hadisha jylap kep ony qúshaqtap edi, Ardaq miz baqpady.Álden song baryp:
- Mening qayghym senderding qayghylarynnan artyq emes, Hadisha,- dedi ol qataya sóilep.- Sening kýieuinning qaza bolghanyn estigen kýni de júmys istegenbiz. Sondyqtan, mal tapsyrudy jalghastyra bereyik. Mening qayghym sening qayghynnan da eski, tek ony býgin ghana estip otyrsyndar. Kelesi kim? Kelesi kim deymin?- Ol belgisiz bireuge yzalanyp, dauysyn qattyraq shyghardy. Kimge, nege yzalanghanyn eshkim bilgen joq. Bәlkim, qúdaygha nazalanghan shyghar.
* * *
Uaqyt - diyirmen, adam - biday. Diyirmen ainalsa,biday ún bolady, ainalmasa janshylyp jata bermek. Suy tartylghan aryqtyng diyirmenindey búl auyldyng ýstinen tóngen uaqyt - diyirmen tym bayau ainalyp, adam-bidaylardy ún qyp tartyp jibergennen góri, salmaghymen ezip jatqany molyraq sekildi. Sol salmaqty ózgelerden búrynyraq sezingen shaghyn auyldyng bes-alty bas kótererleri týn jarymy aua taghy da talqygha salyp otyr.
- Qara qaghaz ýsti-ýstine kelip jatyr,- dedi Ormantay qarlyqqan, әri mýlde boldyrghan dauyspen,- Biylghy jyldyng oqighalary el ensesin týsirip, ýmitterin alystatyp ketken siyaqty. Ásirese, Zeynepting ólimi júrttyng qabyrghasyna qatty batyp otyr. Demesin bolmaghanda. Perizattyng da tiri qalu-qalmauy ekitalay edi. Mynaday qaqaghan ayazda sheshesining molasynyng basynda jylap jatqan jerinen jeti týnde sol kóterip alyp keldi. Ol әli esin jiya almay jatyr. Elding ensesin kóteru ýshin ne isteuimiz kerek? Sender aqyl bermesender, mening amalym tausyldy.
- Búl oqigha jalghyz bizding basymyzda bop jatqan joq qoy. Shydaydy,- dedi Ardaq qysqa qayyryp.
- Meninshe, elge bir serpilis kerek siyaqty. Bir toy kerek,- dedi Ákimbek shal.
- Dúrys aitasyz,- dedi Ormantay,- elge bir toy kerek, silkinis kerek.
Ardaq zorlana ezu tartyp:
- Ony qaydan alamyz?- dedi myrs etip.
- Sende qansha hat bar? Maydannan kelgen.- Ormantay Ardaqqa telmire qarady. Ardaq sómkesin ashyp qarap shyqty da:
- Ýsh hat. Yә, ýsh hat bar,- dedi.
- Ýsh hat! Búl bir. Sovet әskerleri fashister ordasy - Berlinge qaray bet aldy. Búl - eki. Sonan son,biz býgin Demesindi kolhozgha mýshelikke qabyldap, ótken aidyng ortasynan oghan enbekkýn jazayyq. Toy degen mine,osy emes pe?
- Enbekkýn? Ne ýshin?- dedi Ákimbek kenirdegin sozyp.
- Tynyshtyq kýzetshiligi ýshin. Búl az ba?
- Keshiriniz... Kolhozda onday júmys joq. Zansyz bolmas pa eken?- dep esepshi Dәmesh sózge aralasa berip edi, ony Ormantay short kesip tastady.
- Sender de joq jerden zanshyl bola qalasyndar osy. Tynyshtyq kýzetshisi bolmasa, "kýzetshi" dep jazamyz.
- Sonan son?
- Sonan song Demesinning kolhoz mýshesi bolghanyn toylaymyz. Az ba - ýsh hat, qyzyl әskerlerding maydandaghy tabysy, menimshe az emes. Sonymen, Demesindi kolhozgha mýshe ghyp alayyq degendering qoldaryndy kóterinder.
- Myna jinalysymyz deni dúrys adamdardyng jinalysyna úqsamay barady,- dep kýrsindi Ardaq. Júrttar qol kótere bastady.- Bir, eki, ýsh.. Qarsy bir, eki. Ýsh adam qol kóterdi, eki adam qarsy. Sonymen, Demesin kolhozgha mýshe boldy,- dedi Ormantay.
- Kelesi jinalysta ony basqarma mýsheligine saylayyq.
- Bәrine kenirek qarau kerek, Ardaq,- dedi Ormantay bayyppen.- Demesinning saghan jasaghan jamanshylyghy joq pa, joq. Endi o bayghústy kolhozgha mýshe qylsaq nemiz ketedi!..- Ormantay oghan qarap qoydy. Ardaq sәl ynghaysyzdanyp, әldene degisi kep túrdy da, sózin jútyp qoydy.- Ol ózin bizden aqylsyz sanap jýrgen joq,-dedi ol endi kónildi dauyspen.- Onyng oiynsha, myna biz jyndymyz. Ótkende men onymen onasha sóilestim. Nege ýilenbeysing dedim. Ol aitady: "Sender aqymaqsyndar deydi. Ýilensen, bala tuasyn, ósiresin, al onyng keudesin mynaday-mynaday oq tesip ótip jatyr" dep dorbadaghy bytyrasyn kórsetedi. "Sonda qaytemiz, ýilenbeuimiz kerek pe, bala tumauymyz kerek pe?" desem, "aldymen soghysty óltirip alyp, balany sonan song tuu kerek" dep jauap bergeni. Bir qarasang jyndynyng sózi siyaqty, al oilap qarasan, múnyng ar jaghynda tereng mәn jatqanyn kóru qiyn emes. Onyng qolyndaghy myltyq soghysqa qarsy atylmaqshy, ol týn úiqysyn tórt bólip, ayazgha tonyp, bizdi bәle-jaladan saqtamaqshy. Al aqyldy dep jýrgen adamnyng kónilinde jauyzdyq, qolynda qandy qaru bar. Osy ekeuining qaysysy jyndy? Biz osy ekeuining qaysysyn jyndyhanagha jiberuimiz kerek?
- Sizding de sóziniz Demesinning sózine úqsap kele jatyr,-dep kýldi Ardaq.- Al jaraydy, qabyldasaq qabyldayyq kolhozgha. Áytpese, meni bir baryp túrghan qanypezer dep oilarsyndar.
- Men jalghyz qalam ba, men de qosyldym,-dep Ákimbek te qol kóterdi. Endi ol meni esekke korjyn ghyp arta qoymas.
- Kitapshany oghan býgin aparyp beru kerek, dedi Ormantay,- ol shanasyna minip, auyl syrtyna shyqqanda yaghny qyzmet babynda jýrgende! Demesin búghan baladay quanar edi. Ol bizdi talay quantyp jýr, biz de ony bir quantayyq taghy.
- IYә. Quanatynym sonday, ony kórsem jýregim jarylyp kete jazdaydy.
- Sonymen, kitapshany oghan kim aparyp beredi?Aqsaqal, siz qalaysyz?
- Oibay, atama bәleni! Tajalgha óz ayaghymmen baryp týsetin jayym joq. At basynday altyn berseng de, kórmegenim Demesin bolsyn. Tereze aldynda túrghan Ormantay kenet:
- Beri, beri kelinizder,-- dedi otyrghandargha qolyn búlghap,- myna keremetti qaranyzdarshy. Áne, tynyshtyq kýzetshisi júmysyna shyqty. Kórip túrsyzdar ma? Batar kýnge qarsy saldyrtyp barady.
Aktivter dýrligip kep, syrttaghy ghajayyp qúbylysqa antalay qarasty.
- Oi, súmdyq-ay! Estimegen elde kóp degen osy!-dedi Shәmsiya jaghasyn ústap.
- Aty da әbden ýirenip apty, betkeydegi jolyna qaray jelip barady,- dep Mәnsiya da tandanghannan dausyn ishine tarta sóiledi.
- Aq kýmistey jyltyldaghan qar tozanyn qarasanshy!- Júrttan qalyspayyn degendey Ákimbek te tandana dauystap qoydy.
- Bizding tynyshtyghymyzdy kýzetem dep mazasy ketken bayghús-ay,- dedi Ormantay keyin sheginip.- Al sizder osynday adamdy jyndyhanagha jiberemiz deysizder... Áy, adamdar-ay desenshi!..
- Demesinnen Ardaq iz qoryqpaydy ghoy, enbek kitapshasyn sol-aq aparyp bersin,-dedi Mәnsiya qaydaghy bir sezikti oidyng úshyn shygharyp.- Janylmasam, ótken bir joly ol bizding bastyqtyng shashynan sipaghan siyaqty edi...
Mәnsiyanyng bayqatpay shymshyghanyn Ardaq estimegen bop, mýlde basqa sóz bastady.
- Shynynda da, myna kórinis ghajap eken!- dedi Ardaq.- Men onyng búryn bylay shanagha otyrghanyn kórmeppin. Bәlkim, ony da bir quantqanymyz jón shyghar.Bәlkim, ony jyndy dep shettete bermey, sau adamday sanasyp kórgenimiz de dúrys bolar. Ákeliniz.
Ardaq kitapshany qoynyna tyghyp, belin buyndy da,júrtqa әdeyi kóz qylghanday tez-tez basyp kenseden shyghyp ketti.Ardaqtyng ayaq asty múnday sheshimge bel baylaghanyna júrttyng basy jetpey dal bop túryp qaldy.
* * *
Adyrly dalanyng shana shiyrlap tastaghan san tarau jolymen attyly әiel - Ardaq keledi. Álginde әri әielderding sózine yzalanyp, әri keudesin erekshe bir jelik biylep shyghuyn shyqqanmen, tynyshtyq kýzetshisi shiyrlap tastaghan joldy kórip, kóp úzamay onyng da keletinin sezinip, jýregine qorqynysh ýiirile bastady. Biraq sheginerge jol joq, ne de bolsa tәuekel!Sәlden song Demesin de kórinip, birte-birte jaqynday berdi.
Demesin ózimen ózi sóilep keledi.
-"Al, januar, tezirek! Auyldyng ana jaghy iyesiz qaldy, shu januar, shu!"- Ol jaqyndaghan kezde Ardaq jasqana til qatty.
- Sәlemetsiz be?- dedi ol.- Ol jaqyndaghan kezde Ardaq jasqana til qatty.
- Sәlemetsiz be?- dedi ol.- Sәlemetsiz be deymin?
Demesin oghan búrylyp ta qaramady.
- Sәlamatsyz ba?- dedi Ardaq dausyn kóterip. Sol kezde baryp Demesin:
- A,bú kim?- dep jan-jaghyna jau kelgendey jalt qarady.
- Menmin ghoy. Tanymay túrsyng ba?
Demesin shanasynan týsip, oghan úzaq uaqyt tesile qarady.
- Týn ishinde neghyp jýrgen adamsyn?
- Júmysyn... júmysynyz qútty bolsyn. Sony aitayyn dep...
- Ne-me-ne?
- Sagha... Sizge enbekkýn jazatyn boldyq...
- Anau atty qayda alyp bara jatyrsyn?
- A? Atty? Qaydasy qalay? Ózim minip keldim. At ózimdiki...
- Á-ә, tapqan ekensing aqymaqty! Úrynyng bәri mal ózimdiki deydi. At seniki emes, kolhozdiki. Men ony baylap qoyam.
Demesin shylbyryn jinap, atty shanagha baylay bastady.
- Joldas... múnynyz ne? Men soghysqa ketken qyzyl-әskerding әielimin. Meni jәbirlegeniniz ýshin jauap beresiz...
- Jaqyndama! Artynnan adam izdep kelgenshe osylay qimylsyz túrasyn? Izdep kelmese, tang atqansha qimyldamaysyn. Qit etseng bitti, atam da salam!
Ardaq túmshalap kiygen tonynyng jaghasyn týsirip, betin ashty.
- Áy, Demesin!- dedi ol endi búiyra sóilep.- Baylama atty, ózime ber. Men auyl sovet predsedatelimin,bilding be?
Demesin oghan jalt búrylyp, betine ýnile qarady.Tongha túmshalanghan adamnyng Ardaq ekenin endi tanysa kerek, enkeygen keudesin joghary kóterip, abdyrap túryp qaldy.
- IYә, sen úry emessin,- dedi ol bet aldy kýbirlep.-Jýre ber. Birden tanymay qalghanyma keshirim súraymyn.Ózing de betindi túmshalap alypsyn. Jýre ber.
- Mening atym qayda?
Demesin Ardaqtyng qolyn ústady.
- U-u, qatyp qalypsyng ghoy, qazir, qazir!..
Ol jalma-jan ýstindegi tonyn sheship, Ardaqtyng ýstine japty.
- R-raqmet. Ó-óziniz she? Siz tonyp qalasyz ghoy.
- Men... men tonbaymyn... Maghan ayaz jolamaydy.Aytpaqshy, sen týndeletip neghyp jýrsin?
- Á-ә... Sening enbek kitapshandy tapsyrayyn dep...Ol esimnen shyghyp ketipti ghoy.
- Ol neghylghan... kitapsha?
- Aytpaqshy, biz sizdi kolhozgha mýshe etip qabyldadyq. Mine, mynau sening enbek kitapshan,- dedi ol birde "sen", birde "siz" dep.
"Enbek kitapshasy" degendi Demesinning alghash kórip túrghany bolar. Ol bir japyraq qaghazgha úzaq qarady.Erekshe tolqyp, kitapshany keudesine basty. Sonan song Ardaqtyng aldynda symday tartylyp:
- Tynyshtyq qúrbany bolugha әrqashan dayynmyn,-dedi sanq etip. Búdan song ne isterin bilmey, Demesin mandayyna aparghan kolyn týsirdi de, jansyz adamday qatty da qaldy. Ardaqqa qadalghan boyy ol úzaq túrdy."Raqmet saghan" dedi sәlden song sybyrlap. Sóitti de,kýrektey alaqanymen onyng shashynan sipady.
- Auyldyng arghy jaghy iyesiz qaldy,- dedi Demesin kenet esin jighanday.- Men sol jaqqa barayyn. Al kezdeskenshe! Sau bol!
Osyny aitty da, ol shanasyna oyryp jýrip ketti.Óng men týsting arasynda Ardaq ta qimylsyz túryp qaldy.
Auyl shetindegi oipangha ornalasqan Demesinning qúrqyltaydyng úyasynday kishkene ýiine qaranghylyq erte týsedi. Sondyqtan bolar, qyrdaghy auyl әli jap-jaryq bop túrsa da, múnda qara-kólenke. Bir búryshta alasa aghash tósek, irgedegi mor oshaqtyng qasynda tozyghy jetken asa qajetti ydys-ayaqtar ghana kórinedi. Mor oshaqta laulap ot janyp túr. Demesin oq jasap jatyr. Pesh ýstindegi qalayy krujkadaghy erigen qorghasyndy ol aldyn ala dayyndap qoyghan qamys týtikshelerine qúyady da, ol suyghan song týtikshelerdi jaryp, ishinen jyltyraghan qorghasyndardy alady. Sonan song ony taqtaygha qoyyp,balghamen úryp, pyshaqpen turay bastaydy. Kesilgen qorghasyndardy tabagha salyp, ekinshi tabamen ony ainaldyrugha, yaghny oqty domalaqtaugha kirisedi.Ol domalaqtanghan oqty pesh týbinde túrghan dorbagha salmaq bop onyng auzyn ashty da, salmas búryn kýbirlep oqtardy sanay bastady.
- Bir, eki, ýsh, tórt... on... on tórt... on segiz... jiyrma... jiyrma tórt... otyz ýsh... otyz toghyz... qyryq eki... qyryq bes... qyryq segiz... elu tórt.. elu toghyz...alpys bes... jetpis eki... jetpis segiz... seksen bes... toqsan alty... jýz on bes... jýz jiyrma... Jýz jiyrma oq. Jýz jiyrma... Dorbadaghy oq - on jeti myng jeti jýz...Múnda jýz jiyrma. On jeti myng jeti jýz jәne jýz jiyrma. On jeti myng jeti jýzge jýz jiyrmany qosqanda... on segiz myn... Jo-joq... jeti jýzge jýz jiyrma...- Ol búl sandardy bir-birine qosa almay kóp әurege týsti. Jaraydy, erteng bireuge qostyryp alarmyn.- Dorbadaghy oqtardy alaqanyna salyp, taghy da óz-ózinen sóiley jóneldi. -Pәshist bitken kóp bolsa on myn,әri ketse on bes myng shyghar. Al mende on jeti myng oq bar, on jeti myn! Bәrin jayratyp salugha jetedi, tipti artylyp qalghaly túr. Al qalghanyn ne isteymin? Ony qúr beker aspangha atugha bolmaydy ghoy. Á-ә, taptym, taptym!Pәshisterdi qyryp bolghan son, men ony saqtap qoyamyn.Egerde olar qaytadan bas kóterse olargha dorbamdy kórsetip aighay salam: "Ey, onbaghan qanisherler, myna dorbany kórdinder me? Múnyng ishinde sender tamsanyp soratyn kәmpit jatqan joq, múnyng ishinde senderding jandaryndy jәhannamgha jiberetin oq jatyr. Endi bastaryndy kóteretin bolsandar jaqsylyq kýtpender, birindi qaldyrmastan jayratyp salamyn!" dep ishindegi oqty saldyratsam, bәlem, ózderi de kirgen ininen qaytyp shyqpaytyn shyghar.
Kýn batyp barady eken, jinalayyn... "On jeti myng jeti jýz, oghan qosu kerek jýz jiyrma..."
Ol aulagha shyqqanda qoldarynda qapshyqtary bar, eki әiel Mәnsiya men Shәmsiya ótip bara jatyr eken, Demesin olardy kórip, aldarynan jýgirip shyqqany sol eken, eki әiel de qaptaryn tastay-tastay qashty.
- Ei, toqta! Toqta! Men senderge tiymeymin. Toqta!-dedi Demesin aighaylay. Olar toqtar bolmaghan son, Demesin әielderdi quyp jetip, aldyn kes-kestedi. Eki әielding ekeui de qolgha týsken kójektey bir-birine tyghylyp, dir-dir etip túr. Demesin kep bireuining qolynan ústap edi, anau baj ete qaldy.
- Oibay, jolama!
- Qayda barasyndar?
- Otyn... Otyn izdep baramyz. Punktke jaghugha,- deuge ghana shamasy keldi Shәmsiyanyn.
- On jeti myng jeti jýzge jýz jiyrmany qosqanda qansha bolady? Sony aitsandar otyn berem.
- Bilmeym...
- Nege bilmeysin?
- Nege bilmeytinimdi de bilmeymin,
- Bilesin. Oilan...
- Joq oilana almaymyn! Áy, Shәmsiya-au, mynaghan sen birdene desenshi.
- Ol ne dep túr?
- Birdeneni birdenege qos deydi.
- Qanshany qanshagha qosu kerek deydi?
- On jeti myng jeti jýzge jýz jiyrmany.
- Erten... erteng qosyp keleyik,- dedi ol Demesinge.
- Jaraydy,- dedi Demesin olardyng tym qorqyp túrghanyn kórip.- Erteng aitarsyndar. Bara berinder.Joq, túra túryndar, men qazir kelem.
Eki әiel jansyz adamday sileyip túrdy da qaldy.Demesin olardyng qabyn alyp tam ainalyp ketti. Onasha qalghan song eki әiel tilge keldi:
- Áy, sonsha nege qoryqtyq, ә? Osy bayghústan júrt beker qorqyp jýr-au deymin. Bizdi op-onay bosata saldy ghoy, dedi Shәmsiya.
- Oi, qúryghan jerimiz osy eken dep em!..
- Qanshagha qanshany qosu deydi. On jeti myng jeti jýzge jýz jiyrmany ma? Oi, astapyralla, Adam qoryqqanda óz atyn da úmytyp qalady degen osy eken-au.On jeti myng jeti jýzge jýz jiyrmany qosqanda on jeti myng segiz jýz jiyrma bolmay ma?
- Yapyr-ay, ә, op-onay-aq eken-au.
- Áy, әi-u! Toqta!- dedi Demesin ýy artynan aighaylap.
- IYә, qostyq,- dedi Shәmsiya.
- On jeti myng segiz jýz jiyrma-a!
Demesin eki qapqa otyn salyp, olargha alyp keldi de gýrs etkizip eki әielding aldyna tastady.
- Mine, eki qap jarylghan aghash. Arqalap ketinder!Al әlgi sandardy kim qosty?
- Myna Shәmsiya?- dedi Mәnsiya qúrbysyn algha iyterip.
- Jaraysyn, basyng isteydi!- dedi Demesin onyng arqasynan qaghyp. Sóitti de, ony kenet qúshaqtap alyp,shynghyrtyp túryp sýiip aldy. Mәnsiya búl kórinisten qorqyp zәresi qalmay kómek súrap sharq úrdy. Sol kezde ol Shәmsiya men Demesinning ýnsiz qalghanyn kórip túra qaldy. Ol ekeui әli sýiisip túr. Shәmsiya Demesinning moynynan qúshaqtap alghan. Tipti, Demesin bosanghysy kep silkinse de, onyng týsetin týri joq.
- Vot Don Juan,- dedi Mәnsiya búl sózding tereng maghynasyn bilmese de,- Ótken joly Ardaqtyng shashynan sipap edi, býgin Shәmsiyamen sýiisip túrghanyn qaray gór-әy múnyn!
Ekeui birin-biri bosatyp, Demesin ne isterge bilmey túryp kaldy...
- Men... Qazir...- dedi Demesin abdyrap.Sóitti de, jýgire basyp, tam ainalyp ketti.
- Ótken joly Demesin turaly aitqanymda manaylatpay qoyyp edin, aqyry sýiisip tyndyndar ghoy,ә?- dedi Mәnsiya.
- Qoly temirdey, búlqynsam da bosana almadym,-dep aqtala jauap qatty Shәmsiya.
- IYә, jýdә qatty búlqynyp edin! Ekeuindi onasha qaldyrsam qaytedi, ә?
- Oibay, beti aulaq!... Aytpaqshy, oghan әlgi sandardy qosu nege kerek boldy eken?
- Bilsem, qúday úrsyn. Súrap kóreyikshi!
- Sen súrashy.
- Meni emes, seni sýidi ghoy. Ózing súra.
- Áy Demesin, әlgi sandardyng saghan... sizge keregi ne?- dedi Shәmsiya jasqana súrap.
- Onda sharualaryng bolmasyn. Soghys qúpiyasyn bilgilering keledi ghoy, ә?- dedi Demesin aqyryp.-Joghalyndar tez, oy jyndy qatyndar!
Eki әiel aldy-arttaryna qaramay tayyp otyrdy.Demesin olardyng baladay qoryqqandaryna qarqyldap túryp kýlip aldy.Eki әiel izim-qayym joq bolghan son, Demesin jolgha shyghugha dayyndaldy.Kenet oqys dauys estildi.
- Ei, esalan!- dedi qúpiya bir dauys. Dauystyng qaydan shyqqanyn bilmegen Demesin selt ete týsti.
- A? 0 kim? Kim kelgen? Kim deymin?- dedi ol jan-jaghyna alaqtay qarap. Osy kezde tars etip myltyq atyldy. Demesin keudesin basyp tenselip túryp qaldy. Sәl boyyn týzep, myltyghyna jarmasty.
- Pәshist! Pәshist!..
Syrttan shaba jónelgen at túyaghynyng dýbiri estildi.Ol jerge qolyn tirep qayta týregeldi.
- Maghan oq atty! Maghan! Tynyshtyqqa! Tynyshtyq kýzetshisine. Ne ýshin? Ne ýshin? Mening jazyghym ne?..Jazyghym ne?..
Demesin tәltirektep baryp qúlap týsti.Myltyq dauysyn estigen el jinalyp qaldy. Shana ýstinde myltyghyna sýienip, óli-tirisi belgisiz Demesin sileyip túr eken.
Ormantay jaylap kelip onyng qolynan myltyghyn alyp edi, myltyghynan bosaghan Demesin songhy ret boy jazyp aldy da, shanasyna gýrs etip qúlap týsti...
Jinalghan júrt ony qorshap aldy. Top ishinen oghan Ardaq jaqyndady. Ol Demesinning shashyn sipady. Sonan song basyndaghy aq jaulyghyn alyp onyng betin jauyp qoydy. Jýzinde ayaushylyq pen janashu, әri tolqu bar.
- Bizding kishkentay auyldan shyqqan taghy bir qúrbandyq,- dedi Ardaq kózine jas alyp,- Qosh, beyshara Demesin!..
- IYә, soghys qúrbandyq tandamaydy,- dedi Ormantay da dausy dirildep.
Ýshinshi kýni Demesinning sýiegi qyr basyndaghy eski qorymgha jerlendi. Ony jerlegen kezde auylda bir de bir tiri jan qalmay, bәri mola basyna jinaldy.Sóitip, shaghyn auyldyng tynyshtyghyn oilap, sol auyldyng mazasyn alghan, sol auyldy jamandyq ataulydan qorghaymyn dep alasúrghan Demesin sol maqsat jolynda mert boldy.
El aldynda parazymdy ótedim dep oilady ma, oilamady ma, kim bilsin, әiteuir, jan tapsyrar aldynda:"soghysty óltirip bolyp ýilenermin dep edim, maqsatyma jete almadym... qayteyin, qosh bolyndar" depti de, "atynyng tizginin" bosatypty.Qiyandaghy qazaq auyly keshegi soghysqa osylay qatysty. Azattyq ýshin jiyrma million adam ómirin qúrban etse, delqúly Demesin sol sangha kirmey qalghan kóp beybaqtyng biri. Demesindi aq jauyp, arulap qoyyp jatqanda jylamaghan adam qalmady.Ol ketken song auyl ýstin qorqynyshty da tylsym tynyshtyq basty.
|