Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Ádebiyet 9806 15 pikir 13 Aqpan, 2019 saghat 16:02

Aqyn Aytúlynyng óleni úrlandy

«Ayshylyq alys jerlerden jyldam habar» alghyzghan internetke tәueldi emes jan joq shyghar býginde. Enbektegen baladan enkeygen qariyagha deyin internetting qúlyna ainaldyq.  Al sol internet betindegi aqparattyng qanshalyqty shynayylyghyn tekserip jatqan da eshkim joq-au sirә? Jastardyng  «Jaydarman» baghdarlamasyndaghy bir oiynshy  «Ybyray atamyz aitqanday «Sen de bir kirpish dýniyege ketigin tap ta bar qalan» dep úyalmastan sayrap túruy da, sol aqparat qúraldaryndaghy jýgensizdikting saldary emesine kim kepil. Ne qazylar tarapynan búl óreskel qatege týzetu jasalmady. «Qargha qarq etti, irimshik jerge salp etti» boldy da qoydy.

Ángimemizding auany Qazaqstannyng Memlekettik syilyghynyng laureaty, Qazaq KSR Ánúrannyng avtory, professor, abaytanushy, tekstolog, aqyn, audarmashy, dramaturg, úlaghatty ústaz Qayym Múhamedhanúlyna arnalghan bir óleng haqynda bolmaq.

Qazaqtyng kórnekti aqyny Nesipbek Aytúly  «Izdemeske bola ma?» dep alash arysynyng bar bolmys-bitimin mәnerine jetkize jyrgha qosyp edi. Qolymyzgha  qalam alghyzghan da Nesipbek aqynnyng Qayymgha arnalghan óleni jayynda, naqtyraq aitsaq, ólenning týsin óndep, ónin auystyryp iyemdengen әldebir «aqyn» jayynda.

Aldymen Nesipbek Aytúlynyng ólenine nazar audarayyq (Qazaq әdebiyeti,1988, 5 tamyz):

Izdemeske bola ma?

Saghynamyz jyl ótken sayyn bizder,

Tolqyn juyp, qanshama shayyldy izder…

Búl kýnderi Semeyge kelgen adam

Eng aldymen elendep Qayymdy izder.

 

Izdemeske bola ma búl aghany-

«Bar Semeydi jeke alghan» ghúlamany.

Qayym dese, keng dala dýbir salyp,

Qúlaghyna keledi búlaq әni.

 

Birde shart-shúrt, al birde jarqyn kýlip,

Shartarapqa qiyalyn talpyndyryp,

Tarih kenin qazady tynym almay,

Auyr jýkti moynyna artyp jýrip.

 

Ýnilgenning ótkenge kózi jetpek,

Nadan bolsang kimderge sózing ótpek.

Akademiya bir ózi Semeydegi-

Ózi muzey,

Ózi arhiyv

Ózimektep.

 

Qúmar emes toylargha, jiyndargha,

Salady atyn ýnemi qiyndargha.

Otyryp-aq Semeyde oimen sharlap,

Kóz jiberer Abaysha qiyrlargha.

 

Onay deysing azapty ghúmyr kimge,

Túnghiyqqa qúlaysyn, sýrinding be?

Týrmening de biraz jyl túrghyny bop,

Kórip qaytqan ayazyn Sibirding de.

 

Dauylynan jalanyng yqtamaghan,

Bilimimen talaydy jyqqan agham.

Bar Semeydi tapsyryp, ie bol dep,

Amanattap ketkendey Múhtar oghan.

 

Eki qylmay aitqanyn payghambardyn,

Otyr bәrin tyndyryp oigha alghannyn.

Qyldan tayyp kórgen joq tabany bir,

Qara joldyng ýstinde tayghanda әrkim.

 

Sayaq jýrer qúlanday bolghan zapy,

Kezderi kóp san soghyp, qalghan qapy.

Kókireginde qattauly jatqanday bir,

Keleshekke joldaytyn arman-haty.

Alash mýddesi ýshin, últ ruhaniyaty ýshin basyn bәigege tikken, aryn satpaghan, namysyn taptatpaghan, ruhyn alasartpaghan, jigerin jýdetpegen Qayym Múhamedhanúly turasynda sóz bolghanda әli de talay buynnyng әn-jyryna ainalary sózsiz búl ólen.

Al endigi kezekte ziatker.kz – QR Bilim jәne ghylym portalynan alynghan myna ólenge den qoyynyz:

QADYR MYRZA ÁLIYGE ARNAU

Saghynamyz jyl ótken sayyn bizder,

Tolqyn juyp, qanshama shayyldy izder…

Búl kýnderi Syrymgha kelgen adam

Eng aldymen elendep Qadyrdy izder.

 

Izdemesek bolmaydy ghoy ghúlamany,

Qúlaghymda  janghyryp  túrady  әni.

Qadyr dese, keng dala dýbir salyp,

Barsha jayyq jar salyp quanady.

 

Birde múndy, al birde jarqyn kýlip,

Shartarapqa qiyalyn talpyndyryp,

Dalam, elim, jerim dep jyryn jazdy,

Auyr jýkti moyynyna artyp jýrip.

 

Ózindi alpauyt aqyn, daryn dep jatyr,

Ólenin otay sónbegen jalyn dep jatyr.

Jyryndy jattap ólenindi oqyp barshagha,

Jazghandaryndy tizimdep mәlimdep jatyr.

 

Jýirikter qazir aldymnan ótedi kilen.

Shynayy óleng jýrekke jetedi bilem,

Ólmestey ólen, qadyrghan Qadyr aqyndy,

Býginde barsha Batysym maqtan etedi bilem.

 

Ýnilgenning ótkenge kózi jetpek,

Nadan bolsang kimderge sózing ótpek.

Akademiya bir ózi Syrymdaghy -

Ózi muzey,

Ózi arhiyv,

Ózi mektep.

Sonymen qatar, atalghan saytta tómendegidey mәlimet kórsetilgen. «Avtory: Jampozov Meyrbek Taymanúly. Jariyalanghan uaqyty: 2019-01-03. Tirkeu nómeri:№ C-1546498190 (Myna siltemeni basyp oqy alasyz:  https://ziatker.kz/docx/qadyr_myrza_alige_arnay_23399.html).

Qadyr Myrzaliyev – poeziya alyby. Ol – naghyz klassiyk. Qazaqtyng osynau eki túlghasy Qayym men Qadyrgha qanday óleng arnasaq ta, qanday maqtau aitsaq ta jarasymdy. Óitkeni maqtaugha da, maqtanugha da layyq qos Túlgha. Biri – Qazaq KSR Ánúranynyng avtory, biri – egemen elimizding túnghysh Ánúran avtorlarynyng biri.

«Aqyn» M.Jampozov myrza qazaqtyng Qadyr Myrza Álisine teneu taba almaghandyqtan ózge bireuge arnalghan ólenning ónin ainaldyrdy ma eken. Álde búl arnaudy Qayymgha layyqsyz kórdi ma eken?!

Tipten M.Jampozovqa «tiyesili ólennin» 4-5 shumaqtary Qayym Múhamedhanúlynyng 80 jyldyq mereytoyynda shәkirti Qúsmiliya Núrqasymnyng «Seni men Úly aqyn dep bilemin» degen arnauynan alynyp, týstelip, óndelipti. Sózimiz dәleldi bolu ýshin «Semey tany» gazetining 1996 jylghy  16 qantardaghy sanynan alynghan ýzindini keltireyik:

Maqtaytyn auyz ózindi jetedi bilem,

Jýirikter qazir aldynnan ótedi kilen.

Marapat sózder jasynnan jaqpaghan saghan,

Kógine býgin kóterip ketedi bilem.

 

Ghalym dep jatyr ózindi, daryn dep jatyr,

Ishtegi derti sónbegen jalyn dep jatyr.

Tirlikte tartqan soryndy qalyng dep jatyr.

Jazghandaryndy tizimdep mәlim dep jatyr.

Seksenge shyqty sekirip shalyng dep jatyr.

Mine, kózi qaraqty oqyrman, oqynyz, salystyrynyz. Ár aqynnyng óz stiyli, sóz saptau erekshelikteri bar. N.Aytúly men Q.Núrqasymnyng Qayym aghagha arnaularyndaghy óz qoltanbalary aiqyn. «Jiyen balanyn» eki ólennen ýzip-júlyp alyp qoyghan tústarynyng qiyspay túrghany da kónilge kirbing keltiredi.

Meyirbek Jampozov «Jas aqyndar» ýiirmesine jetekshilik jasaydy eken. «Ýiirme jetekshisi Meyirbek Jampozov jas aqyndarmen óleng qúrylymyn, úiqasyn keltirip, tyng janalyqtar izdeumen ainalysady» depti «Syrym eli» gazetining jas tilshisi Z.Ahmet.

Meyirbek myrza! Jas órenderdi aqyndyqtyng qyr-syryna boylatuynyz әriyne oryndy, tek ózgening ólenin iyemdenu baryp túrghan masqaralyq ekendigin sanalaryna sinirtip jatqanynyzgha  bek senimdemin!

Nelikten Qayym – Qadyrgha, Semey – Batysqa ainalghanyn týsindirip berer  jauabynyzgha  qúlaghymyz týruli.

Týiin.

Sóz qorytyndysynyng ornyna, «Abaydyng inisi, alashtyng irisi» atanghan Qayym Múhamedhanúly jayynda mәlimet keltirdim, ony aiypqa búiyrmassyz, Jampozov myrza. Búl mәlimetter shynayy aqparat. Esh kýmәniniz bolmasyn.

Qayym Múhamedhanúly kim? «Abaygha ómirimning aqyryna deyin qyzmet etemin» degen Qayymgha tiyesili qaghidaly sóz bar. Ghalym sol sertining ýdesinen shyghyp, adam tózbes qiyanatqa, qorlyqqa shydap baqty. M.Áuezovting jetekshiligimen Abaydyng aqyndyq mektebi mәselesin zertteu nәtiyjesinde Q.Múhamedhanúly 1951 jyldyng 7-sәuirinde «Abaydyng әdebiyet mektebi» taqyrybynda kandidattyq dissertasiyasyn qorghady. Al 1951 jyly birinshi jeltoqsanda antisovettik, últshyldyq iydeyalary ýshin tútqyndap, 25 jylgha sottalyp kete bardy. Onyng bes jylgha juyghyn temirli torly týrmede ótkizgen jan. Qajymay, talmay qayrat tauyp Abaydyng әdeby mektebin halyqtyng ruhany iygiligine ainaldyrdy. Abaydyng aqyn shәkirtteri shygharmashylyghyn jýieleude jarty ghasyrgha juyq uaqyty ketse de, aqyn shәkirtteri múralaryn jinastyruda yjdahattylyq kórsete bildi. Aqyn múragerlerining halyq auzynda jattalyp qalghan múralaryn qoljazba derektermen salystyra otyryp, týbegeyli zerttep, aqiqatyna jetti. Sonyn  aighaghynday, qazaq әdebiyettanu ghylymyna  «Abaydyng aqyn shәkirtteri», «Abay múragerleri», «Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy» syndy sýbeli enbekteri keldi. Abaytanu ghylymynan ózge de qazaq әdebiyeti tarihyna qatysty syn-zertteuleri Qayym Múhamedhanúlynyng zertteushilik ayasynyn, ghalymdyq qarym-qúlashynyng kendigin daralaydy.

Aqmaral Smaghúlova,

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1515
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5840