Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
2850 4 pikir 19 Aqpan, 2019 saghat 10:57

Býgin Astanada suretshilerding halyqaralyq simpoziumy ótedi

Býgin «Ruhany janghyru» memlekettik baghdarlamasynyng jәne Qazaqstandaghy jastar jylynyng ayasynda, Astana qalasy әkimdigining qoldauymen «Dala arulary – Jenshiny stepi» qoghamdyq qory – qoghamdyq úiymy Kәsiby suretshilerding halyqaralyq simpoziumyn ótkizbek.

Mәdeny is-sharagha qatysatyn suretshilerding kórmesining ashyluy 2019 jylghy 19 aqpanda saghat 16.30-da Tәuelsizdik sarayynda ótedi. Simpoziumnyng sheberlik synyptarymen 20-23 aqpan aralyghynda Qazaqstan Respublikasy Últtyq Muzeyining №2 Qazirgi zamanuy óner zalynda tanysugha bolady.  

Qazirgi tanda mәdeniyettanymdyq baghyttaghy memlekettik baghdarlamalardyng molshylyghyna qaramastan, Qazaqstanda beyneleu jәne sәndik-qoldanbaly mәdeniyet salasyndaghy últtyq mәdeniyetti damytu jәne qorghau boyynsha naqty syndarly sayasat joq. Simfoniyalyq muzyka, operalyq óner siyaqty klassikalyq óner týrleri belsendi damyp keledi, al stanokpen jasalghan keskindeme, grafika, mýsin siyaqty halyq ónerining týrleri kólenkede qalyp qoydy. Bizding sportshylarymyz, әnshilerimiz, shahmatshylarymyz býkil әlemge tanymal; endi ózimizding kәsiby suretshilerimizdi әlemdik sahnagha belsendirek ilgeriletuge uaqyt keldi.

Simpoziumdy ótkizu әrtýrli ónirlerden kelgen suretshilerding shygharmashylyq úmtylystarynyng jәne til artyqshylyqtarynyng ortaqtyghyn nemese aiyrmashylyghyn terenirek týsinuge yqpal etedi, búl sonday-aq ónerding zamanauy kýiin zertteu ýshin óte manyzdy.

Úly Dalanyng biregey ruhany múrasy zamanauy mәdeny jәne ziyatkerlik әleuet ýshin negiz bolyp tabylady, búl elding turistik tartymdylyghyna tikeley әser etedi, tereng tarihy, tól mәdeniyeti jәne ruhany dәstýrleri bar el retinde Qazaqstannyng ong imidjin qalyptastyrady. HHI ghasyrdaghy qazaqstandyq suretshilerding suretteri – zamanauy beyneleu ónerining izdenisterining naqty beynesi. Olardyng arasynda D. Qasymov, T. Tileujanov, A. Bayandiyn, M. Núrghojiyn, G. Myrzashev, S. Smaghúlov, A. Starkov, K. Aqashev, E. Ospanov siyaqty jәne kóptegen ózge әigili adamdar bar.

Býgingi kýni suretshiler beyneleu ónerining salasyndaghy kәsipqoylardyng kýshin biriktiru qajet ekenin týsinedi, búl Qazaqstan men onyng halqyn әlemdik órkeniyetting manyzdy elementi retinde jayghastyrugha mýmkindik beredi.

Simpoziumnyng júmysyna Almaty, Shymkent, Sankt-Peterburg, Tbilisi, Bishkek, Pavlodar, Samarqand qalalarynan 25 joghary kәsipqoy suretshi men Astana qalasynan 15 sheber qatysady.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5618