Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
11049 25 pikir 23 Aqpan, 2019 saghat 16:39

"Tenge Tәuelsizdik aldy" dep, orystar oibaygha basyp jatyr... (Sholu)

Kýni keshe ghana Preziydent Nazarbaev "Últtyq valuta - Qazaqstan tengesi banknottary men monetalary dizaynynyng tújyrymdamasyn bekitu turaly" Jarlyqqa qol qoydy. Ol Jarlyq boyynsha, endi qazaq aqshasy tek qazaq tilinde "sóileytin" boldy. Bәrekeldi dedik. Sýiinshi súrap, habarladyq.

Búghan deyin qazaq aqshasy, qazaq tengesi aiyrtildi bolyp keldi. Tengedegi (qaghaz aqshada da, temir tiyndarda da) san men sandyq kórsetkish әueli qazaq tilinde, yaghny memlekettik tilde, sosyn orys tilinde, yaghny Reseyding memlekettik tilinde jazylyp kelgen. Preziydentting keshegi Jarlyghynan son, tengemiz Tәuelsizdik aldy dep quandyq.

Kórshisining aulasyna kýnine bir tas laqtyrmasa basy auyryp, baltyry syzdaytyn Kremli propogandasy qazaq tengesining orys tilinen bas tartqanyn basqasha qabyldap janyghyp jatyr. Býgin sol turaly jazamyz...

Mariya Zaharova deytin orystyng marjasy bar. Reseyding Syrtqy ister ministrligining resmy ókili. Ol qazaq aqshasynyng orys tilinen bas tartuyna qatysty pikir aitypty. Áueli soghan kóz jýgirteyik...

«Govorit Moskva» radiosynyng aqparaty mynau: «RF SIM orys tilinsiz tenge turaly: Búl Qazaqstannyng ishki sharuasy».

IYә, janaghy Mariya Zaharova osylay degen eken. Búnysyn jón delik. Áytse de ol әlgi sózining әnsheyin ekendigin bildirip bylay deydi: «Búl taqyryp bizding jiti baqylauymyzda.  Tek Qazaqstandaghy jaghday emes, jalpy orys tili ózderining ana tilderi bolyp tabylatyn adamdar túratyn barlyq jerdi aitamyn...».  

«Gazeta.ru». Búl - Mariya Zaharovanyng sózinen aqparat jasaghan taghy bir orys sayty. Atalghan sayt bylay dep jazady: «Onyng aituynsha (Zaharovany menzep otyr. - N.Á.) Resey jaghy búl memleketting (Qazaqstandy aitady. - N.Á.) basshylarynyng orys tilin saqtap qalugha jasap jatqan júmysyn kórip otyr».

Jә, endi Kremliding aitaghymen ghana ýretin orys aqparatynyng kontenttine az-kem sholu jasayyq.

«KorrespondenT.net» deytin orys sayty «Qazaqstan valutasynan orys tili joyylady» (S valiuty Kazahstana ischeznet russkiy yazyk) dep ah úrady.

«RIA Novostiy» sayty «Qazaqstannyng tengeden orys tilin alyp tastauyna baylanysty Zaharova pikir bildirdi» (Zaharova otreagirovala na reshenie Kazahstana ubrati russkiy yazyk s tenge) degen taqyryppen maqala jariyalady.

«Tvzvezda.ru» sayty da «Qazaqstannyng tengeden orys tilin alyp tastauyna qatysty Zaharova pikir bildirdi» (Zaharova prokommentirovala na reshenie Kazahstana ubrati russkiy yazyk s tenge) dep jazdy.

«Federalinoe agentsvo novostey» sayty «RF SIM Qazaqstannyng tengeden orys tilin alyp tastau turaly sheshimine pikir bildirdi» (V MID RF prokommentirovaly reshenie Kazahstana ubrati russkiy yazyk s tenge) degen aqparat taratty.

Al «Novaya gazeta» deytin sayt «Nazarbaev tenge banknotynan oryssha jazudy alyp tastau turaly sheshim qabyldady» (Nazarbaev rasporyadilsya ubrati nadpisy na russkom s banknot tenge) dep jazypty. Jәy jazyp qoymaghan, Qazaqstandaghy orys tilinining resmy statusy turaly da aityp,  onyng memlekettik tilmen qatar qoldanylatynyn esimizge salghan.

«Dese de, Qazaqstannyng memlekettik tili qazaq tili. Sonday-aq, Konstitusiyada orys tilining airyqsha últaralyq statusy turaly jazylghan. Ol  (orys tilin aitady) – memlekettik úiymdarda, jergilikti basqaru organdarynda qazaq tilimen qatar qoldanyluy tiyis», -  dep eskertedi.

Búl búl ma, әri qaray Preziydent Nazarbaevty orys tilinen alshaqtap bara jatqanyn aiyptay kelip, sózining dәleli retinde ótken jylghy Parlament pen Ýkimetke qazaq tilinde júmys jýrgizu turaly talap qoyghanyn  esterine alypty.

Preziydent Nazarbaevtyng 2017 jyly qazaq tilin 2025 jylgha deyin latyn әlipbiyine kóshiru turaly jarlyghyn da mysal etken.

«Pravda.ru» sayty «Nazarbaev Qazaqstan aqshasynan oryssha jazudy alyp tastau turaly sheshimge keldi» (Nazarbaev rasporyadilsya ubrati nadpisy na russkom s kazahstanskih deneg) degen taqyppen material jariyalaghan.

"Pravda" degen sózding qazaqshasy shyndyq bolsa, orystyng «shyndyghy» búl joly qazaq aqshasyndaghy jazudyng tarihyna ýnilip kóripti.

Qazaqtyng tól valutasy tengening 1993 jyldary shyqqan banknottarynda orys tilining mýlde bolmaghanyn, tek qazaq tilinde jazylghanyn, 1999 jyldan bastap qos tilde jazyla bastaghanyn aitqan sayt, 1993 jylgha deyin qazaqtyng óz aqshasy atymen bolmaghan dep bilgishsinedi. Oys arada biz orystyng "dengi" sózining týrki tilinen shyqqanyn, yaghny "tenge" ekendigin, ol tengelerding myng jyldan astam tarihy bar qazaq jerindegi kóne shaharlardan tabylyp jatqanyn eskerte ketkimiz keledi.

Qazaqtar 1993 jylgha deyin rublidi qoldanyp kelgen deydi  jogharyda atalghan sayt. Poskenestik eldermen salystyrghanda Qazaqstan óz aqshasyn әbden kesh engizdi depti jәne ol.

Depti de, sóz týiininde ««Pravda.ru» osyghan deyin Kedendik odaq ayasynda ortaq valiuta – «altyn» engiziletini turaly habarlaghan edi» dep maqala sonyna nýkte qoyady.

Qysqartyp aitsaq, orys aqparatynyng auany - osy. Úqsas taqyryp, úqsas argument. Aytylyp jatqan aqparat bir. Esebine jetsek, kәne?..

Deytúrghanmen,  «Gazeta.ru» deytin sayttyng myna bir aqparatyn audaryp bergendi dúrys dep eseptedik. Atalghan sayt «Jana valuta: Qazaqstan orysshadan qalay qútylyp jatyr?» degen maqala jazghan.

«Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev júma kýni jarlyqqa qol qoydy. Preziydent jarlyghy boyynsha, qazaqtyng memlekettik aqshasynda orys tilinde jazu bolmaydy. Endi qazaq aqshasynda tek memlekettik tilde ghana jazylatyn bolady. Búl sheshim – Respublikany derusifikasiyalaugha (orysshalanudan azat etuge) baghyttalghan jýieli sayasattyng nәtiyjesi. Resey biyligi búghan qatysty problemanyng baryn rastaydy. Alayda, Respublikanyng ishki sharuasyna aralaspaghandy jón sanaydy». Búl saraptamalyq maqalanyng alghashqy abzasy.

4 qatar azat jolmen resmy aqparatty jazghan. Preziydentting jarlyqqa qol qoyghanyn aityp, jarlyq mәtininen mysal keltirgen. Qazaqstan Konstitusiyasyndaghy orys tilining resmy mәrtebesi turaly jazghan. Ári qaray...

«Qazaqstan biyligi búrynnan beri «ýshtildilik» sayasatyn qoldanyp keledi. Búl halyqty qazaq jәne orys tilderinen bólek aghylshyn tiline ýiretuge baghyttalghan. Tipti, qytay tilin de ýiretpek. Qytay Qazaqstanmen territoriyalyq jaghynan kórshi ornalasqan», - deydi.

«2016 jyly Preziydent Nazarbaev júrtpen oryssha sóilespeytin sheneunikterdi júmystan quu turaly aitsa, byltyr aqpanda Parlament pen Ýkimetke júmysty qazaq tilinde jýrgizudi mindettedi», - deydi.

Odan әri Senator Dәrigha Núrsúltanqyzynyng qytay tilin ýirenu turaly aitqan әigili sózin tilge tiyek etipti. Búdan bólek, Mariya Zaharovanyng sózin aqpar qylyp beredi. Sóitip otyryp, Qazaqstannyng etnikalyq qúramy jóninde de az-kem sóz shygharypty.

«Derusfikasiya Qazaqstanda alghashqy jyl jasalyp jatqan joq. Orystar Qazaqstannan ýdere kóship, Reseyge kelude. Ýdere kóshuding saldarynan Qazaqstannan nebir myqty mamandar ketip jatyr. Olardyng ornyn ózge jaqtan kóship kelgen qazaqtar almastyruda. Byltyr Qazaqstannan kóship ketken 32 930 adamnyng 23 589-y orystar boldy.  2252 adam ukraiyn, 2915 adam nemis jәne 843 adam tatar eken», - dep jazady.

Atalghan sayt Qazaqstannyng memlekettik Kóshi-qon sayasatyn synay otyryp, Qazaqstangha kóship kelgen qandastardy da sózben týirep ótken.

«Kóptegen orystar men orystildiler Qazaqstannan ketkisi joq. Sebebi, olar sonda tughan, aralas otbasyn qúrghan, jergilikdi dәstýrdi, ómir sýru mәdeniyetin mengergen. Alayda halyqtyng túrmysy әlsiregen sayyn  «rusofobiya» (orysty jekkóru) jiyilep keledi. Orystar Qazaqstan Tәuelsizdik  alghangha deyin Respublikadaghy sany jaghynan ekinshi últ bolghan (40 payyz). Al basqa últtarmen qosa eseptegende qazaqtardan ózgesi 70 payyz bolghan. 2018 jyly búl kórsetkish 19 payyzgha týsken. Búl shamamen, 18 million adamnyng bar bolghany 3,5 milliony degen sóz», - dep kósilipti.

«Qazaqstanda túratyn orystardy ondaghy últshyldyq jәne týrli formadaghy jappay qazaqylandyru qorqytady.  Tengeden orys tilin alyp tastau da sol baghyttaghy qadam. Yaghni, teginen «ov» pen «evti» alyp tastau, qazaq tilin latyn әlipbiyine ótkizu de orys tilining resmy mәrtebesin әlsiretuge jasalghan sayasy sheshim», - dep toqtapty tengening tek qazaq tilinde basylyp shyghatynyn oilap oibaylaghan sayt.

Týiin. Putiyn-Medvediev tandemi basqaratyn Resey aqparatynyng sózi - osy. Tengeden orysshany alyp tastady dep oibaygha basyp, betterin tyrnap, búttaryna jibere jazdap otyr. Tanqalatyn týgi joq. Kerisinshe, óitpegen jaghdayda búl janalyq bolar ma edi...

Qazaq tengesi Tәuelsizdik aldy. Qazaq basshysy qazaq aqshasyndaghy bóten memleketting tilindegi jazbany joydy. Reseydegi Mariya marja aitpaqshy, búl qazaqtyn, Qazaqstannyng ishki sharuasy. Boldy. Bitti. Oghan Kremliding kókbetteri qansha jerden doldanghanymen Preziydent Jarlyghy shyqty. Ókirmek týgili ótteri jarylyp ketse de, tenge endi óz tiline qaytyp oraldy.

Biz anau «Gazeta.ru» jazghan myna bir derekke kóz jýgirtkendi jón kórdik. Orys sayty Qazaqstannan orystar jappay kóship jatyr dep qaldy.

Ótkende Qoghamdyq damu ministri Darhan Kәletaev Parlament Mәjilisinde ótken Ýkimet saghatynda:

«Elden ketip jatqandardyng 70%-y ózge etnos ókilderi. Búl — qalypty jaghday. Adamdar ózining tildik ortasyn, shyghu tegin izdep ketip jatyr. Búdan tragizm izdeu qajet emes», - degen edi.

Osy sózge óti jarylyp kete jazdaghannyng biri Assambleya degen aty bar da, zaty joq úiymnan saylanghan Ahmet Muradov deytin deputat boldy.

Búl Muradovty búryn eshkim tanymaytyn. Ótkende Mәjiliste otyryp alyp, Komsomoldyng 100 jyldyghymen qúttyqtaghan. Sonda júrt Mәjiliste múraty bólek, pighyly teris Muradov degenning baryn bilip qalghan. Ózi zeynetker. Biyl jazda 68 jasqa tolady.

Reseyding «Dostyq» ordenimen, Resey Ýkimetining arnayy diplomymen, Resey Syrtqy ister ministrligi men Sheshenstan Parlamentining arnayy  tósbelgisimen marapattalghan adam.

Shyndyqty aitqan ministrge óshige qarap, órshelene sóilegen edi. Endi mine, Muradov moyyndamaghan aqparatty Kremliding aitaqtaghy abalaqtary aityp jatyr. Al Mәskeuge moyyn búrghysh Muradovtar sonda da deputattyq kreslosyn bosatqan joq.

Jә, taqyryptan azyraq auytqydyq, osy jerden týiindeyik. Endi qazaq aqshasynda tek qazaqsha jazu bolady. Al orys aqparaty jazghan «myqty adamdar» tengedegi «myn» jәne «tenge» degen eki auyz sózdi jattap ala almasa, bizding kinәmiz ne?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5564