Núrbosyn Janpeyisov: «Japonnyng ýy sharuasyndaghy әielderining ózi ghalamdyq mәseleni oilaydy»
Núrbosyn Janpeyisov, Japoniyadaghy Tohoku uniyversiytetining professory;
- Óziniz ainalysyp jýrgen ghylym salasy boyynsha qanday janalyq ashtynyz nemese japon ghylymyna, tehnologiyasyna qanday ghylymy әdistemeler engizdiniz?
Núrbosyn Janpeyisov, Japoniyadaghy Tohoku uniyversiytetining professory;
- Óziniz ainalysyp jýrgen ghylym salasy boyynsha qanday janalyq ashtynyz nemese japon ghylymyna, tehnologiyasyna qanday ghylymy әdistemeler engizdiniz?
- Búl saualynyzgha qysqasha ghana jauap bereyin. Negizi, ghylym tek býgingi kýnge ghana emes, adamzattyng keleshegine júmys isteui kerek. Jaratylystanu salasynda ótken ghasyrdyng 20-jyldarynyng ortasynan bastap kvanttyq himiya men kvanttyq fiziyka óz ýlesin qosyp keledi. Mening tikeley ainalysyp jýrgen ghylymym - kvanttyq himiya men kvanttyq fizika salasy. Búl, basqasha aitqanda, jyldam esepteytin superkompiuterdi paydalanyp, býgingi kýnge deyingi ghylymy jetistikterdi, janalyqtardy týpkilikti týsinu arqyly (atomdy molekulyarlyq әri elektrondyq týrinde) tyng janalyqtar men adamzatqa kerek jana materialdar, qosylystar alu joldaryn ashu bolyp tabylady. Atap aitqanda, kýrdeli qosylystar men jeke alynghan himiyalyq ýderisting mehanizmin әri qasiyetterin tolyq zertteu arqyly janasha әdis nemese jana materialdardy alu joldaryn esepteu desek qatelespeymiz. Osy rette men ózimning kvanttyq himiyalyq klaster әdisimdi týzip shyghardym. Búl әdisti paydalanu arqyly, mәselen, tabighy gazdy tek jaghu ýshin ghana paydalanbay, odan basqa da janarmay (tek múnaygha ghana qarap qalmay) jәne jasandy zattar alugha bolatyny jayly, titan qos totyghy negizinde janadan (qasiyeti aldyn ala belgili) qosylys alu arqyly auany jәne sudy tazartugha, kýn sәulesi energiyasyn tolyghyraq әri ýnemdi paydalanu joly jayly jәne basqa da jariyalanghan ghylymy júmystarymdy aita keter edim.
- Japoniya ghylymy men tehnologiyasynda kenestik ghalymdardyng ýlesi, sonyng ishinde qazaq ghalymdarynyng ýlesi qanshalyqty?
- Japon eli men japon qoghamy basqa elderge qaraghanda birshama ózgesheligi bar el. Ony kópshilik estip te, bilip te jatqan bolar. Men múny qaytalamay-aq qoyayyn. Kenes ókimeti kezinde ghylym men tehnologiya salasyndaghy qarym-qatynas eki el arasyndaghy ghylymy konferensiyalar men simpozium ótkizumen ghana shektelse, keyingi uaqytta búl baylanys dengeyi birshama kóterildi desek bolady. Onyng negizinde japon elining oqyghan, bilimdi adamdardy syilaytyndyghy jatyr. Olar Kenes ókimeti kezindegi tereng oqytu, bilim beru jýiesin joghary baghalaydy jәne belgili ghylymy baghytyn jalghastyryp kele jatqan ghalymdarmen sanasady. Degenmen japon ghylymy qoghamy ghalymdardyng búrynghy jetistikterin eskere otyrsa da, býgingi kýnge ýles qosa alatyn bilimi baryn ghana ózderine uaqytsha mezgilge júmys isteuge shaqyrady. Al japon uniyversiytetterinde túrghylyqty qyzmet etetin sanauly ghana sheteldik ghalymdar bar. Sondyqtan qazirgi kezde qazaq ghalymdaryna qoyylyp otyrghan talap óte tómen dengeyde desek te bolady.
- Eger Qazaqstangha júmysqa shaqyrsa, atamekeninizde qyzmet etuge keliser me ediniz?
- Men Qazaqstannan ketkeli, yaghny óz elimde enbek etpegeli 30 jylgha juyqtap qaldy. Áriyne, elge baryp túramyn. Aldynda Reseyde 12 jyl bolyp, artynan Germaniya, AQSh, Japoniyanyng týrli uniyversiytetterinde júmys istedim. Búrynghy kezde Qazaqstanda sanauly ghana uniyversiytet bar edi. Qazir olardyng sany artqanymen, sapasy tómendegenin estip jatyrmyn. Degenmen elding kórkengine, qazaq ghylymynyng damuyna da ýles qosatyn uaqyt keler dep oilaymyn. Biraq bir aita keterligi, búl - elge shaqyru nemese shaqyrmaugha baylanysty emes.
Balalarym jat elde ósse de, ana tiline qúrmetpen qaraydy
- Qazaqstan ghalymdarymen, qayratkerlerimen baylanys ornatqansyz ba? Ornatsanyz, qay dәrejede?
- Orta mektepti jәne uniyversiytetti Almaty qalasynda tamamdadym. Oqu bitirgen song uniyversiytetting himiya fakulitetinde tórt jyl júmys istedim. Elge barghan sayyn retin tauyp, ózim oqyghan, enbek etken bilim ordasyna baryp sәlem berip túramyn. 1995 jyly Kioto uniyversiytetinde júmys istep jýrgen kezimde QR Últtyq Ghylym akademiyasynyng búrynghy preziydenti, marqúm Ómirzaq Súltanghazinmen tanysqan edim. Bertinge deyin habarlasyp, sóilesip jýrdik.
- Balalarynyz ana tilin qanshalyqty mengergen, óz otbasynyzda el turaly әngime jii bola ma?
- Balalarym Reseyde dýniyege kelse de, orys balabaqshasyna nemese mektebine barghan joq. Bógde elde túrsaq ta, balalarymmen qazaq tilinde sóilesemin. Degenmen әr eldin, әr jerding óz salty, mәdeniyeti bolatyndyqtan, olar kóbinese ózara japon tilinde sóilesip ketedi. Búl ózderine jenil әri ynghayly boluy mýmkin. Qazir HHI ghasyrda ómir sýrip jatyrmyz ghoy. Sondyqtan ghalamtor mýmkindikteri arqyly elimizding mediaresurstaryn qarap, mýmkindiginshe el janalyqtaryn ýide aityp otyramyz.
Kenes Odaghy bir kezderi Mәskeudegi Ghylym akademiyasynyng bólimshesi retinde Novosibirsk qalasyna 40 shaqyrym jerde akademikter qalashyghy qúrylghan bolatyn. Onda 26 ghylymiy-zertteu instituty men bir uniyversiytet bar. Osy jolmen 25 jyldan keyin japon eli de Tokiodan 120 shaqyrym jerde akademikter qalashyghyn qúrdy. Ol qalanyng aty Sukuba dep atalady. Sondaghy ataqty Sukuba uniyversiytetining 3-kursynda ortanshy úlym oqidy. Songhy kezderi atalghan uniyversiytette 30 shaqty qazaqstandyq student oqyp jatyr. Sol balalarmen dostasyp, aralasyp, habarlasyp, ózining qazaq tilin mengeru dengeyin birshama joghary kóterdi.
Ótkende elge kelgende Almaty әuejayynda úlym kedendik tekseru kezinde qazaq tilinde sóilesse, últy qazaq qyzmetker qyz orys tilinde jauap bergen eken. Úlym orys tilin jaqsy bilse de, búghan namystanyp, aghylshyn tilinde sóilesti. Álgi qyzmetker qyz jauap qata almay qalghanda, balam oghan: «Nege óz ana tilinde sóilemeysin?», - dep úyaltyp tastady. Sondyqtan balalarym shetelde tuyp-ósse de, óz ana tiline qúrmetpen qaraydy.
Japon araldary tórt tektonikalyq qabattyng ýstinde ornalasqan
- Japoniyanyng zilzala men sunamiyden keyingi býgingi ahualy qanday?
- Ótken aidaghy zilzala, onyng sonynan kelgen múhit dauyly (sunami) japon eline birshama auyrtpalyq әkelgeni ras. Biraq kóptegen qiyndyqtar birtindep qysqa merzim aralyghynda óz ornyna kelip jatyr. Senday men Tokio, Osaka qalalary arasyndaghy әue jolynyng qatynasy qalpyna keltirildi, oghan qosa, jyldam jýretin Shinkanzen poyyzy da qayta jýre bastady. Apattan keyin búl qalalar arasynda tek resmy týrde bekitilgen qalaaralyq avtobustarmen ghana baryp-keluge mýmkindik bolatyn. Qazirgi kezde jyldam jýretin kólik joldarynyng barlyghy derlik qayta ashyldy. Degenmen óte auyr zardap shekken әri sunamy tolyq alyp ketken múhit jaghalauyna jaqyn aimaqtardy qayta qalpyna keltiru ýshin birshama uaqyt keregi ras. Búl júmystardyng jospary qabyldanyp, iske asyrylyp jatyr. Aldynghy qatarly damyghan memleket bolghandyqtan, Japoniya qysqa merzim aralyghynda qayta qalpyna keledi. Oghan kýmәn joq.
Jalpy, japon eli - óte taza memleket. Bizge kelgen ózge elding azamattary, tipti qazaqstandyqtar shylym shegip bolghannan keyin ony tastaytyn qoqys jәshigin izdeydi. Biraq Japoniyada kóshe jiyekterinde qoqys jәshigi bolmaydy. Árkim ózining qoqysyn birge alyp jýredi. Jer silkinisi bolghannan keyin sportzaldarda týnegen japondyqtardyng ózi eshqayda qoqys tastamay, barlyq qaldyqtardy jinap otyrdy. Biz elge kelgende Taldyqorghandaghy bir jamaghayynnyng ýiine qonaqqa bara jatqanbyz. Sonda kólikte ketip bara jatqanda ýnimiz shyqpay qaldy. Óitkeni joldyng eki shetinde shashylyp jatqan qoqystan janyng týrshigedi. «Sizderde de sunamy ótken be?», - dep әzildedim. Biraq búl әzil emes, úyat qoy. Balalarymyzdan qatty qysyldyq. Olar múnday qoqysty tughandarynan kórmegen ghoy.
Japon elinde tazalyq saqtalmasa, halyq talap qoyyp shygha keledi. Tiyisti oryndargha maza bermey qoyady
Taghy bir aitatyn mәsele, bizding studentter oqudy bitirulerine eki jyl qalghan kezde ózderining júmys ornyn belgilep qoyady. Biyl búl 86 payyz kórsetkishti qúrapty. Sonyng ózine ata-analar narazylyq tanytyp, múny tómen dep otyr.
Jalpy, Japoniya juyrdaghy zilzala men sunamiyden ýlken zardap shekse de, birligi bekem halyq, ekonomikasy ozyq el bolghandyqtan, Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyingi júmylghanynday qayta júmylyp, damudyng jana biyigine shyghady dep oilaymyn.
Jalpy, Japoniyadaghy jer silkinisi onyng ýlken tórt tektonikalyq qabattyng týiisken túsynda ornalasqandyqtan bolyp otyr. Onyng bireui Amerika jaghynan, bireui Resey jaghynan, «Aziyalyq» atalatyn biri Qytay, Koreya jaghynan kelse, taghy birining aty «Filippiyn» dep atalady. Biraq atauy ghana bolmasa, búl plast Filippinnen kelmeydi. Osy tórt plast bir-birimen qajalghanda, bir tau tómen ketse, bireui joghary qaray ýikelip, ýlken impulis tughyzady. Sondyqtan jer men múhitty kóterip tastaydy. Japoniya ornalasqan plast jyl sayyn 10-12 santiymetrge Qytay ornalasqan plasttyng astyna qaray súghynyp barady. Shamamen million jyldardan keyin Japoniya su astyna ketui mýmkin.
- Qanday apat oryn alsa da, adamgha eng әueli keregi búl - aqparat. Japon halqynyng osy apatty jaghdayda aqparatty jetkizu tәsili qanday? Nege japondyqtar әbirjuge jol bermeydi, sabyrly qalyptarynan tanbaydy?
- Osy jer dýmpui qatty bolghan uaqytta men dәristerimdi ayaqtap, óz júmystarymdy jasap, qaghazdarymdy rettep, endi jinalys ótkizeyin dep otyrghan edim. 11 nauryz kýni saghat 14.48-de jer silkinisi boldy. Negizi, jer silkinisi bolghanda adamdar ornynda otyra beretin. Óitkeni úzaqtyghy ary ketkende 20-30 sekundqa ghana sozylatyn. Biraq búl jolghy jer silkinisi tolyq 3 miynutqa sozyldy. Adamdardyng túrghandary túryp, otyrghandary otyryp, ne isterlerin bilmey qaldy. Biraq eshqaysysy sasqalaqtap, aighay shygharyp, jýgirgen joq. Zilzalanyng kindigi Senday qalasynan 110 shaqyrym jerde, múhit astynda bolghandyqtan, oghan eng jaqyny biz edik.
Jer silkinisining magnitudasy 9 balgha jetti. Degenmen óte tyghyz salynsa da, birde-bir ghimarat, ýy qúlaghan joq. Japoniyanyng damyghany sonshalyqty - jer silkinisi bolargha 6-10 sekund qalghanda úyaly telefongha, teledidargha signal jiberiledi. 6-10 sekund búryn su, gaz, jaryq barlyghy avtomatty týrde óshedi. Sol 6-10 sekund ishinde saghatyna 300 shaqyrym jyldamdyqpen kele jatqan poyyz da toqtap ýlgeredi. Mәselen, Tokio men Sendaydyng arasy 420 shaqyrymgha juyq. Osy aralyqqa jýrdek poyyz 90 minutta jetedi. «Shinkanzen» poyyzy talay mәrte jer silkinisi bolghanda әlgindey jyldamdyqta kele jatsa da toqtap ýlgeredi.
Sóitip, jer silkinisining dýmpui basylghannan keyin syrtqa jýgirip shyqtyq. Men 2-qabatta otyrghanmyn. Sol aralyqta taghy da birshama dýmpuler bolyp jatty. Syrtqa ketip bara jatqanymda kensedegi kondisioner, kompiuter, basqa da qúrylghylar oiynshyq ispetti edende domalap jatty. Dalagha shyqqanymyzda avtokólikter de oiynshyq siyaqty túmsyghymen jer sýzip, bir qoldan ekinshi qolgha laqtyrghan siyaqty qaqpaqyldanyp túrdy. Túrghan jerimizde tabanymyzdyng astyndaghy jer týsip kete me dep oilaghan sәtter de boldy. Áriyne, qatty qoryqqan adamdar shetelding adamdary edi. Bizding uniyversiytette 1570-ke juyq shetel studentteri oqidy. Shamamen 400-dey sheteldik júmys isteydi. Kóp qoryqqan solar boldy. Japondyqtar ózderin «Biz - búl elding qonaqtarymyz» dep aitady. Sebebi búl elding zilzalasy men múhittan keletin sunamii kóp. Sondyqtan olar: «Biz ghimarattardy qansha kýshti salsaq ta, ony jer silkinisining ózi qiratyp, syndyra almasa da, múhittyng suy shayyp ketui mýmkin. Sondyqtan biz - búl elding qonaghymyz» dep esepteydi. Sol sebepti zilzalagha әrqashan salmaqpen, emin-erkin qarap ýirengen. Al shetelding adamdary búghan boy ýiretpegendikten ýreylenip, zilzala bolghan song bir saghat ótpey jatyp, sómkelerin arqalap, tayyp túra bastaydy.
Biz jer silkinisin osylaysha qarsy aldyq. Artynan teledidardan jer silkinisi bolghan sayyn 1 sekund ótkende aqparat týsip otyrdy. «Myna jerde magnitudasy mynaday jer silkinisi boldy». Ekran betinde býkil japon jerinde tirkelgen jer silkinisining bәri jazuly túrady. Japondyqtar ýshin eng manyzdy aqparat - «sunamy bola ma, bolmay ma?». Sunamy bolmasa, elding bәri birden tynyshtalady. Eger sunamy bolsa, Japoniyanyng kartasy teledidar betinde túrady. Sunamy bolatyn jaghyn qyzyl týspen boyap qoyady. Sudyng biyiktigi 25-35 sm bolady dep belgilenip, әbden qauip seyilgenshe kartany teledidar betinde ústap túrady. «Saq bolynyzdar, osy aimaqqa barmanyzdar» degen eskertu sózin jazyp qoyady. Al búl jolghy zilzaladan keyin teledidar betinde: «20 minut ishinde sunamy bolady, onyng biyiktigi 3 metrge deyin jetedi. Jaghalaugha jaqyn adamdar jaghalaudan ketinizder» dep jazyldy. Epiysentrde bastalghan sunamy 110 shaqyrymdyq jerden shamamen 20 minut ishinde jaghalaugha jetedi. Biz sunamiydi kórgen joqpyz. Óitkeni biz túrghan qala jaghalaudan 35 shaqyrym jerde bolatyn. Múhit tolqyny bizge jetpedi. Senday qalasyna kelmedi.
Al jaghalaudaghy oqighany bir saghattan keyin kórdik. Jaghadan 15 shaqyrymgha deyingi aumaqtaghy shaghyn qalalardy, ýilerdi sunamy alyp ketti. 9 baldyq jer silkinisining ózinen aman qalghan ýilerdi qaghazdan jasalghan ýiler siyaqty, kólikterdi oiynshyqtar siyaqty, ýlken temirjoldardy vagondarymen qosa sypyryp әketti. Alyp kemelerding ózin qalanyng ortasyna әkelip tastaghanyn kórdik. Týrli jaghdaylar boldy...
Qansha apat bolsa da, ómirding óz yrghaghy bolady
- Japoniyada qansha qazaq bar?
- Joqtyng qasy deuge bolady. Býkil Japoniya boyynsha 100-ge juyq qana qazaq bar. Biz túratyn Senday qalasyna oqugha janadan bir qazaq balasy kelgen eken. Onymen әli tanysa qoyghan joqpyz. Qazir kóbine japondarmen aralasamyz. Áriyne, qazaq bolsa quana qarsy alushy edik. Ázirge bizding qalada joq.
Elge, atamekenge kelgenimizde aghayyn-tuys birjola kelgenimiz turaly súrady. Biz Japoniyadaghy zilzala men apattan qashyp kelgenimiz joq. Kóp mekemelerding ýzilis alghanyn paydalanyp, elge kelip qaytudy kózdedik. Almatyda qúdayy tamaq berdik. Alayda júmysymyz Japoniyada bolghandyqtan, qayta qayttyq. Óitkeni kóppen kórgen úly toy. Múnda da 120 million halyq túrady. Qansha apat bolsa da, ómirding óz yrghaghy bar. Árkim óz júmystaryn jalghastyrady.
- Elge jol jii týse bermeydi. Atamekeninizde qanday ózgeshelik bar?
- Almaty qazirgi uaqytta biraz kórkeygen. Kóp ózgeriske úshyraghan. Ádemi, әidik ghimarattar boy kótergen. Biraq auasy, ekologiyalyq ahualy syn kótermeytindey dengeyde. Infraqúrylymdy damytu kerek. Myndaghan kólikterding bólip shygharatyn uly gazy adamdardyng densaulyghyna ýlken zalal tiygizip jatqanyn oilasaq, qala әlemdik talapqa say kórkeydi dep aitugha kelmeydi. Sanitarlyq tazalyq óte tómen. Balalarymyz ózderining qiyalyndaghy atamekenin kózben kórgende kónilderi sәl týsip qaldy. Bir balamyz «múnda qoqys óndeytin zauyt salu kerek eken» dedi. Adamdardyng mentaliytetin ózgertu kerek, olar tek býgingi kýnmen ghana emes, keleshekpen de ómir sýrui tiyis. Mәselen, japonnyng ýide otyrghan әielderine deyin ghalamdyq jylynugha qarsy qanday ýles qosu mәselesin oilaydy. Mәselen, olar mayly ydystyng mayyn shýberekpen sýrtip alyp baryp qana juady. Óitkeni mayly su, birinshiden, qúbyrdy kirletedi. Ekinshiden, múhiytqa baryp qosylsa, qorshaghan ortagha zalalyn tiygizedi. Sondyqtan әrkim ózinshe jeke túlgha retinde ghalamdyq mәselege ýn qosady.
Mәselen, sunamiyden keyin aghashy da, asfality da, tasy da, kemesi de aralasyp ketti. Biraq japondar onyng bәrin ekskavatormen jinap alyp, kýresinge laqtyryp tastamaydy. Árqaysysyn jeke-jeke jinap alady. Aghashty bir bólek jinaydy, temirinen qayta temir jasap shygharady. Tasyn ýgitip, qayta tas jasaydy. Asfalittaryn jinap, qayta asfalit jasaydy. Topyraghynyng ózin qayta topyraq qylugha kýsh salady. Sebebi ózinde múnyng biri de joq. Laqtyryp tastau ýshin búl dýnie ózinde bolu kerek. Olar ýidi qúlatsa da osylay isteydi. Bir ýidi 30 jylgha arnap salady. Kópqabatty ýilerdi de. Uaqyty kelgende ýilerdi qiratady. Onyng ornyna qaytadan kelesi 30 jylgha arnap jana ýy túrghyzady. Qiratu barysynda qasyndaghy ýilerge zaqym kelmesin dep, su seuip, shandatpay, bayyppen atqarady. Armaturasyna deyin, astyndaghy tasyna deyin qaytadan óndep, jana ýige sol materialdy qayta paydalanady.
- Ángimenizge raqmet.
OQShAU OI
Bir qyzyq mәlimetti aitayyn. Nagasakiyding qasynda Myazaky ailaghy bar. Sol jerde kóp jyldar enbek etip, súryptalyp, bordaqylanghan siyrlar ósirildi. Osy siyrlardyng arasynda ýsh siyrdyng júqpaly tanau quysynyng auruyna shaldyqqanyna baylanysty 10 jyldan astam ósirilgen 11 myngha juyq siyrdyng barlyghyn órtep jiberdi. Myazaky eldi mekenining bastyghy sonda jylap túryp: «Tym qúryghanda osy siyrlardyng úryghyn múzdatyp qaldyryp qoyayyq», - dep ótingen. Sonyng ózine jol berilmedi. Óitkeni ókimet jalpy halyqtyng densaulyghyn oilaydy. Eger elde bir adam júqpaly dertten ólse, ol habar mindetti týrde jariyalanady.
«Alash ainasy» gazeti