Oralbay ÁBDIKÁRIMOV, senator:

– Astanada ótken jemqorlyqpen kýres strategiyasyn talqylaghan halyqaralyq konferensiyada «elimizde jemqorlyqtyng tamyr jangyna zandardyng shalalyghy, biylik qúrylymdarynyng tiyimsiz júmysy, azamattyq qogham men demokratiyalyq dәstýrding әlsizdigi әser etti» dediniz. Osy pikirinizge aitar naqty dәleliniz bar ma?

Oralbay ÁBDIKÁRIMOV, senator:

– Astanada ótken jemqorlyqpen kýres strategiyasyn talqylaghan halyqaralyq konferensiyada «elimizde jemqorlyqtyng tamyr jangyna zandardyng shalalyghy, biylik qúrylymdarynyng tiyimsiz júmysy, azamattyq qogham men demokratiyalyq dәstýrding әlsizdigi әser etti» dediniz. Osy pikirinizge aitar naqty dәleliniz bar ma?

– Byltyrghy jyly 6 qarashada sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýreske arnalghan forumda Elbasy «bizding әrbir zanda korrupsiyagha jol ashatyn baptar bar» dep, barlyq zannamany qayta qaraugha tapsyrma bergen bolatyn. Osynyng ózi zandarymyzdyng shalalyghyn kórsetpey me? Soghan baylanysty Ekonomikalyq qylmys pen sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigi (Qarjy polisiyasy) zang jobasyn dayyndaugha kirisip, býginderi Mәjilistegi júmys tobymen talqylaular jýrgizip jatyr. Preziydentting osy jyldyng 22 sәuirinde qol qoyghan Jarlyghyna baylanysty da sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres jónindegi tiyisti zandargha ózgerister engiziledi. Zandardyng әlsizdigi deuimning taghy bir sebebi – bizding zannamalarda adamdardyng boyynda korrupsiyadan jiyrenudi qalyptastyru, sybaylastyqqa qarsy kýresuge yntalandyru jayy qarastyrylmaghan. Sonday-aq sybaylas jemqorlyqty auyzdyqtau ýshin bizding zandargha qoghamnyn, adamnyng jemqorlyqqa qarsy immuniytetin qalyptastyratyn baptar qajet. Zang shala bolghanda azamattyq qogham eshqanday әleuetke ie bola almaydy. Juyrda «Núr Otan» partiyasynda sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres turaly zang jobasyna baylanysty eki ret dóngelek ýstel ótkizildi, sonda adamnyng korrupsiyagha qarsy mentaliytetin, sana-sezimin qalyptastyru, sol baghytta tәrbiyeleu jaghyn qamtamasyz etetin baptar engizilui kerek degen mәsele kóterildi. Kelesi aidyng orta túsynda Jemqorlyqqa qarsy kýres jónindegi qoghamdyq kenesting taghy bir otyrysy ótedi, sonda osy mәseleni keninen qarastyramyz, óitkeni oqu oryndarynan bastap jas mamandardy tәrbiyeleuimiz kerek, sybaylastyqqa barmandar, qatang jauapqa tartylasyndar degendi jastayynan sanasyna siniruimiz kerek. Sonda memlekettik qyzmetke kelgende ar-namysy ala jipten attaugha jol bermeytin bolady.

– Ardan attap ketken memlekettik qyzmetkerler ýshin Ar-namys kodeksi bar emes pe?

– Áriyne, memlekettik qyzmetkerlerding Ar-namys kodeksi bar, biraq búl kodeksting oryndaluy qadaghalanyp otyr degendi estigen emespiz. Zang bar, biraq әlsiz. Lauazymyn asyra paydalanyp túrghan memlekettik qyzmetkerding bolsyn, jekemenshik mekeme qyzmetkerining bolsyn, sol әreketin janyndaghy basqa bir qyzmetker bilmeydi deysiz be? Biledi. Biraq tiyisti oryndargha habarlamaydy. Eger ol sol kezde ar-úyatyna jýginip, tiyisti organdargha habar berse, jemqorlyqtyng aldyn alugha septigin tiygizuine bolady ghoy. Biraq olay etpeydi. Mine, «antikorrupsionnyy povedeniye» degende aitayyn degenim sol. Jemqorlyqty kóre túra jasyryp qalghandardyng ózin jauapqa tartatyn baptar jana zanda eskerilui kerek, yaghny janyndaghy qyzmetkerding jemqorlyq әreketin qúqyq qorghau organdaryna habarlaudy mindetteu kerek, sonda ghana jemqorlyq әreketterdi kóre túra jol beretinder ayaq tarta bastaydy.

Sosyn biz bir sheneunik qymbat dýnie satyp alsa, «ony qanday qarajatqa aldy, әkesinen qalghan mýlik pe, әitpese bireu alyp berdi me, әlde syilady ma?» degen súraq qoigha qúqyly boluymyz kerek. Olay súray aluymyz ýshin, әriyne, bizding әlgi әreketimizding ózi zandastyryluy tiyis. Osy túrghyda biz memlekettik qyzmetkerlerding tabystaryn jariyalaudy zang jobasyna engizudi úsyndyq. Al endi ol úsynys qanshalyqty jýzege asady, әzirge belgisiz. Kórshimiz Reseyde preziydentterinen bastap tabystaryn jariyalap jatyr. Áyeli men balalarynyng atyndaghy mýlikterge deyin jariyalauda. Biz de soghan kóshuimiz kerek dep oilaymyn.

– Tabysty jariyalau degennen bir súraq tuyndap túr. «Núr Otan» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Darhan Qaletaev ta juyrda ózining tabysy turaly deklarasiyany resmy týrde jariyalady. Artynsha óziniz de tabysynyz ben jeke mýlkinizdi jariyalap otyrsyz. Múnday shara jemqorlyqpen kýreste paydasyn tiygize me? Basqa sheneunikterding osy qadamdy jalghastyruyna batyly jeter me eken?

– Damyghan elderding bәrinde solay, baylardyng tabysyn qarapayym halyq bilip otyrady. Olarda qúpiya eshtene joq, әri-beriden song manday termen, taza enbeginmen tapqan tabysty jasyrudyng qanday qajeti bar eken? Darhan Qaletaevtyng bastamasyn basqalar jalghastyra ma degenge kelsek, tapqan tabysty jariyalau turaly bizding birde-bir zanymyzda eshqanday bap joq. Jana zang jobasyna bizding úsynysymyz ótip jatsa, onda jasyrghan baylyghyn da jariyalaugha mәjbýr bolady. Ázirge biz onday talap qoya almaymyz. Ol әrbir memlekettik qyzmetkerding erkine baylanysty jýzege asuy mýmkin. Ar-úyatyna qaray ashyq bolghysy kelip, halyq aldynda tabysyn jariyalap jatsa, oghan eshkim qoy demeydi. Jariyalaghysy kelmese, taghy da eshkim kýshtemeydi. Jalpy, búl sharanyng jemqorlyqty tynggha septigi tiyeri anyq.

– Biraq adamnan aila artylghan ba? Sheneunik banktegi salymdaryn jariyalaghanymen, ýidegi sandyghynyng týbinde sary mayday saqtauly aqshasyn, baghaly mýlikterin jasyryp qaluy mýmkin ghoy?

– Jariyalaghan song bәrin jariyalaugha mәjbýr bolady. Óitkeni keyinirek jasyryp qalghan aqshasyn júmsay almay qalady ghoy. Mәselen, qymbat kólik satyp alsa, ony qay aqshagha satyp alghany bәribir anyqtalady. Mysaly, ol adamnyng ailyq jalaqysy 100 myng tenge bolsyn delik, al ol qúny 1 million tenge túratyn jana mashina satyp alu ýshin ýsh-tórt jyl júmys isteui kerek. Eger ol sandyq týbindegi qarjysyn banktegi esepshotyna salyp, kezinde jariyalaghan bolsa, onda «búl kólikti bankte jatqan qarjyma satyp aldym, ol qarjy turaly kezinde jariyalaghanmyn, taza enbegim, sony paydalandym» dep aita alady. Bәlkim, ol adam әlgi kólikti mýlikterining birin satyp baryp alghan boluy da mýmkin ghoy.

– Songhy kezde qúqyq qorghau organdary zang búzghan iri lauazym iyelerin birinen keyin birin ústap jatyr. Syrttay qaraghanda, qúddy bir nauqangha ainalghanday әser qaldyrady. El arasynda «búl sharalardyng halyqtyng kónilin daghdarystan basqa arnagha búru ýshin jasalyp jatyr» deytinder bar, búghan ne aitasyz?

– Men ol pikirlermen kelispeymin, búl búrynnan qolgha alynyp kele jatqan shara. Tәuelsizdik alghaly beri qolgha alynghanymen, onsha nәtiyje bermegeni ras. Jemqorlyq beleng alyp, tamyryn terenge jayyp ketti. Bir qyzyghy, TMD elderi arasynda sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýreste negiz etip alugha qajetti zannama Qazaqstanda jaqsy damyghan, biraq sol zannyng oryndaluyn eshkim talap etip jatqan joq. Jalpy, daghdarys kezinde sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresting kýsheye týsetini zandylyq. Sebebi jana júmys oryndaryn ashugha, halyqty daghdarystan alyp shyghugha budjetten qanshama qarajat bólinip jatyr. Osy qarajat әrkimning qaltasynda ketpeui ýshin sybaylastyqqa qarsy baqylau kýsheyedi. Ómirding talaby solay. 2007 jyldyng ayaghynda Birikken Últtar Úiymynyng Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres jónindegi halyqaralyq konvensiyasyna qol qoyghanbyz. Búl konvensiyada jogharyda men aitqan sharalardy qoldanu kerektigi aitylghan. Sondyqtan sybaylastyqqa qarsy kýsheygen sharany daghdarystan halyqtyng nazaryn audaru kampaniyasy degenmen mýlde kelispeymin.

– Jemqorlyqqa qarsy kýres jóninde partiyagha tapsyrma berilgen song memleket qazynasyn tonaushylardy qúryqtau edәuir kýsheye týsti. Sonda sybaylastyqqa, jemqorlyqqa qarsy kýresetin organdar búghan deyin nege dәl býgingidey nәtiyje shyghara almay kelgen?

– 2008 jyldyng aqpan aiynda «Núr Otan» partiyasy sayasy kenesining otyrysynda Elbasy partiyagha sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresti qolgha alu jóninde tapsyrma berdi. Sodan keyin qoghamdyq kenes qúryldy. Sybaylas jemqorlyqpen kýresetin organdardyng kýshi jetpeytinine ol kisining kózi jetti. Sebebi sol organdardyng ózderi sybaylastyqqa belshesinen batqan, polisiya bolsyn, basqa organdar bolsyn. Sondyqtan halyqtyq baqylaudy, yaghny partiya arqyly baqylaudy kóteru kerek boldy.

– 1998 jyly Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres jónindegi memlekettik komissiyany basqarghanynyz belgili. Osydan 10 jyl búrynghy jemqorlyqpen kýresinizding qazirgimen aiyrmasy bar ma?

– Oghan deyin memlekettik qyzmetkerlerding qyzmettik etikasyn qaraytyn, solardyng ýstinen týsken aryzdardy tekseretin Jogharghy tәrtiptik kenes qúrylghan bolatyn, búl qúrylym bar bolghany bir jyl ghana júmys istedi. Sebebi búl úiymnyng ókilettigi shekteuli boldy, tek úsynys berumen ghana shekteletin edi. Al odan keyin qúrylghan Memlekettik komissiyagha memlekettik qyzmetkerdi júmystan alyp tastaugha qúqyq berildi. Sonday-aq Memlekettik komissiya barlyq qúqyq qorghau organdarynyng ýilestirushisi bola aldy. Zandargha ózgerister engizuge úsynys jasay alatyn da qúqy boldy. Sybaylas jemqorlyq әreketterine saraptama jasap, Preziydentke úsynys aita alatyn edi. Búl komissiyanyng janynda Últtyq qauipsizdik komiyteti, sot, prokuratura, Qarjy polisiyasy organdarynan jasaqtalghan tórt adamnan túratyn operativtik top júmys istedi. Búlardyng júmysy óte tiyimdi boldy, memlekettik qyzmetkerlerding ýstinen týsken aryzdardy tekseretin. Keyin men Elbasynyng Jarlyghymen Senatqa deputat bolyp taghayyndaldym da, ol júmys qalyp qoydy. Sol kezdegi qúqyq qorghau organdarynyng basshylary «búl komissiyanyng keregi joq, bizding júmysymyzdy qaytalaydy» dep әngime tughyzyp, taratyp tyndy, qúziretining barlyghyn Qarjy polisiyasyna berdi.

– Jemqorlyqtyng jolyn kesu ýshin sheneunikterding memlekettik qyzmet kórsetu kezinde azamattarmen tikeley baylanystaryn meylinshe shekteu maqsatynda engizilgen elektrondyq ýkimetting nәtiyjesi bar ma?

– Daghdarysqa baylanysty elektrondyq ýkimetti әri qaray damytu ýshin bólingen qarajat qysqartyldy. Sondyqtan búl júmys sonyna jete qoyghan joq. Biraq qazir ministrlikter de, vedomstvolar da ózderining veb-sayttaryn ashyp jatyr, Qazaqstannyng kez kelgen azamaty ministrding blogyna shyghyp, ózin tolghandyrghan súraghyn qongyna mýmkindik tudy. Búl baghytta alghashqy qadamdar bastaldy. Tek bir kemshiligi, ministrlik sayttary birjaqty ghana júmys isteydi, týsken súraqtargha jauap berilmeydi, halyqpen baylanys joq. Bolashaqta ministrlik pen halyq arasyndaghy baylanysty kýsheytu jaghyn qadaghalau kerek. Auyldaghy әrbir ýide kompiuter kezdese bermeydi ghoy. Sondyqtan auyldyq jerde internet-klubtary ashyluy tiyis, auyl adamy sol jerden óz súraghyn internet arqyly jolday aluy kerek. Jәne búl qyzmet tegin bolugha tiyis. Sonday-aq qoyylghan súraqqa ministrlikter men memorgandardyng jauap bergen-bermegenine qadaghalau ornatyluy kerek. Auyl qazaghynyng bәri birdey Astanagha kele almaydy, qaltasy kótermeydi. Sondyqtan memlekettik qyzmetker men qarapayym halyqtyng arasyn elektrondyq ýkimet arqyly jalghastyruymyz kerek.

Biz qoghamdyq kenesting bir otyrysynda halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynyng júmysyn talqyladyq. Búl ortalyqtardan bir anyqtama alu ýshin biraz aqsha tóleuge tura keledi. Al kәsipker ýshin uaqyt altynmen ten. Sondyqtan da kәsipker bir anyqtama alu ýshin apta nemese ay boyy kýtkisi kelmeydi, sosyn «ýsteme qyzmetaqysyn» tólep, sharuasyn jedel bitirgendi jón kóredi. Búl tipti ýrdiske ainalyp ketken. Qazir keybir qújattardyng әzirlenu merzimin ýsh-bes kýnge deyin qysqartugha qol jetkizildi. Búl jóninde búrynghy әdilet ministri Zaghipa Baliyeva búiryq shygharghan edi, biraq ol búiryq kýiinde qalmauy kerek, zangha engizilui tiyis. Búiryqty oryndamaghandardy sottay almaysyz, al zandy búzghandardy jauapqa tartugha bolady.

– Songhy uaqytta jemqorlyqqa, sybaylastyqqa belshesinen batqan qay salany erekshe atar ediniz?

– Qazaqstan әleumettanushylary men sayasattanushylarynyng qauymdastyghy bizding tapsyrysymyz boyynsha saraptama jasady. Halyqaralyq úiymdar da saualnama jýrgizdi. Solardyng qorytyndysyna qaraghanda, sybaylas jemqorlyqqa terenirek batqany – qúqyq qorghau organdary dep aitugha bolady. Soty bolsyn, Qarjy poliyasiyasy bolsyn, Jol polisiyasy bolsyn… Sonymen qatar bilim beru jәne densaulyq saqtau salasy da «qara jayau» emes eken.

– Osy óziniz ataghan salalarda jemqorlyqtyng etek jangyna kóp jaghdayda jalaqynyng tómendigin syltauratady. Jalaqyny ósiru jemqorlyqqa tosqauyl bola ala ma? Aylyghy kóp jerlerde de paraqorlyq oryn alyp jatyr emes pe?

– Batys elderining tәjiriybesine qarasaq, polisiya qyzmetkerlerining jalaqysy shynynda da joghary. Al endi onday dengeyge kóteruge bizde mýmkindik joq. Desek te, songhy jyldary sottardyng jalaqysy 60 payyzgha deyin kóterildi. Jol polisiyalarynyng jalaqysy da kóterilip jatyr. Biraq jalaqy óskenimen, әr-әr jerden ústalyp jatqandardy ózderiniz de kórip jýrsizder. Sebebi bizding memqyzmetkerlerding qanaghaty qaryn toyghyzbay túr. Jauapkershiligi tómen. Jalpy, jalaqy kótergennen jemqorlyq tyiylady degen – bos sóz. Adamnyng ashkózdigi barda ol tipti mýmkin emes, sebebi ashkóz adam qolda barda qonyshynan basyp qalugha qúmar keledi. Memlekettik qyzmette zeynetkerlik jasyna jetkenderdi jemqorlyqqa jaqyn túrghan eng qauipti kategoriya dep aitugha bolady. Óitkeni olar halyqtyng esebinen ózine qor jasap alghysy kelip túrady.

– Memlekettik apparat júmysynyng sapasyn arttyru ýshin jana túrpatty memlekettik basqarushylardy tәrbiyeleu qajet degen pikirinizben tanyspyz. Jogharydaghy әngimeniz de osy pikirmen toghysyp túr. Sol jana túrpattaghy basqarushylardy qazirgi memlekettik qyzmetkerlerdi qayta tәrbiyeleu arqyly dayyndau bos әureshilik bolyp jýrmey me?

– Bәri de tәrbiyege baylanyp túr ghoy. Áriyne, biraz jasty alqymdap qalghan adamdy qayta tәrbiyeleu mýmkin emes, sondyqtan olar jastargha jol berui kerek, al jasty tәrbiyeleuge bolady. Ol ýshin әr qyzmetker patriot boluy kerek, sonda ol jemqorlyqqa barmaydy, al ózining qara basyn ghana oilaytyn, jyldam bayyghysy kelgender, әriyne, jemqorlyqqa jol beredi. Qazir memlekettik qyzmetkerlerding jana tolqyny kele jatyr. Biz siyaqty qyzmetkerlerding zeynet demalystaryna shyghatyn uaqyty keldi. Syrtta oqyp jýrgen 20 mynday jastarymyz bar, jyl sayyn myndap kelip jatyr. Mine, sol jastardy tәrbiyeleuimiz kerek. Biraq, ókinishke qaray, olardyng arasynda da sybaylastyqqa jol berip jatqandaryn kórip jatyrmyz. Sebebi Otanyma qyzmet etem dep kelgen olardy osynda býldiretin «aghalary» bar…

– Óziniz de memlekettik qyzmet atqardynyz, deputat boldynyz. «Myna mәselemdi sheship beriniz» dep para úsynghandar boldy ma?

– Ondaylar talay kezdesti. Biraq eshkimge de, eshqashan da mýmkindik bergen emespin. Basyna qiyndyq týsken adamdargha kómektesuge, tyghyryqtan shyghuyna qolymnan kelgenshe kómegimdi tiygizemin, biraq ol ýshin aqy súraghan emespin.

– Para úsynghan bir oqighany aityp bere alasyz ba? Bәlkim, ol adam ózi turaly oqyghan song úyalatyn bolar…

– Qay oblys ekenin aitpay-aq qoyayyn, qyzmetinen týsip qalghan oblystyng soty aragha kisi salyp úsynys jasapty, «200 myng dollar beremin, meni qyzmetime qayta otyrghyzugha kómektessin» depti. Endi bireuleri shetelge demalugha shaqyrdy, olardyng bәrinen de bas tartqanmyn. Jogharghy qyzmette jýrgennen keyin tabysym, qúdaygha shýkir, jaman emes, bir basymyzgha jetedi, ýidegi jengeng – dәriger. Basshylardyng qatarynda qyzmet etetindikten, onyng da jalaqysy jaman emes. Mәsele jalaqymyzdyng qomaqtylyghynda da emes, biz taza qalpymyzdy saqtap qalghymyz keledi.

Alashqa aitar datym!
Bizding memleketimiz – endi ghana buyny bekip kele jatqan jas memleket. Biyl on segizinshi jyl toldy, kәmelettik jasqa keldi. Azamat atanar jasqa kelgende daghdarys tap kelip, synap jatyr. Bizding baylyghymyzgha, jerimizge kóz sýzip qyzyghyp otyrghandar kóp. Sondayda memleketimizding irgesin sóguge jol bermeytin memleketshilder kóp bolsa eken deymin. Alashty memleketshil bolugha shaqyramyn! Men ózimdi sonday memleketshilder qataryna qosamyn. Sybaylas jemqorlyqty joya alsaq, memleketimizding de abyroyy ósedi. «Qazaqstanda jemqorlyq joq eken» degen bir auyz sóz elding atyn әlemge pash etpey me?! Áriyne, búl bir kýndik júmys emes, oghan jyldar kerek.

Ángimelesken Halima BÚQARQYZY, Astana («Alash ainasy» gazeti, 15.05.2009)