Senbi, 31 Shilde 2021
Kýbirtke 3604 9 pikir 13 Nauryz, 2019 saghat 11:29

Mәdeniyetten júrday jandargha minber beruge bolmaydy

Meni keyingi kezderi qazaq tildi portal oqyrmandarynyng biri-birimen pikir almasu, qazaqsha aitqanda aitysu mәdeniyetining tym qúldyrap ketkeni qatty alandatyp jýr. Eger pikirtalasty avtordan tek ósh alyp qalugha ainaldyrsaq, onda biz qúzardan qúlaghanday etip, tómen qaray qúldyray beremiz de, oqyrmandar emes eshtenening iysi múrnyna barmas, taza tobyrgha ainalamyz ba dep qorqamyn.

Men, әriyne, bәrin birdey kinәlaghaly otyrghan joqpyn. Olardyng kópshiligining parasaty biyik, ortagha salghan qanday da keleli mәselelerge kelisti pikir, tolghamdy oi, tolghaqty tújyrym aityp, taza janashyrlyqpen pikirtalasqa qyzu kirisip ketedi. Múndaylardy oqyghanda janyng jay tauyp, kóniling kóterilip, taghy da jaza beruge degen qúlshynysyng artatyny sózsiz. Shirkin, kótergen mәselenning kókjiyegin odan sayyn keneytip, oghan taghy da jana faktiler qosyp jatqandargha aitar rahmeting de bólek qoy. Qanday da qazaq portalynyng osynday bolghanyn qalaysyn. Alayda, әtten, kónilge kirbing әkeletin, bar ynta-jigerindi qúm etetin, negizinen ashu-yza men taza jalagha qúrylghan, key-keyde kekesinnen de ada emes pikirlerdi oqyghanda qolyndaghy qalamyng jerge susyp týsip ketkendey jaghymsyz kýide qalatynyndy qaytyp jasyrarsyn.

Bireulerding kóniline kelse de aitayyn,  myna orys tildi portaldardaghy kommentterdi oqyghanda riza bolmasqa amalyng joq. Onda qanday da pikirin sol fakti tónireginde qozghap, aitaryn da sol mәseleden auytqymaydy. Áriyne, kelisetinderi de, kelispeytinderi de. Tipti kelispeytinderi de kóptep kezdesedi. Alayda olardyng ishinen auyzdaryna aq it kirip, kók it shyghatyndaryn kezdestiru qiyn.

Al bizde she? Bir maqalagha ýn qosqan on pikirding ishinde úyalghannan betti basatyn pikirsymaqtar bittey órip jýredi. Ózgesin bylay qoyghanda, ótkende mening «Múnyng aty - arandatu» degen maqalam shyqqan. Onda men kórshimiz Reseyding ózining shynayy dosy derlik Qazaqstangha ashyqtan-ashyq qarsy baghyttalghan jәne ol týgeldey ótirik pen ósekke toly, taza arandatushylyq maqalalardy jii basatynyn jazghaghanmyn. Mәselen, solardyng birinde olar «Qazaqstanda orys tilining memlekettik mәrtebesin (Ol qanday mәrtebe?) alyp tastap, ol tildi mýlde joyyp jibermek» degen deni dúrys adamnyng aitpaytyn pәlesin bizge baghyttapty.

Sodan ne boldy deysizder ghoy. Obaly ne, oqyrmandardyng kópshiligi búl mәselening dúrys kórsetilgenin, múnday jymysqy әreketke toytas beru kerek ekenin aityp, shynayy janashyrlyq tanytty. Al qalghan bireuleri adam auzyna almas bylatyp sózderdi boratyp baqty. Bara-bara «búl eki elding arasyna jik salu, kýni erteng basymyzgha kýn tusa osy Resey bizdi qorghaydy» degen eshbir qisyngha kelmeytin, múndaydy tek sol elding shynayy janashyrlary aitatyn aqylgha syimaytyn uәjdi algha tarty.

Sonda deymiz-au, meni eki halyqtyng arasyna jik saldy degen ne baybalam? Men ne, orystardy elden quu kerek degen arandatushylyqqa jol berippin be? Men bolsam tek qana kórshimizding baspasóz qúraldarynyng keyde tym qyryn ketip, eshbir teksermesten, sarapqa salmastan, tek ósek-ayangha qúrylghan maqalasymaqtardy portaldargha shygharyp otyrghan dostyq emes, qastyq niyetin әshkereledim emes pe? Eger meniki qate bolsa, nege sypayy týrde naqty dәlel keltire otyryp, bylq etpeytin uәjdi algha tartyp maqalamdy nege týkke alghysyz qylmaydy? Olay etse alghystan basqa aitarym joq bolar edi. Óitkeni ol maghan bolashaqqa sabaq emes pe? Joq, onyng ornyna divanda jatyp alyp, «Ýide batyr, týzde qatynnyn» keypin kiyip,  ózinshe «janashyr» bola qalypty. Jәne kimning janashyry boldy deseyshi.

Jalpy, múnday anayy da әdepsiz qylyqtar basqa da maqalalarda kezdesip qalady. Mәselen, ondaghy «hayuan», «nadan», «ne ottap otyrsyn» degen boqtyqtardan kóz sýrinedi. Men búl jerde eki sózding birinde aitylatyn «onbaghan» degen sózdi tipti sypayylyqqa baghalap otyrmyn.

Múnyng bәri bizding aitysu mәdening óte tómengi dengeyde ekenin aiqyn bayqatady. «Sybyrlaghandy qúday estimey me?»  degendey múnday sýikimsiz qylyqtar tipti mýiizi qaraghayday deytin aqyn-jazushylardan, ataghynan at ýrketin adamdardan da  kezdesip qalady. Men, mәselen, birqatar  maqalalarda Oljas Sýleymenovty «Aljas Amarovich» dep jazghandaryna mýldem qarsymyn. Búl eshbir dәlel emes. Búl aldymen ózin, qala berdi әkesin qorlau dep týsinemin. Au, mәdeniyet pen syilastyq qayda? Jaraydy, Oljas qazaqtyng tiline qarsy eken. Bir jaghynan múny da týsinuge bolar. Bilimdi oryssha aldy, joldastary da orys. Taghy da sorlap qalghanda ómirlik jary da orys emes tipti, evrey júrtynan edi. Endeshe odan ne kýtuge bolady? Tipti sonyng ózinde,tipti qazaqqa ashyq jau bolghanda da sypayylyq pen inabattylyqtan syrt ainalmaghan jón. Birinshiden, odaq kezinde ol әli kelgenshe  qazaqty tanyta bildi. Ony moyyndaugha tiyispiz. Áytpese әdiletsizdik bolady. IYә, qazir qatelesti. Jetimning kýiin keshken ana tilimizding ayaghynan shalyp, ómirde óz ornyn alugha kedergi keltirip baqty. Sonyng ózinde taza qazaqy baybalam salmay, «Oljas Omarúly, biz sizding keybir kózqarastarynyzgha týbegeyli qarsymyz. Ózi onsyz da әlsiz qazaq tilin qayta taz qalpyn keltirudi qoldap jýrsiz. Osy jaghdaydy bile túra orys tilin órkendetu turaly aitqanynyz ózinizdi ómirge әkelgen halqynyzgha jasalghan qysastyq dep bilemiz. Jasynyz bolsa, kelip qaldy, rayynyzdan qaytynyz» dep búltartapas derekter men qisyndy uәjdi algha tartqa әldeqayda pәrmendi, әlde qayda mәdeniyettilik bolmaq.

Al taza boqtau men kelekeleu, әjualau men namysqa tiyip sóileu ózara týsinistikke emes, taza jaulasugha alyp keledi. Osyny úmytpalyq. Azat elding ary taza azamattary bolayyq. Bylayghy júrtqa ýlgi bolugha tyrysalyq. Mening aitarym osy. Qansha degenmen nening jón ekenin qazaghymnyng ózi jaqsy biledi, jaqsy men jamandy, las pen tazany ajarata alady. Al ashuyn monitordyng ar jaghynda jatyp alatyndargha eshbir daua jýrmeytinin de týsinemin.

Eger mәsele tek men jayynda ghana bolsa «Nadan adam ne demeydi» dep qoya salar ma edim. Joq, múnyng ózi keyingi kezderi jaman qúbylys, qauipti ýrdiske ainalyp barady. Mәselen, ótkende ghana osy saytta Ádilet Shynbolattyng «Genany myqty sanap jýrgender - qúl bolghan qúlsanalar» degen maqalasy jaryq kórdi. Áriyne, búl materialda kópshilikting kelispeytin jayttary da bar shyghar. Alayda keybir oqyrmandar múnday pikirlerin boqtyqtan da asyp týsetin talay anayy sózdermen «әdiptep» baghypty. «Kalbiyt» degen bireu «Sen Genanyng boghyna da tatymaysyn» dese, sol dengeyles ekinshi bir «Aldiyar» degeni «Sendey naqúrys nadan» degen adam auzy barmas qoqysty boratsa, al «Sanat» degenining dengeyi «debildin» manayy kórinedi. Al endi múny da az deseniz Zikiriya Jandarbekting «Jarqyn Jet - qandastar arasyndaghy uahhabitlik baghyttyng kósemi» atty maqalasyna da bylapyt sózderdi qarday boratqan. Bәrin tizbelemey-aq qoyayyn, osyndaghy divandyq batyrlar qyza-qyza kele portaldyng  ózine bas salghan. Árkimning de pikirin ashyq jariyalap, ekinshi jaqtyng aitary bolsa oghan da oryn berip, demokratiyalyq ashyqtyqty baghyt etip ústap otyrghan portalymyzdy «úyatsyzdardyn» qataryna qosyp qoyypty. Búl endi múndaghy eng bir sypayy, eng bir mәdeniyetti sóz.

Osy orayda bizden de bir úsynys. Qanday portal  arasynda boqtyq pen mәdeniyetsiz sózder kezdesetin pikirlerdi birjolata alyp tastasa jaqsy bolar edi. Odan útpasaq útylmaymyz, Búlardyng kónilge qonatynday oilary eshqashan bolmaydy. Endeshe mәdeniyetten mýlde júrday, bilim dengeyi boghauyzdan aspaytyn jandargha minber berip qoyghanymyz zangha da, adamgershilikke de tompaqtau keler.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz

 

9 pikir