Júma, 19 Shilde 2024
Biylik 5199 64 pikir 14 Nauryz, 2019 saghat 10:48

Kórisu kýni - ejelden kele jatqan tól merekemiz

14 nauryzdaghy Kórisu kýni - ejelden kele jatqan tól merekemiz. Oral qalasynda túratyn enbek ardageri, Aqjayyq audanynyng qúrmetti azamaty Álenghaly Kereev osylay dedi, dep habarlaydy QazAqparat tilshisi.

Onyng aituynsha, Nauryz jyldyng basy bolyp esepteledi.

Ejelden mal baqqan halqymyz tabighatqa tәueldi bolghan. Onyng ýstine jaugershilik zamanda qiyndyqtar az bolghan joq. Tughan jerin qalay aman saqtaymyn dep kýresken ata-babalarymyz Jana jyldy qay kezden bastaudy bilgen. Qystan shyghyp, kóktem kelip, kýn men týn tenelgen, jer ayaghy keny bastaghan mezgilde bir-birimen quana kórisip, Nauryzdy toylaytyn bolghan. Qazaqstannyng batys óniri men Reseyding kórshiles aimaqtarynda (Manghystauda Amal merekesi dep atalady) saqtalyp qalghan osynau dәstýr qylyshynan qan tamghan kenes dәuirinde de ýzile qoyghan joq.

- Búl - bizding es kirip, etek japqannan beri kóp bolyp toylap kele jatqan eng úlyq merekemizding biri deuge bolady, - deydi Álenghaly aqsaqal - Bala kezimizde biz Aqjayyq audany Shabdarjap auylynda túrdyq. Ata-anamyz Kórisu kýni aldynda ýiding ishin retke keltirip, qaghyp-silkip, janartyp, qystan qalghan etin qazangha salatyn. Biz, tórt-bes jasar balalar elen-alannan túryp, әueli ýidegi ýlkenderge kórisetin edik. Sodan keyin kórshi-kólemge, aghayyn-tughandargha baryp, shaghyn auyldy týgel aralap shyghatynbyz. Qariyalardyng әngimesin tyndap, batasyn alyp qaytatynbyz.

Kórisu kýnining tәrbiyelik manyzy da erekshe. Búl jasy kishilerge ýlkendi syilau degen úghymdy qarshadayynan milaryna sindiredi. Ekinshiden, osylaysha amandasyp, bir-birimen etene aralasu arqyly tuystyq qarym-qatynas beky týsedi.

- Eskishe jyl sanau boyynsha 14 nauryz 1 nauryzgha keledi. Bylaysha aitqanda, jyldyng basy ghoy?

- IYә, oghan sóz bar ma! Halqymyz tabighat qúbylystarynyng bilip, oisha toqyp otyrghan ghoy. El ishinde bәrin eseptep, aua rayyn aldyn ala bilip otyratyn qarttar kóp boldy. Bizding auylda jýzge kelip, ómirden ozghan Shil degen qariya boldy. Ózi de, balalary da mal baqty. Sol kisining aitqany dәl keletin. Tipti qaytar aldynda tanerteng jetpistegi balasyna: «Aldymyzda ýlken qater bar, sodan aman ótsek, múrtymyzdy balta shappaydy», degen eken. Ákem qartayghan eken, dep oilaghan balasy malyn qoragha qamap, kórshi qystaqqa qonaqqa ketedi. Sodan qoradan shyqqan órt ýige tiyip, aqsaqal men nemeresi qaytys bolyp ketedi. Mine, oqymasa da, keudesi altyn sandyq osynday qariyalar da az bolmaghan.

- Ertede baylar da tabighat qúbylysyn, shópke qarap, qay jerden túshy su shyghatynyn, bәrin bilgen ghoy.

- Kez kelgen adam bay bolmaydy. Olardyng ishinde eline, halqyna qarasqandary az bolmaghan. Bay dep bólip, sonyna týsip, elden quyp, kenes dәuiri kezinde biz jaqsy dәstýrdi ýzip aldyq. Bay óz aldyna, moldalar da meshitte balalardyng sauatyn ashty ghoy.  Ghúmar Qarash, Ahmet Baytúrsynov syndy Alash arystarynyng ózi sonday adamdardyng aldyn kórdi. Sondyqtan bay dep, molda dep bólmey, bizding izgi әdet-ghúryp, salt-dәstýrimizdi saqtay biluimiz kerek.

- Áleke, ýlken әuletting basysyz, Kórisu kýnin qalay atap ótesiz?

- Búl kýni bәibishemiz Tynyshtyq qystan qalghan etti qazangha salady. Qalada túratyn bes balamyzdan taraghan nemere-jiyenderimiz kórisuge kelip, keremet bir merekege ainalady. Osynyng ózi baqyt, osynyng ózi ghajap qoy. Sózimning sonynda mynany aitqym keledi. Qazir «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» zaman. Áriyne, qiyndyq kórip otyrghan otbasylar bar. Memleket basshysy «Núr Otan» partiyasynyng XVIII sezinde de, odan keyin de kóp balaly otbasylargha qoldau-kómekting kórsetiletinin aitty ghoy. Solay bolatynyna senemiz. Eng bastysy, Elbasymyzdyng Joldaulary men mәlimdemelerinde aitylghan maqsat-mindetterdi oryndau jolynda birlik, týsinistik, enbekqorlyq bolsa, bizding almaytyn asuymyz joq der edim. Halqymyzgha yrys-qút mol bolsyn, Úlys ong bolsyn degim keledi.

Abai.kz

64 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1300
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2035
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2081