Jetpis-seksen jyldan keyin tuysyn tapqan, tughan jerine qaytqan... osynday taghdyr qazaqta óte kóp, basqa halyqtarda onday shetin nәrsening bar-joghyn bilmeymin. Sodan ózim kuә bolghan kóptegen jaghdaylardan qyzyqtyraq ekeuin óte qysqasha bayandayyn:

1997-jyldary shettegi qazaqtardyng kóship  keluine keng mýmkindik ashqan, týpnúsqasy qazaqsha jazylghan «Kóshi-qon zany» iske asqan kez edi. (Komissiya jetekshisi mәjilis deputaty Ákim Ysqaq, mýshesi qoghamdyq belsendiler oralman ziyalylary Almas, Qayrat, Rahym t.b.) Sol kezdegi qarjy ministri (Kóshi-qon departamenti sonyng qúramynda) Karjova hanym shetten qaytqan qazaqtardy ózi qarsy alyp kóshi-qon sayasatyn qoldaushy retinde qatty kózge týsip jýrgen kez.

Sonday taghy bir joly Irannan keletin oralmandardy әuejayda ministr hanym ózi qarsy alatyn bolyp, biz «Qazaq eli» gazeti atynan (Bas redaktor Baqyt Sarbalaúly) ere bardyq. Kóp kýttirmey úzyn aq kóiek kiyip, basyna sәlde oraghan erkekter, oranyp-shymqanghan әielder, ala-qúla kiyimdi balalar  shúbyryp shyghyp keldi. Ministr kelgenderge arnap resmy qúttyqtau aityp, jyly lebiz bildirdi. Kózderine jas alyp, quanyshtan qobaljyp túrghan qandastarymyzgha qarap bizding de kónilimiz tolqyp túrdy.

Solardyng ishinde shamasy seksendi ensergen bolsa da әli de shiraq qozghalysty ýstine qazaqy qamzol kiyip, basyna aq jaulyq salghan әjege kózim týsti. Jetip baryp, qolyn alyp amandastym. Jaqyn oryndyqqa tize býktirip, tildese bastadym. Qolymda diktafon әjening auyzynan shyqqan әr sózi jazylyp jatyr.

Birden tandandyryp nazarymdy audarghan jaghday qariya jastaghy әjening sóz әuenining ghajap qazaqylyghy, qúlaqqa sonsha jaghymdylyghy! Sóz saptauy bala kezimnen óz apamnan qúlaghymda qalghan ózgeshe kóneligi, qazirgi qazaqsha «govordan» mýlde bólektigi! Biraq, maghan sonday týsinikti, janyma etene jaqyn sózder edi. Sol kezde toqsangha qayqayghan kәri әje on altynshy jyldyng alasapyranynan keyin bas saughalaghan әuletimen birge, býldirshin boyjetken shaghynda bóten elge aughan eken. Qyzylordanyng ontýstik batysynan bastap qiyn-qystau saparmen Týrkimendi basyp, Irangha jetse kerek. Estelikteri tasqa qashaghanday  esinde sol qalpy saqtalghan, qym-quyt oqighalardy sol kezding sózimen, sol kezding uaqytymen dәl qalpynda tógildirip aityp otyr. Átten, uaqyt qysqa boldy da әngimemiz short ýzilip, kelgen oralmandar avtobusqa otyryp ornalasatyn jaqqa jýrip ketti.

Mening kókeyimde qazaqtyng 70-80 jyl búrynghy sóileu mәnerin  sap qalpynda qalyng qazaqqa qayta әkelgen qariyanyng ghajap zerdesi úmytylmay estelik bolyp qaldy. Ári, arasy alty ailyq qashyqtaghy shyghys qazaghy men batys qazaghynyng sóz әuenining aina-qatesiz úqsastyghy tilimizding qanshalyqty biregey ekenin de mening esime taghy bir salghanday boldy. Al, miskin әje artta qalghan tughan-tuysyn tapty ma, joq pa ony tekteuge  múrsha bolmay  búl oqigha  da úmyt bola bastaghan-dy. Biraq, qashqan qazaqtyng artta qalghan halqyna qanshalyqty adal ekenin kórsetken eleusiz bir tarihy túlgha qalay úmytylsyn!

Ekinshi oqigha búdan mýlde bólekshe. Últ aptalyghy «Ana tili» gazetinde qyzmet etip jýrgen kezimde Mongholiyadan kóship kelgen Saghidan degen qariya, ýiimizge qydyryp kelip jýrip, әbden sarghayyp qyrqylyp týsuge az qalghan  bir bet jazuly qaghazdy qolyma ústatty. «Áy, Abay balam! Myna qaghazda mening әkemning osy jaqta qalghan agha-inilerining aty jóni bar. Jetpisinshi jyldary Qazaqstannan Mongholiyagha kenesshilikke kelip jýrgen bir qazaqqa berip edim. Ol esh habarsyz ketti. Sen gazette jýrsing ghoy, jazyp kórshi!» degen-di. Qaghazdaghy aty-jónderge kóz toqtatqan son, qariyadan súrastyrsam jaghday bylay bolghan eken:

Saghidan qariyanyng әkesi Bayzikir degen kisi bozbala jigit kezinde Qazan qalasyndaghy diny medresede oqyp jýripti. Qyzyl tónkeristen keyin qoja-moldalardy qudalau bastalghanda Bayzikir ýiine oralady. Áke-sheshesimen qoshtasyp, olardyng yqylasyn alyp bas saughalau ýshin Resey shekarasy arqyly Mongholiyagha ótedi. Sol elding Qobda aimaghyna qarasty qazaqtardyng ortasyna sinip ketedi. Bilimi jettik moldalyghy ýshin ondaghy qazaqtar kirme jigitti bauyryna tartqan. Sonda, bas qúrap, ýili-barandy bolady. Qobda aimaghynyng (keyin Bayan-Ólgey) Búlghyn ólkesindegi qalyng elding qúrmetine bólenip, bala-shaghasy endi ghana eseyip, der jasyndaghy jigit aghasy  bola bastaghanda Mongholiyada 1938-ding «esirku ústau» (tónkeriske qarsylardy ústau) nәubeti bastalady. Bayzikir imam da búl qúryqtan qútyla almaghan. (Qobda aimaghynan tórt mynday qazaq, Mongholiya boyynsha jetpis myng lama ústalyp atylghan) Sonda ýiinen ústalyp bara jatyp, ýlken úly Saghidangha Qazaq elindegi Semey jerinde  qalghan tórt aghasy, bir inisining atyn  jazdyryp, kýnderding kýni zaman týzelse úmytpay jýrip, tuystaryndy tauyp alarsyn, dep amanat sózin aityp kete barghan eken.

Al, men Saghidan qariyanyng osy amanatyn býtin Qazaqstangha jetkizu ýshin jazu ónerimdi salyp, bәrin anyq-qanyq qylyp «Qayda eken, qayran tuysym?» degen maqala jazyp sol kezdegi taralymy eng kóp «Halyq kenesine» aparyp berdim (Jurnalist zamandasym Ádilghazy Qayyrbekovpen tanysyp qolyna tapsyryp edim). Maqala gazetke jariyalandy.

Bir ay shamasy uaqyt ótken bolu kerek. Bir kýni tanerteng erte ýiimizge Saghidan aqsaqal kirip kele jatty. Jýzi qatty quanyshty. Sóiley kirdi: «Abay, shýiinshi! Tuysym tabyldy!» deydi. Taldyqorghannyng Sarqan audanynda dәriger bolyp isteytin balasy Burahannyng mәshiynesimen kelipti. Jýk qorabyna salyp әkelgen tiri qoyy bar. Quanyshty әngimening úzynyrghasy bylay bolyp shyqty.

Audandyq dәrigerhanagha Burahannyng atyna Esik qalasynan bir hat kelip týsedi. Ashyp oqysa Qayranbaeva Núrila degen kisiden eken. Burahan ózi qanyq aty-jónnen  әkesining nemere qaryndasy ekenin birden týsine qoyady. Ýiine qaray qústay úshady. Saqang quanyshty habar qúlaghyna tiygende seksen jyl boyy tong bolyp jatqan saghynysh jasy  aqsaqaldyng saqalyna aghady. Dereu Esikke telegamma salady. Shúghyl jolgha qamdanady. Esik qaydasyng dep alty jýz shaqyrym qashyqta jatqan Sarqannan jolgha shyqqan beti osy.

Keudelerindegi sher bolyp qatqan tuystyq saghynyshpen  jolyqqan kezdegi  әpke-inilerding kórisu kóz jasy ýsh saghat boyy tiylmapty. Búghan qarap túrghan bala-shaghalary, jaqyn kórshileri qazaq ýshin tuystyng qanshalyq qymbat ekenin bir úqsa kerek... Seksen jyldan keyin tabysqan  tuystar jata-jastana bastan ótken ómirlerin aitysqan qalyng tarihtyng eng qysqashasy, taghdyrlyq keziguding hikmeti bylay bolghan eken:

Almaty qalasynyng shyghysyndaghy almaly ólke Esikten Jetisudyng taghy bir almaly mekeni Sarqan ónirine hat jazyp otyrghan zeynetker ústaz Qayranbayqyzy Núrila әkesi ústalyp, jesir qalghan sheshesi tirshilik tauqymetinen kóz júmyp bes jasynda túldyr jetim qalghan. Bóten adamdar kelip «deddomgha» alyp ketedi. Qarshaday Núrilanyng esinde qalghany bireuler kelip ústap әketken әkesining eles beynesi, aurudan әlde ashtyqtan kóz júmghan sheshesi ghana. Semeydegi Birlik degen tughan auylynyng aty jadynda jattalghan eken...

Saghynyshpen zulaghan esepsiz kýnder de syryghyp ótip, eseyip boyjetken bolyp múghalim mamandyghyn alyp shyghady. «Átten, shirkin bir tuysymdy tapsam!» dep, kókeyinen bir sәt ketpegen ýmit jetegimen ózining tughan jeri Abay audanyndaghy Birlik auylyna barady. Auyldaghy selsovettin  kómegimen taghy qanshama shyrghalang izdeumen jýrip, atalas tuysy Demeuhan degen qariyany tauyp alady.  Ábden qausaghan qariya qyzdyng aty-jónin bilgen song jylap kórisedi. Búlardyng ýiining júrtyn kórsetedi. Núrilagha qazir bir-neshe qyzdan basqa erkek kindikti qalmaghan ýlken әuletining tarihyn da týgel aityp beredi. Núrilanyng atasy Embergen degen kisining alty úl, Batiqa, Qabiba degen eki qyzy bolypty. Ákesi Qayranbaymen tete Áubәkir, Kópiltay, Kópesbay degen kókelerinen kishi Bayzikir, Biyzikir degen úldary bolghan. Atasy osy úldaryna arnap kezinde Arghyn saltymen alty aq otau dayyndap tikken eken, sol kezde manayyndaghy jamaghayyn eli «Alty otaudyn» auyly atandyryp ketse kerek...

Zaman alasapyran bolyp, adamnyng qara basy aman qalu-qalmau talqygha týsken kezde Embergen atasy ghúlamalyq bilimge erte susyndaghan úly Bayzikirding aman qalu jolyn bóten elge bas saughalap ketu dep sheship, al qalghandarymyz elmen birge kóreyik dese kerek. Biraq, Demeuhan qariyanyng aituy boyynsha, qyzyl tónkeristing qandy qúiynynda Bayzikirden kishi kenje inisi Biyzikir aghamdy tauyp alam dep habarsyz ketken, qalghan tórt azamattyng biri Qytaygha aughan elge erip shekarada oqqa úshqan, biri ashtyqtan ólgen, biri otyz jetining ortasynda «halyq jauy» dep ústalyp Sibirge aidalyp ketken eken. Qariyanyng aitysynda Embergen әuletinen birli-jarym qyzdardyng tiri qalghany, eger aman bolsa, sol Bayzikirden ýrim-júraghat qalsa qalghan shyghar degen ýmit sózi Núrilanyng kóz jasyn tamyza otyryp jazyp alghan blokanatynda qanshama jyl sarghayyp jatqan edi...

Solaysha, tuysty izdeumen, elendeumen jyldar da jyljyp ótedi. Núrila da túrmysqa shyghyp qyzdy bolyp, ol qyzy da úzatylyp  zeynetkerlik jasqa kelgende tughan kýieu balasynyng qolynda túrady. Áldebir kýni ýiding poshta jәshigine  kelip týsken «Halyq kenesi» gazetindegi «Qayda eken qayran tuysym?» degen tosyn maqala kózine ottay basylady. Quanysh pen qatty tandanystan kózi jasqa tolyp bayaghy eski blokanatyn ashyp qaraydy. Barlyq kókelening aty aina-qatesiz jazylghan. Ásirese, bayaghydaghy Demeuhan qariyanyng «bir aman qalsa sol qalar» dep, aitqan bóten elge bas saughalap ketti deytin Bayzikir kókesinen taraghan әuletting aty-jóni kóz aldynda sayrap túr! Ol kisiden taraghan Saghidan, Mәuladan degen kisilerden ósken ýlken әulet týgel aman-esen Mongholiyadan Qazaqstangha kóship kelgeni  jәne osy elde qanday bir jaqyn tuys tabylyp jatsa dep, Sarqan audandyq  dәrigerhanada ortoped bolyp isteytin Saghidanúly Burahan degen jigitting jóni ap-anyq jazylypty.

Ómir boyy ózegi tala armandaghan tuysynyng tabylghanyna senerin de, senbesin de bilmey, tәuekel dep Burahannyng atyna ózining mәn-jayyn bayandaghan hatty joldap jibergen. Biraq, búl jaghdaydy qyzyna da, kýieu balasyna da lәm dep aitpaghan. Hat joldaghan kýnnen bastap kónilinde ýmit pen kýdik arbasyp, әlgi tuystarynyng attary jazylghan kózine quanysh perishtesindey kóringen gazetti jastyghynyng astyna jastap, әlsin-әlsin  kózine jas tola, kókelerining atyna kýrsine qarap әldeneshe kýndi ótkizedi.

Taghy bir kýni júmystan qaytqan qyzy qolyna telegamma ústap, sanghyrlay sóilep kirdi: «Mama, Taldyqorghannan sizding tuystarynyz kele jatyrmyz, degen telegramma! Mama, búl ne ghajap siz eshqanday tuysym joq, deushi ediniz ghoy!?»

Sýiinshi habar әkelgen qyzyn Núrila bas salyp qúshaqtay alyp, enirey jylady. «Ya, Qúday kóz jasymdy kórgen ekensing ghoy!» dep. Qyzynyng qolyna gazetti ústatty. Ýilerinde dýbirli tarihy oqigha bolghanday kýieu balasy men qyzy әli kórmegen, eshqashan kezikpegen qymbatty tuystaryn qarsy alu dayyndyghyna kirisip, zyr jýgiristi. Kórshi-qolang da, dos-jarandar da týgel qúlaqtandy. Núrila әje jetpis jyl kýtken tuystaryn endi jeti miynót kýtuge taghaty qalmaghanday qolyna bir japyraq telegramma paraqshasyn ústaghan qalpy, aulasynyng aldynda jasqa tola búldyraghan kózin batys jaqtan almay  tannan  keshke  deyin tapjylmay túrdy... Mine, qily taghdyrdyng eng qysqasha tarihy osy.

Tuystar týgel qauyshqan son, Bayzikir әuleti Núrila apaylaryn ertip bayaghy qara meken Semeydegi júrttaryna da bardy. Ýilengen kókelerinen alty-jeti jasynda jetim qalghan Zәbira, Bәtila atty apaylaryna da baryp, jana tabylghan tuystary olardy da quanyshqa bóledi. Óz әuletterinen erkek kindikti qalghanyn kórgen kәri qyzdar eski qasiretterin úmytyp «endi, ólsek te armanymyz joq» desti... Burahan atalarynyng júrtynan tauyp alghan eski qazannyng synyghyn kónening kózindey, kýiikti tarihtyng ózindey etip tórine әkep qoydy...

Búl maqala negizinde, sol kezde jazylu kerek edi, «Halyq kenesi» gazetine rahmet  te joldau qajet edi, alayda kóp sebeptermen sol kezde jazudyng sәti týspey qalghan-dy.

Kesh bolsa da jazylghan osy әngimening týiini retinde aitarym, sovettik qyzyl qyrghynnan jan saughalap qashqan, qúr qashyp qana qoymay halqynyng qaymaghyn qalqyp, qanyn aghyzghan jauyz ókimetting jandayshaptarymen arystansha alysqan qaharmen qazaqty kinәlaghan ayar iydeologiya da kýni kelgende kýiredi.

Al, «elim-jerim» dep, qayta oralghan otanshyl qazaqtardyng qazir irgesin býtindep jatqan elimizge  qanshalyqty qajet ekenin az aqyly bar kisi de payymdap, týsinetindey kýnge de jetip qalghan sekildimiz.

Mine, «qalghan qazaq pen qashqan qazaqtyn» myndaghan mysalynan  bir móltek hikaya osynday.

Abay Mauqaraúly

Abai.kz