Nauryz merekesi biyl Óskemende ózgeshe atap ótiledi. Qalalyq әkimdikting Ishki sayasat bólimining habarlauynsha, jyldaghyday kiyiz ýiler tek mereke kýni emes, qalanyng ortalyq alanynda ýsh kýn boyy tigilip túrady. Ókemendikter kiyiz ýilerdi erkin aralap, ishindegi búiymdarmen tanysa alady. Shaghyn qazaq auylynda altybaqandar ornatylyp, salt-dәstýrlerdi dәripteuge arnalghan sharalar ótkiziledi.

Birinshi kýn «Dәstýr kýni» dep atalap, búl kýni últtyq salt-dәstýrler men әdet-ghúryptardyng kórinisteri bar sharalar úiymdastyrylady. Ekinshi kýn «Kelisim kýni» atalyp, Qazaqstandy mekendeytin etnostardyng mәdeniyetinen syr shertetin sharalar ótedi. Ýshinshi kýn, yaghny «Úlystyng úly kýni» Nauryz meyramynyng mәn-maghynasyn barynsha ashugha arnalady.

Ýsh kýn boyy ortalyq alanda jeti qazynany qúraytyn jylqy, tazy iyt, qyran býrkitpen suretke týsuge bolady. Balalar men jastar ýshin altybaqandar qúrylady. Óskemen qalasynyng әkimi Jaqsylyq Omar Úlystyng úly kýnin atap ótu boyynsha arnayy kenes ótkizip, is-sharalardy joghary dengeyde úiymdastyrudy tapsyrdy. Meyramnyng negizgi kýninde ortalyq alanda Elbasynyng maqalasyna say, Úly dalanyng 7 qyryn ashyp kórsetetin 7 kiyiz ýy tigiledi.

Atap óterligi, kiyiz ýilerding barlyghy esikterin aiqara ashyp, etnografiyalyq kórme formatynda júmys isteytin bolady. Qala basshysy keneske qatysqan kәsipkerlerdi óz nysandaryna merekelik bezendiru jýrgizip, Nauryz meyramyna oray jenildikter jasaugha shaqyrdy. Biznes qúrylymdaryn yntalandyru maqsatynda qalalyq әkimdik ýzdik merekelik bezendirilgen nysandardyng arasynda bayqau jariyalanyp otyr.

Abai.kz