Seysenbi, 23 Shilde 2024
El ishi... 5624 14 pikir 19 Nauryz, 2019 saghat 16:00

Áli qúrylmaghan partiya halyqtyng 10 payyz dauysynan dәmeli

Oljas aqsaqal partiya qúrghaly jatyr. Anau-mynau emes, sayasy partiya. Partiyanyng atauy – «Jasyl әlem». Ekologiyalyq problemalardy kóteretin partiya. Búl turaly «Forbes.kz» jazyp habarlady. Býgin sol turaly jazamyz.

Juyrda «Baytaq – Bolashaq» ekologiyalyq birlestigi Almatyda jiyn ótkizbek kórinedi. Sóitip, sol jiynda su jana partiyanyng qúrylatyny habarlanbaq bolghan. Úiymdastyru komiyteti men onyng mýsheleri de sol jiynda aitylmaq edi.

Partiya qúru iydeyasynyng avtory aqyn – Oljas Sýleymenov. Áli qúrylmaghan partiyanyng jarghysy men aldaghy júmystarynyng strategiyasy da dayyn kórinedi. Alayda 18-nauryzgha belgilengen jiyn turaly túshymdy aqparat taba almadyq. Jiynnyng ótken, ótpegendigi taghy belgisiz. Partiya qúrylady degen aqparat taghy joq.

Sodan biz aqparattyng anyq-qanyghyn bilmek ýshin belgili ekolog Azamathan Ámirtaygha habarlastyq. Partiya qúryla ma, joq pa, tәptishtep súrap bildik.

Azamathan Ámirtay, «Baytaq – Bolashaq» ekobirlestigining jetekshisi:

- Keshegi jiyndy biz sәuirge qaldyrdyq. Sәuir aiynda negizgi forum ótedi. Osy joly aimaqtardan adamdar kelui kerek edi. Tolyq kelmey qaldy. Ol jerde protokol týzilip, әdilet basqarmasyna ótkizilui kerek qoy. Soghan baylanysty, biz keshegi jiyndy keyinge shegerdik. Onyng ýstine qazir meyramdar bastalyp ketti.

Partiyany qúru – jalpy ekologtardyng iydeyasy. Ekologiya salasynda eng bedeldi kisilerding biri – Oljas Omarúly. Osy uaqytqa deyin ekologiyalyq problemalar turaly ýlken minberlerde aityp jýr. Ózi aqyn. Sondyqtan, ol kisining bedeli, ol kisining ekologiyagha sinirgen enbegin eskersek, ol kisi de bastama kóterdi dep aita alamyz.

Partiyanyng qúryluyna qatysty  әrtýrli pikirler aitylady. Ayta bersin.  Bizding negizgi maqsatymyz – Qazaqstannyng ekologiyalyq problemalaryn sheshu. 

Óziniz bilesiz, keshegi anau Jayyqtaghy balyqtardyng qyryluy bar, qalalardaghy auanyng lastanuy bar, tamaq ónimderining tabighy emestigi bar, januarlar әlemining apatqa úshyrauy bar, aita bersing mysal kóp... Biz osylarmen ainalysamyz.

Mysaly, qazir soltýstik oblystarda qasqyr joghalyp ketti. Búl problema ma - problema. Ayta berseng kóp. Sondyqtan, negizgi ainalysatyn kontenimiz – ekologiyalyq problemalar.

Áriyne, partiya bolghan son, Parlamentke, Mәslihatqa baruymyz kerek. Mәslihatqa saylaugha qatysuymyz kerek. Qazir ol jaqqa partiyalyq jýiemen ghana barugha bolady. Al bizding Qazaqstangha ekologiyalyq mәselelerde lobby bolatyn partiya  kerek. Onsyz ekologiyany qalay qorghaysyn?! Odan basqa jol da joq. Parlamentte ekologiyalyq mәselelerding lobbiyin kýsheytu kerek. 

Sol bolatyn saylauda biz, ekologtar keminde 10 payyz dauys jinaymyz dep oilaymyz.

Áriyne, partiyany tirkeu ýshin 40 myng qol kerek. Shyndap kelsek, ony jinay salu týkke túrmaydy. Bizde «Semey-Nevada» qozghalysy bar, bizde ekologiyalyq alyans bar, bizde barlyq jerlerde filialdar bar, bizde infraqúrylym bar. Sondyqtan ol 40-50 myng qoldy jinau bizge qiyndyq tudyrmaydy.

Búl jerde eng bastysy tirkeuden ótu kerek. Tirkelmegen partiya bolmaydy. Bireuler jýr ghoy «tirkelmegen partiya» dep alaulatyp-jalaulatyp. Tirkelmedi me, demek ol partiya emes. Ol – qoghamdyq úiym. Bizge zandy júmys jasau ýshin tirkelu kerek. Sol kezde biz saylaugha, taghy basqagha qatysa alamyz.

Feysbukte jalau ústap shygha kelgenderdi sóz etuding ózi artyq.

Búl jerde ghoy, Núrgeldi bauyrym, zang bar. Zannamany alsanyz, sayasy partiya týrleri degen bar. Sonda partiya qúrudyng barlyq etaptary jazylghan. Onda naqty talaptar bar. Sony oryndau kerek. Birinshiden, aimaqtarda bastama kótergen úiymdar men toptar boluy kerek. Odan keyin úiymdastyru komiyteti qúryluy kerek. Ol komiytetting barlyq qújattary, protokoldar әdilet basqarmasyna ótkizilui kerek. Olar әrbir adamdy tekseredi. Onda da talaptar bar. Basqa partiyagha mýshe bolmauy kerek, jasy 18-den asuy kerek, t.b. Osynyng barlyghynan ótkennen keyin 40 myng qol jinau ýshin 2 ay uaqyt beredi. Ári qaray siez ótuki kerek. Ár aimaqta jiyndar ótui kerek. Ol ýlken júmys. Al endi feysbukke shyghyp sóiley bergennen partiya qúrylmaydy. Ol piar ghana.

Shynynda júmys jasauyng kerek. Eger shyndap júmys istemesen, onda mýldem isteme.

Bizde qazir 1000 adamnyng tizimi bar. Búlar delegattar. Biz onyng barlyghyn jasap qoydyq.

Men sizge ekolog retinde aitayyn, Bayqonyrdyng ekologiyalyq problemasy – ol eng basty problema emes. Odan da ýlken problemalar jetip jatyr. Almaty qalasynyng auasyn alyp qaranyz. Aua joq qoy. Almatydaghy әrbir ekinshi bala allergiyalyq aurumen tuylyp jatyr. Mysaly Aqtaudyng tap qasynda 500 mln tonnalyq himiyalyq qaldyq tógiletin qoyma bar. Ol kenes odaghy kezinen beri túr. Álemdegi eng ýlken qaldyq qoymasy. Kezinde japondar  súraghan. Osynday problemalarmen ainalysu kerek.

Bir ghana Bayqonyr aita bermeuimiz kerek. Bayqonyr 1 jyldyng ishinde jabylady. Qazirding ózinde ol jerden ketip jatyr. Adamdardyng oiyn sol jaqqa baghyttau ýshin әdeyi manipulyasiya jasaydy. Siz qay jerde túryp jatsyz, sol jerding ekologiyalyq problemalaryn alyp qaranyz. Onyng zardabyn siz, sizding bala-shaghanyz kórip otyr. Búl óte ýlken mәsele.  Aydaladaghyny nege aita beremiz...

Áriyne, geptildi aitu kerek.  Ol radiosiyalyq mәsele. Ol ýlken mәsele. Auyzben sóilep qoya salmau kerek. Júmys jasau kerek. Aymaqtaremn júmys jasau kerek. Tirkeuden ótkize me, joq pa ol da mәsele. Kóre jatarmyz...

Osydan bir ay búryn, men Mels aghagha baryp, osynday partiya qúrayyq dep jatqanymyzdy aittym. Bizben birge bolugha shaqyrdym. 1 aptadan son, ózi baspasóz jiynyn ótkizip, partiya qúratynyn mәlimdedi. Ertesinde habarlasyp, aityp jatyr. «Jaqsy bolghan eken, agha» dedim. Bәrimiz ekologpyz ghoy. Barlyghymyz júmys jasay bereyik. Ol kisi 25 jyl boyy aityp kele jatyr ghoy. Áli qúrghan joq. Enbek etu kerek.  Bizde telefonmen pikir aityp, ekspert bolyp otyrghan adamdar jetedi.

Taqyrypqa túzdyq.

Bile jýriniz. Qazirgi uaqta bizding elde 6 sayasy partiya zandy tirkeuden ótken. Olar – Núr Otan HDP, Aq jol HDP, Birlik partiyasy, Auyl partiyasy, QHKP, JSDP.

Qazirgi uaqta Parlament Mәjilisining altynshy shaqyrylymy júmys jasauda. Aldynghy saylau 2016 jyly ótken edi. Nәtiyjesinde Mәjiliske 3 partiya «dopusk» aldy. Al bizdegi kesip-pishilgen meje – 7 payyz.

Biyliktegi dominatty partiya sanalatyn Núr Otan sol saylauda 84 payyz dauys aldy. Al Aq jol men QHKP әrqaysysy 7 payyzdan bólisti.

Jalpy «Jasyl әlem» songhy jyldary qúrylayyn dep jatqan alghashqy partiya emes. Osyghan deyin de partiya qúrugha talpynys jasaghan azamattar boldy. Endi solardyng birazyn eske týsirip kóreyik. Songhy 5 jyldy alayyqshy...

2015 jyl. «Birlesken kóp últty «Ádilet» partiyasy» (Spravedlivosti). Qúrushylardyng biri – Olesya Halabuzari. Tirkelgen joq. Tipti qúrylghan da joq.

2015 jyl. «Jasyldar» partiyasy. Qúrushy – Mels Eleusizov. Partiya qúrylghan joq.

2015 jyl. Qazaqstannyng agrarlyq partiyasy. Qazaqstannyng fermerler odaghy osynday bastama kótergen edi. Búl bastama da ayaqsyz qaldy.

2018 jyl. «Jana Qazaqstan qozghalysy». Qúrushylar – Ámirjan Qosanov, Aydos Sarym, Rasul Júmaly, Serikjan Mambetaliyn, Ermúrat Bapi, Dos Kóshim. Qazirgi uaqta tirkelu prosessi jalghasuda.

2018 jyl. «Alash» partiyasy. Syrym Ábdirahmanov degen belsendi azamat osynday ataumen partiya qúrmaqqa bekindi. Búl joly da jana partiya qúrylghan joq.

2019 jyl. «Nashe pravo» partiyasy. Qúrushy – Sanavar Zakirova. Tirkelmegen partiyanyng ótpey qalghan qúryltayy turaly da aqparat taraghan edi.

2019 jyl. Baqytjan Kópbaevtyng «Internasionalister» partiyasy. Belgili bloger Baqytjan Kópbaev degen adamnyng da partiya qúrmaq oiy turaly aityldy.

2019 jyl. «Jasyldar» partiyasy. 68 jastaghy Mels Eleusizov búryn qúra almaghan partiyasyn qayta qúru turaly mәlimdedi.

Jalpy Qazaqstanynng qazirgi sayasy ómirinde partiya qúru mýmkin be?

Qazirgi uaqta 6 sayasy partiya resmy tirkelgenin jogharyda aittyq. Sol sekildi 11 partiyanyng júmysyn toqtatqan.

Olar – Qazaqstannyng agrarlyq partiyasy, Qazaqstannyng kommunistik partiyasy, Ádilet partiyasy, Qazaqstannyng azamattyq partiyasy, Qazaqstannyng halyq kongressi partiyasy, Patriottar partiyasy, Respublikalyq-halyqtyq partiya, Asar partiyasy, Respublikalyq partiya, Sosialister partiyasy men Ruhaniyat partiyasy.

Búghan qosa – Hizb-ut-tahiyr-әl-Islamy partiyasy men Algha partiyasyna Qazaqstanda zang jýzinde tyiym salynghan.

Týiin. Jogharydaghy aqparattardy kórdiniz. Eldegi sayasy ahual osynday. Jyl sayyn eki-ýsh belsendi top shyghyp, partiya qúrmaq bolghanymen, olardyng eshbiri әli zandy tirkelmegen.

Tirkelgen - alty-au. Olardyng ýsheui parlamentte. Al qalghan ýsheui saylau nauqany bastalghanda ghana tirilip tirshilik etken týr jasaghanymen, qalghan uaqytta qalyng úiqyda.

Oljas Sýleymenov aqsaqal da ainalasyna ekologtardy jinap, jana partiya qúrmaq kórinedi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1391
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2184
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2206