Jaqynda qolymyzgha 1998 jyly «Sanat» baspasynan shyqqan «Arman man azap» atty bir kitap týsti. Avtory Mahmet Temirúly degen osy kýni kózi qaraqty azamattar men agha buyn ókilderine jaqsy tanys ardaqty aqsaqal. Búl shygharmada «elim!» degen armany ýshin azap shekken qyrshynday bozbalalardyng armanshyl iydeyalarymen jigittik shaghyndaghy erlikke toly is-әreketteri bayandalady. Ótken ghasyrdyng 40-70 jyldaryndaghy Qazaqstan tarihy bizge (jastargha) bir syr býkkendey, qúpiya kórinetin de túratyn. Osy aralyq birtýrli Sovettenip ketken, kezekti bes jyldyq jospar boyynsha qansha astyq alyp, qay siyrdan qansha sýt alghandyghy jayynda esep pen jalang әdeby shygharmalardan aspaghan jappay bir jylymyq kezendey bolatynda túratyn. Qazaqtyng qazaq bolghaly azattyghy ýshin jan alyp, jan berisken eren erligi ghasyr basyndaghy Alashordalyqtarmen óship, últtyq ruh 1975-jyldargha deyin qalghyp ketip, «Jas Túlparlyqtarmen» qayta tútanyp, 1986 jyldaghy Jeltoqsan Kóterilisi arqyly ensesin tiktegendey edi. Sóitsek, 30-35 jyl ýzilgen últazattyq kýresting tarihy sabaqtastyghyn birinin song biri «ESEP» Elin sýigen erler partiyasynyng isin eki-ýsh buynnyng azamattary jalghastyryp kelgen. Moynymyzgha qúldyq búghauy týsken sol zamandarda qaghaz betine týsken «óz tarihymyz» ózimizdi óshire jazdapty. Nebir aqtandaqtar endi ashylyp jatyr. Atalmysh kitap «Elin sýigen erler partiyasynyng «ESEP» qúryltayshylary turaly estelik.

Jaqynda qolymyzgha 1998 jyly «Sanat» baspasynan shyqqan «Arman man azap» atty bir kitap týsti. Avtory Mahmet Temirúly degen osy kýni kózi qaraqty azamattar men agha buyn ókilderine jaqsy tanys ardaqty aqsaqal. Búl shygharmada «elim!» degen armany ýshin azap shekken qyrshynday bozbalalardyng armanshyl iydeyalarymen jigittik shaghyndaghy erlikke toly is-әreketteri bayandalady. Ótken ghasyrdyng 40-70 jyldaryndaghy Qazaqstan tarihy bizge (jastargha) bir syr býkkendey, qúpiya kórinetin de túratyn. Osy aralyq birtýrli Sovettenip ketken, kezekti bes jyldyq jospar boyynsha qansha astyq alyp, qay siyrdan qansha sýt alghandyghy jayynda esep pen jalang әdeby shygharmalardan aspaghan jappay bir jylymyq kezendey bolatynda túratyn. Qazaqtyng qazaq bolghaly azattyghy ýshin jan alyp, jan berisken eren erligi ghasyr basyndaghy Alashordalyqtarmen óship, últtyq ruh 1975-jyldargha deyin qalghyp ketip, «Jas Túlparlyqtarmen» qayta tútanyp, 1986 jyldaghy Jeltoqsan Kóterilisi arqyly ensesin tiktegendey edi. Sóitsek, 30-35 jyl ýzilgen últazattyq kýresting tarihy sabaqtastyghyn birinin song biri «ESEP» Elin sýigen erler partiyasynyng isin eki-ýsh buynnyng azamattary jalghastyryp kelgen. Moynymyzgha qúldyq búghauy týsken sol zamandarda qaghaz betine týsken «óz tarihymyz» ózimizdi óshire jazdapty. Nebir aqtandaqtar endi ashylyp jatyr. Atalmysh kitap «Elin sýigen erler partiyasynyng «ESEP» qúryltayshylary turaly estelik. Búl dýnie sol olqylyqtyng ornyn toltyrady.

Eki ghasyr reseyding otarynda bolghan elinin,  azattyghyn ansap, kóre almay, qyrshyn ketken talay azamattyng kókireginde qalghan asyl múrat, býginde bizge kókten týse salghan joq. Azattyqtyng aq tuynyng týsi - qyzyl, qyp-qyzyl qan. Sol tar jol, tayghaq keshude nebәri 15-17 jastaghy Býrkit Ysqaqúly, Mahmet Temirúly siyaqty t.b. balghyn jastardyng әreketi «bolar elding balasy on ýshinde baspyn derdin» isi.

1932-ning zúlmatty kórinisi qarshaday 5-6 jastaghy balanyng kókireginde tong bolyp qatyp, mektep qabyrghasynda jýrgende-aq  Maghjan, Sәken, Mirjaqyptardyng tuyndylaryn ýzip-júlyp oqyp jýrip-aq namystaryn úshtaghan.

Búl kitap qolda otyrghanda degbirinnen airylyp, bir suynyp, bir ysyp, oqigha jelisin jetkizui sonsha, oqyp otyryp alay-týley kýige enesin. Mine, shynayy tarihtyng kelbeti qalay boluy kerektigining ýlgisi. Tipti ghasyrlargha sozylghan otarlau sayasatynyng «etten ótip, sýiekke jetkeni» sonshalyq  nemis basqynshylyghyna ishtey qoldau bildirip, qorghanu jolyndaghy «Úly Otan soghysynyn» Qazaq Memlekettigi ýshin paydasyzdyghyn aitady. «Otan ýshin» degende qay otan dep súraq qoyady. Nemisterding territoriyalyq alshaqtyghyn menzep, tym bolmaghanda ishki sayasattyng óz qolynda bolatyndyghyna ýmittenip әreket etkenderin oqyghanda tarih kelbetining qalay bolmaghyn oisha elestetip boyyndy ýrey men ýmit biyleydi.

Asharshylyqqa úshyraghan әrbir otbasy tym bolmaghanda jalghyz izbasaryn saqtap qalu maqsatynda aman alyp qalghan erkek kindiktini, ekinshi dýniyejýzilik soghys jalmaghan edi. Búlar bolashaqta qaytalanbauy tiyis tariyh. Osynyng bәrin kónilge jastayynan myqtap týigen Býrkit pen Mahmet bastaghan azamattar nebәri 15-17 jastarynda 1940-shy jyldary Elin sýigen erler partiyasyn («ESEP») qúrdy. Maqsaty - tәuelsiz el bolu, mindeti - jastardy últtyq ruhta tәrbiyeleu. «ESEP» jeke óz aldyna taldap, zertteudi talap etetin bir taqyryp. Sondyqtan zertteushi-ghalymdardyng «qúlaghyna altyn syrgha».

Esten shygharugha bolmaytyn bir jayt bar, tәuelsiz el bolghyng kele me, azat oily otansýigish úrpaq ósir. Ol ýshin kýlli aqtandaqtary ashylghan tolyqqandy tarihyng bolu kerek. Yaghny qaytalanbas qatelikter men qaytalanuy tiyis erlikter dәriptelui qajet. Jasy seksenning sengirine shyqqan Mahmet atamyzdyng búl jasap, jazghan dýniyesi osy ýdeden shyqqan ýlken dýniye, óitkeni onda shyndyqqa shyrmalghan taghdyr jatyr. Bizder - jastar býgingi ashyq aspan men beybit ómir syilaghan ata - babalarymyz aldynda basymyzdy iyemiz. Erikti qyran qús qanatynday kók bayraq tuymyzdy endi qúldilatyp, tómendetuge esh moralidik qúqymyz joq.

Elin sýigen erler aramyzda jýr, qasterleyik!

Nariman SYZDYQAN

Qarshygha MÚQYSh

Qaraghandy qalasy