Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 6290 12 pikir 27 Nauryz, 2019 saghat 08:22

Qytay baspasózi: «Toqaev – Qytay halqynyng kóne dosy»

Osy apta Qazaqstan halqy ýshin kýtpegen oqighalargha toly boldy. 19 nauryzda Núrsúltan Nazarbaev Preziydenttik ókilettigin toqtatatynyn jariyalady da, Konstitusiya boyynsha Respublika Preziydenti ókilettigin uaqytsha Qasym-Jomart Toqaev qabyldap aldy. 

Búl tarihy oqigha el halqyn ghana emes, alys-jaqyn shetel júrtshylyghyn da bey-jay qaldyrmady. Qazaqstannyng әr qadamyn kóz audarmay kýzetip otyrghan kórshimiz – Qytaydyng aqparat qúraldary da búl oqighany jarysa jazyp jatyr. Biri Nazarbaevtyng ne ýshin ketkenin taldasa, endi biri jana Preziydentting kim ekenin zerttep әlek. Biraq kóbi ózderining týpki maqsaty – "jana basshynyng keluimen qazaq-qytay qatynasy qalay bolady, Qazaqstandaghy mol mýddemizding múrty búzyla ma" degen súraq tónireginde bas qatyruda.

Qytaydyng iri basylymdarynda jariyalanghan maqalalardyng bәrine tәn erekshelik – tәuelsizdik alghaly Qazaqstannyng orasan zor tabysqa jetkenin әri sol jetistikting birden-bir sebepkeri Nazarbaev ekenin aitady. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary 40% júmyssyzdyq jaylaghan, sansyz últ san tarapqa tartqan, ortaq iydeologiya joq, óndirisi saldanghan eldi qabyldap alghan Núrsúltan Nazarbaev 28 jylda qoghamy ornyqty, ekonomikasy túraqty memleket qúryp shyqty dep baghalaydy.

«Núrsúltan Nazarbaev – KSRO kezinen beri belsendiligien taymaghan sanauy sayasatkerding biri»

- Nazarbaev pragmatizmdik ústanymdaghy sayasatker, - dep jazady Yan Yunifey atty avtor Qytaydaghy asa iri Sina.com saytynda. Óz elining naqty jaghdayy men quatyn nazarda ústay otyryp, ústamdylyqpen is jýrgizdi dep esepteydi avtor. «Mәselen, til mәselesinde orys tiline Ukrainasha ashyq qarsy shyqpady. Qayta el halqyn ýsh tildi – qazaq, orys, aghylshyn tilderin mengeruge shaqyryp otyrdy. 

Nazarbaev syrtqy sayasatta da osynday ústanymda. Ol is-saparmen Týrkiyagha barsa týrkining úrpaghy ekenin, Arabiyagha barsa músylman ekenin algha tartady.TMD elderimen ortaq múra men bolashaqqa ie ekenin aitady. Al Batys elderinde halyq saylaghan preziydent ekenin, adam qúqyghyn alghy shart etip ústanatynyn sóz etedi. Qytaygha kelse kórshi aqysy – tәnir aqysy ekenin eske salady», - deydi maqalada.

Birde AQSh-qa saparynda preziydent Bushtyng "Elinizge Qytaydyng auyz saluynan qoryqpaysyz ba" degen súraghyna Nazarbaev "Sol ýshin qazir osynda otyrmyn ghoy" dep jauap bergenin aitady avtor. Ári Týrkiya men Resey qarym-qatynasynyng onaluyna Nazarbaevtyng arabiylik jasauy eser etti deydi. «Ol әri týrki júrtynyng bir bóligi, әri Kenes odaghynyng búrynghy mýshesi retinde orys-týrik qatynasyn onaugha kýsh saldy. Búghan qosa, Resey men Siriya mәseleseinde de óz elin kelissóz alany retinde úsyndy. Búl rette ol meyirimdi músylman bolyp shygha keldi», - deydi.

Avtor dәl osy maqalasynda Nazarbaevtyng keyinge qaltyrghan sayasy múrasy retinde EEO, ShYÚ jәne «Bir beldeu – bir jol» baghdarlamasyn ataydy. «Atalghan úiym nemese odaqtar arqyly Qazaqstan qos kórshisi Resey jәne Qytaymen qarym-qatynasqa basa nazar audaryp otyr», deydi. Osy sózin dәledeu ýshin Nazarbaevtyn: «Bizdi múhitpen shektespeydi deuge kelmeydi. Biz ýshin eki múhit bar – Resey men Qytay. Eger qúrlyqtaghy tasymal jolyn baylanystyra alsaq, búl eki el biz ýshin eng ýlken múhiyt», degen sózin mysalgha alady.

«Nazarbaev ong sheshim shyghardy»

Qytay sayasattanu jәne qúqyq uniyversiytetining zertteushisi Van Syaovey «Qazaqstan preziydentining qyzmetten ketui tosynnan oryn alsa da, negizi qisyngha keletin oqigha» deydi. Onyng oiynsha, Nazarbaev preziydenttikten ketkenimen, jaqyn arada ishki jәne syrtqy sayasatta esh ózgeris bolmaydy. Sol qatarda Resey men Qytaygha degen dostyq qarym-qatynas búrynghyday saqtalady.

«Qazaqstan basshysy tosynnan ornynan ketti. Biraq búl jaghdaydy mýlde qisynsyz deuge kelmeydi. Onyng ornynan ketuine songhy eki-ýsh jylda elde oryn alghan ekonomikalyq jәne qoghamdyq mәselelerding qatysy bar. 21 aqpanda ol Ýkimetti taratyp jiberdi. Búnyng ózi songhy jyldary oryn alghan mәseleler ýshin el aldynda jauap beru ekeni sózsiz.

Dәl qazir óz erkimen ókilettiligin toqtatudyng Nazarbaev ýshin paydasy mol. Eng aldymen, ol ózining múragerin erterek el isine aralastyryp, kelesi saylauda jenip shyghuyna mýmkindik jasaydy. Ekinshiden, densaulyghy syr bermese de óz erkimen ketip, sayasy qarsylastarynyng ony "taqqa jabysyp aldy" dep kinәlauyna mýmkindik bermeydi. Ýshinshiden, Qauipsizdik Kenesi men biyliktergi partiyanyng tóraghasy retinde el biyligin әli de qoldan shygharmaydy. Búghan qosa, jasy 80-ge tayaghan qart basshy preziydenttik qyzmetpen qarbalas bolmay, alansyz tynygha jatyp eldi basqarady», - dep jazady avtor.

«Nazarbaevtyng ketui Qazaqstangha qalay әser etedi»?

«Núrsúltan Nazarbaev preziydenttikten ketkenimen, Qauipsizdik Kenesi jәne "Núr Otan" pariyasy tóraghasy qyzmetinde qalatynyn ózi aitty. Osydan-aq, ol resmy týrde ketkenimen, is-jýzinde preziydenttik rólin saqtap qalady. Basty sebep, onyng el ishinde erekshe biyik orny bar. Ekinshiden, dәl qazir elde Nazarbaevtyng sayasy ornyna talasa alatyn izbasar joq. Sondyqtan onyng preziydenttikten bas tartuy Qazaqstangha aitarlyqtay әser etpeydi. Jana Preziydent Nazarbaev salghan jolmen jýredi. 

Nazarbaev óz mәlimdemesinde Qasym-Jomart Toqaevtyng Qazaqstandy basqarugha layyq túlgha ekenin aitty. Osyghan qarap key sarapshylar onyng múrageri dәl osy Toqaev boluy mýmkin ekenin aitady. Búl boljamdy qoldaugha әbden bolady. Alayda birden-bir talgham búl emes ekeni de sózsiz, jaqynda ghana Ýkimet basyna kelgen Mamin de Preziydent saylauyna biylik pariyasy atynan úsynyluy mýmkin. Tipti, naqty múrager kóp nazaryna ilikpegen, beymәlim túlgha boluy da ghajap emes», - dep qorytyndylaydy avtor maqalasyn.

Basta aiqanymyzda, Qytay basylymdarynada jaryq kórgen maqalalardyng basym kóbi bir syrdyrghy. Ol týsinikti de. Ózgeshe oilaytyn, tosyn oy aitatyn adam kommunistik rejimning has jauy ekenin bilemiz. Endi taghy bir alpauyt aqparat agentigi Sohu.com-da jariyalanghan myna maqalagha mәn bereyik.

Búl maqala da joghardaghy eki matarial sekildi ashyq derek kózderden alynghan mәlimetterdi kóp nazaryna úsynghan. Sodan keyin, Núrsúltan Nazarbaevtyng atalghan mәlimdemeni jasaudan bir kýn búryn Astanada din ókilderimen kezdesip, meshit qúrlysyn bastau rәsimine qatysqanyn, búl kýni erteng preziydenttikten ketetin adamnyng әreketi emes ekenin jazady.

«Biraq, mәn berip qaraghanda búl oqighanyng birte-birte jýzege asqanyn bayqaugha bolady. Mәselen, biyl aqpannyng basynda Nazarbaev Konstitusiyalyq Kenesten Preziydentting ókilettigin merziminen búryn toqtatu turaly súrady. Dәl sol aqpan aiynyng ortasynda Ýkimetti taratyp, qayta jasaqtady. Odan arghysyn aitqanda, 2017 jyldan bastap Nazarbaevtyng bastamashylyghymen Preziydent qúzyreti sәl shekteldi. Ári Ýkimet pen Parlamentke búrynghydan kóbirek qúzyret berdi. Osy arqyly Nazarbaevtan keyingi Preziydent Túnghysh Preziydent syndy erekshe qúqyqqa ie bola almaytyn boldy. Onyng ýstine 2018 jyly shildede qabyldanghan «Qauipsizdik Kenesi turaly Zan» QR Túnghysh Preziydenti – Elbasygha Qauipsizdik Kenesin Tóragha retinde basqaru qúqyghyn ómir boyyna berdi. Osy erekshe qúqyq Nazarbaevqa Preziydent bolmasa da, eldegi manyzdy ornyn Konstitusiya boyynsha saqtap qalugha mýmkindik berdi».

Atalghan maqalada Qytaydyng zamanauy halyqaralyq qatynastar akademiyasy Orta Aziya bólimining jetekshisi Din Syaosinning pikiri berilgen. «Nazarbaev Preziydenttikten ketu jayly kópten beri oilap jýrdi. Ol búryn ózining Singapur jolyn ýlgi tútatynyn aitqan bolatyn. Singapurdyng túnghysh Premier-Ministri Ly Kuán Yu ótken ghasyrdyng 90-jyldary búl qyzmetinen óz erkimen ketip, Ýkimetke Agha ministr retinde yqpalyn jýrgizgen», - deydi Din Syaosiyn.

«Jana Preziydent – Qytay halqynyng kóne dosy»

Qytay aqparat qúraldarynyng kelesi qyzu talqylaghan taqyryby – Qazaqstannyng jana Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev jayly boldy. Toqaev kim, Qytaygha degen kózqarasy qanday degen súraqtar qatty qyzyqtyrsa kerek.

20 nauryz kýni ótken QHR Syrtqy ister ministrligining baspasóz mәjilisinde atalghan vedomstvo ókili Gen Shuan Qazaqstannyng jana Preziydentin «Qytay halqynyng kóne tanys, jaqsy dosy» dep ataghan.

«Qazaq-qytay qatynasynyng qazirgi sәttegi jaqyndyghy jalghasty saqtalghanyn qalaymyz. Qazaqstan tarapy Bir beldeu – bir jol jobasyn barynsha qoldap, atsalysyp keledi. Eki elding osy joba ayasynda jetken jetistigi úshan-teniz. Biz Qazaqstan-Qytay selbestigining saqtalatynyna senimdimiz. 

Nazarbaev Preziydent Qazaqstan elin qalyptastyrushy әri damytushy túlgha. Óz halqynyng sýiispenshiligine bólengen kóshbasshy. Qytaylyq tarap Nazarbaevtyng sheshimine týsinistikpen qaraydy», - deydi Gen Shuan.

Qytaylardyng bizding elding jana Preziydentin jaqsy dosymyz dep jaqyn tartuynyng óz sebebi bar. Qasym-Jomart Kemelúly ótken ghasyrda Qytayda bilim alghan, әri Kenes odaghynyng Qytaydaghy konsuldyghynda qyzmet istegen.

«Toqaev 1953 jyly Almatyda dýniyege kelgen. Ákesi әigili jazushy. Anasy shet tilder institutynda júmys istegen. Anasynyng әserimen Toqaev bala kýninen shet tilderin ýirengen. Qazaq, orys tilderinen bólek, aghylshyn, fransuz, qytay tilderin tolyq mengergen. 1983 jyly Bekin til uniyversiytetinde on ay bilim alghan. Kóp ótpey Kenes odaghynyng Qytaydaghy konsuldyghynda qyzmetke túryp, sonda 1991 jylgha deyin júmys istegen. 2017 jyly ol ózining “Qytaytanushy” ekenin, әri Qytayda 8 jyl qyzmet istegendikten, ol elding jaghdayyna qanyq ekenin aitqan. 2016 jyly ol Bekinde túnyq qytay tilinde bayandama jasaghany esimizde. Búghan qosa, BÚÚ-nyng búrynghy orynbasar hatshysy Sergey Ordjonikidze Kenes konsuldyghynda qytay tilin eng jettik mengergen qyzmetker Toqaev bolghanyn aitady. Bas konsuldyng audarmashysy bolghan», - dep Qazaqstan Preziydentin ózderine jaqyndatugha barynsha tyrsyp jatyr.

Qytay aqparat qúraldarynyng Qazaqstandaghy Preziydent almasuyna asa nazar audaryp otyrghanyn aittyq. Olar tipti Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna joldaghan ýndeuin óz tilderine audaryp jariyalapty.

Sóz sonynda aitarymyz, Qytay bolsyn Resey bolsyn kez-kelgen kórshimiz Qazaqstandy bes sausaghynday biledi. Tipti kórshilerimiz ghana emes, alys-juyq shetel aqparat qúraldary elimizdi alaqanyndaghyday andyp otyr. Elde ne jaghday oryn alyp jatyr bәrin kózben kórgendey jazyp-syzady. Sondaghy andityny elimizdegi myng týrli mýddelerining jay-kýii. Qaytsek qazaq dalasyndaghy mol baylyqtyng mayly jiligin mýjiymiz degen ozbyrlyq ekeni sózsiz. Osy joly da eldegi Preziydent almasuyn zerttep, ózgeriske dayyn bolugha qam jasap otyr.

Quanysh Qappas

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543