Biyl ólgenimizge de, óshkenimizge de, janghanymyzgha da mereyli jyl bolyp túr. Aqyn, ghalym Oljas Sýleymenovke de - 75 jyl toldy. Búl kisini qazaqtan tys ornyn oisyrata elestetu qiyn: oryssha jazsa da, ózin qazaq aqyny retinde tanytyp, qogham qayratkeri retinde ol ózin moyyndatty.

Alayda, Qazaqstan tәuelsiz bolghaly Oljas aghamyz ózin qazaqty jatyrqau jaghynan kórsetip, últynan ruhany oqshau ghúmyr keshude. Áytpese, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy, Abylaydyng 300 jyldyghy men Álihannyng 145 jyldyghyn, Mústapanyng 120 jyldyghyn Oljassyz merekeleudi elestetpes edik. Múny bylay qoyghanda, songhy jyldary ol kisi últynyng namysyna tiyisumen keledi, onysy ózining tilger ghúlamalyghy men aqiyq aqyndyghyna jaraspaytyny bylay túrsyn, qarapayym azamattyng oiyna syiyspaytyn kereghar qisyngha tap bolyp jýr. Kim bilgen, ótkinshaqta jeri men elin qorghaghan Oljabay batyrdyng túyaghy halqynyng tiline tiyisedi dep Mónke kóregen aitsa, bireu sener me edi?! Bәrin bylay qoyghanda, adamzat tilining shyghu tegin qoparyp jýrgen aghamyzdyng qazaqtyng ay ataularyna tiyisui auyldaghy sotqar balanyng qylyghyn eske týsirgenimen, tili teperish kórip otyrghan halqy odan qorghanysh bolu missiyasyn kýtkeli qashan? Sonymen, Oljekene ne kórindi? Jasy úlghaydy ma, әlde halqynan ala almay jýrgen óshi bar ma?

Biyl ólgenimizge de, óshkenimizge de, janghanymyzgha da mereyli jyl bolyp túr. Aqyn, ghalym Oljas Sýleymenovke de - 75 jyl toldy. Búl kisini qazaqtan tys ornyn oisyrata elestetu qiyn: oryssha jazsa da, ózin qazaq aqyny retinde tanytyp, qogham qayratkeri retinde ol ózin moyyndatty.

Alayda, Qazaqstan tәuelsiz bolghaly Oljas aghamyz ózin qazaqty jatyrqau jaghynan kórsetip, últynan ruhany oqshau ghúmyr keshude. Áytpese, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy, Abylaydyng 300 jyldyghy men Álihannyng 145 jyldyghyn, Mústapanyng 120 jyldyghyn Oljassyz merekeleudi elestetpes edik. Múny bylay qoyghanda, songhy jyldary ol kisi últynyng namysyna tiyisumen keledi, onysy ózining tilger ghúlamalyghy men aqiyq aqyndyghyna jaraspaytyny bylay túrsyn, qarapayym azamattyng oiyna syiyspaytyn kereghar qisyngha tap bolyp jýr. Kim bilgen, ótkinshaqta jeri men elin qorghaghan Oljabay batyrdyng túyaghy halqynyng tiline tiyisedi dep Mónke kóregen aitsa, bireu sener me edi?! Bәrin bylay qoyghanda, adamzat tilining shyghu tegin qoparyp jýrgen aghamyzdyng qazaqtyng ay ataularyna tiyisui auyldaghy sotqar balanyng qylyghyn eske týsirgenimen, tili teperish kórip otyrghan halqy odan qorghanysh bolu missiyasyn kýtkeli qashan? Sonymen, Oljekene ne kórindi? Jasy úlghaydy ma, әlde halqynan ala almay jýrgen óshi bar ma?

Bizdinshe, ekeui de emes. Kәdimgi adamnyng kembaghaldyq (kompleks) ahualynda. Onday kembaghaldyq әrkimning qalyptasuyna qaray bola beredi. Shyn mәninde, Oljas aghamyzdyng biyiktigi men zangharlyghy, túrpatty túlghasy halqynyng beyshara jaghdayynda qalyptasty, endi odan qútylghan últtyq ahual aghamyzdyng qytyghyna tiyip, onyng túlghasyna birden bir bәseke jaghday tughyzatynday әser bar. Pende retinde ol kisi sony jaratpaytynyn ózi de bayqamaydy, sol sebepti izdeniske úrynyp, últ bolugha sharq úrghan «qazaqy tyrbynysqa»  Oljekeng osqyryna qarap, tiyisumen keledi. Óitkeni, onyng túlghasyn qalyptastyryp, biyiktetken jaghday kóktemgi qarday erip ketti, endi onyng sol biyikte qaluyna múrsat joq. Ózin ylghy zanghar sezingen aghamyz, jeke basynan әldenenin, әldekimning ozu ýderisin bastan keshkisi joq. «Biyikte mәngi qaludyn» birden bir joly - óz túghyryn,yaghny qazaqty kemsitu; aqsaqal jasyna kelgen aghamyzdyng qaghaju kórip, ruhany túiyqqa tirelgen halqyn myjuynda osydan basqa qisyn joq! Jalpy, óz halqyna kisimsu men mensinbey qarau - Mәskeu jaqta oqyghan keybir orystildi úl-qyzdarymyzdyng basyndaghy auru ekeni jasyryn emes. Olar qazaqtyng sharyqtauyn óz biyikterimen ghana ólshegisi kelip, ólermendenui - bayaghy solargha tәn ortaq kembaghaldyq!

Bizding bayqaghymyz kelmey jýrgen bir shyndyqqa tura qaraytyn uaqyt boldy: kim qay әdebiyetting subektisi bolsa, sol әdebiyetting ghana ókili, qysqasy, Oljas aghamyz - orys әdebiyetining ókili, orys aqyny! Alayda, ol kisi qos kemening basyn týiistirip mingisi keledi, ol mýmkin emes.

Ony zertteushiler «Ol -monoling aqyn, orys jazushysy dep atauy sondyqtan (M.D. Jýsipov, A.J. Sәrsembaeva). Búl - búltartpas әdebiyettik tújyrym! Búghan enetin qazaqtyng aqyn-jazushylary jetkilikti. «Shyghys poeziyasyndaghy syrly saz, qazaq folikloryndaghy epikalyq keng qúlash, Mahambet ólenderindegi otty lep, Abay poeziyasyndaghy tereng oidyng barlyghy Oljas poeziyasyna tәn dýniyeler» degenimizben, ol dýniyelerding bәrin Oljekeng orys әdebiyetining aulasyna tasyp jýrgen aqyn. Endeshe halqyna aqyndyghyn púldaytynday reti joq.

Al, ghylym әlemine búl tújyrym syiyspaydy, ghylym әu bastan adamzattyq, últtyq emes; sondyqtan Oljas aghanyng ózi jaqsy kóretindey, onyng adamzattyq azamat ekendiginde - onyng lingvistikalyq saladaghy enbekterine arqa sýiep aituyn rastaytyn mol mýmkindigi bar. Sebebi, ghylymnyng tegi - últ emes, adamzat. Onday dengeyge talay ghúlamalarymyz shyqqan: Ál-farabi, Ibn-sina, Ál-horezmy t.t. Sayyp kelgende, olardyng tegine qarap maqtan ete alamyz jәne olardyng ghylymy tuyndylaryn әlemmen birge tútyna alamyz. Boldy! Alayda, Oljas aghamyzgha ózining qay túrghydaghy azamat ekenin anyqtap alghany jón bolar. Atalghany bar, atalmaghany bar, týrkilik ghúlamalar óz tegine eshqashan til tiygizgen emes, kisimsigen de, aqylsyghan da emes, olar óz baghasy men túrghysyn qadyr tútu arqyly shyqqan tegin qadyrly etken.

Endeshe adamzattyq dengeydegi túlghalarymyzdyng halqyna óz túrghylaryn (prinsiyp) bildiruge de, aqyl aituyna da, minep-synauyna da qaqylary joq. Óz talayyn últymyz búiyrghan taghdyrynan kórip alady. Bolghan kýnning ózinde de ol qaqynyng qúny qarapayym azamat qaqysynan bir de bir artyq bolmauy kerek. Sondyqtan da qazaqtyng tili men diline Oljekenning aqyly da, uәji de kerek emes. Últqa odan góri keregi - qazaqtildi jurnalist Maksim Rojinnin  uәji, sol - anaghúrlym qúndy әri tiyimdi! Sebebi, ol - qazaqtyng ruhany topyraghynyng tútushysy (nosiyteli), tútynushysy, janashyry.

Jetpis beske tolghan qariyanyng jeke basynda sharuamyz da, shataghymyz da joq. Merey jasy qútty bolsyn, úzaq bolsyn, inshalla! Túlghamyzdy Tәnir jarylqasyn! Oljekenning birtuar qazaq ekendiginde (alayda, 20 jyl ishinde til ýirengen maymyldyng da qartayatyn uaqyty boldy) de dau joq, biraq ony qazaq aqyny retinde de, onyng últqa tiyisken payymyn da qabyldau qiyn. Búghan sebep esebinde, qazaqtyng býgingi bolmysyn qabylday almay jýrgen aghamyzdyng azamattyq túrghysynyng da mol ýlesi bar.

«Abay-aqparat»