Újymdyq qauipsizdik kelisimshart úiymy (ÚQKÚ) ortaq әsker - Jedel әreket etu újymdyq kýshin qúrmaq. Búl jónindegi uaghdalastyqqa úiymgha mýshe bes el, onyng ishinde Qazaqstannyng basshylyghy Mәskeude qol qoydy. Alayda Belorussiya men Ózbekstannyng ortaq kelisimnen tysqary qaluyn sarapshylar búl úiymnyng ghana emes, postkenestik kenistiktegi basqa birlestikterding de bolashaghyn búlynghyr etetin janjal retinde qarastyruda.

Újymdyq qauipsizdik kelisimshart úiymy (ÚQKÚ) ortaq әsker - Jedel әreket etu újymdyq kýshin qúrmaq. Búl jónindegi uaghdalastyqqa úiymgha mýshe bes el, onyng ishinde Qazaqstannyng basshylyghy Mәskeude qol qoydy. Alayda Belorussiya men Ózbekstannyng ortaq kelisimnen tysqary qaluyn sarapshylar búl úiymnyng ghana emes, postkenestik kenistiktegi basqa birlestikterding de bolashaghyn búlynghyr etetin janjal retinde qarastyruda.

KREMLDEGI KEZDESU
Qazaqstan Preziydenti Jedel әreket etu újymdyq kýshining qúryluyn qoshtaydy. «Barlyq dayyndalghan jobalargha Qazaqstan qoldau kórsetedi. Biz múny qajetti is dep sanaymyz» dedi Núrsúltan Nazarbaev jeksenbi kýni ÚQKÚ Kenesi otyrysy qarsanynda Resey preziydentimen kezdesui kezinde. Aymaqta múnday airyqsha top qúru mәselesi byltyrghy jyly gruziyn-resey tamyz qaqtyghysynan keyin kóterilgen edi. Memleket basshylary búl taqyrypty byltyr jeltoqsan aiynda Burabayda, biyl aqpan aiynda Mәskeude jan-jaqty talqylaghan.
Kremlidegi kezdesu kezinde ghalamdyq jәne aimaqtyq manyzdy mәselelerdi sóz etken eki el basshylary biyl kýzde Orynborda ótetin Qazaqstan jәne Reseymen shekaralas aimaqtar forumyn ótkizu boyynsha da pikir almasty. Qazaqstan Preziydenti forumda eki el arasynda kedendik kenistik qúru mýmkindigin eskere otyryp, aimaqaralyq jәne shekara manyndaghy yntymaqtastyq mәselelerin qarastyru qajettigin aitty. Oghan qosa Memleket basshysy ortaq valuta iydeyasyn ilgeriletu men jýzege asyrudy manyzdy dep sanaytyndyghyn bildirdi.
Qazaqstan men Resey jetekshileri eki el arasyndaghy barlyq baghyttar boyynsha yntymaqtastyqtyng damuy kónilden shyghatynyn aityp, rizashylyqtaryn bildirdi. Áytse de, búl kezde ÚQKÚ-gha mýshe el basshylarynyng barlyghy birdey múnday kónil kýide emes edi. Mysaly, Mәskeudegi sammitke Reseyding jaqyn odaqtastarynyng biri - Belorussiya preziydenti Aleksandr Lukashenko kelmey qaldy...

MINSKINING MINEZI
Kremliding yghyna jyghylghysh Minskining búlay qyr kórsetetinin eshkim kýtken joq. Belorussiya preziydentining Mәskeuge barmaghany bylay túrsyn, Minsk sammitte qabyldanghan sheshimderding zandylyghyna kýmәn keltirdi. Belorussiya syrtqy ister ministrligi resmy mәlimdemesinde ózderining ÚQKÚ mýshelerining birinen «ekonomikalyq kemsitushilik» kórgenderin jazdy. «Úiymgha mýshe elding ústanymyna atýsti qaraugha bolmaydy, Úiymgha mýshe kez kelgen elding kózqarasyna qabyspaytyn sheshim qabyldau - zansyz», - dep atap kórsetti resmy Minsk. Belorussiyanyng shalt qimyl jasap, jedel sheshim qabyldauyna Reseyding belarusi sýt ónimderine óz jerinde shekteu qongy sebep bolghan.
Al Resey preziydenti Dmitriy Medvedev Europa jaqtaghy jalghyz jaqyn odaqtasynyng sheshimin әli tolyq týsinbey dal. «Kóp jaqty formatty eki jaqty mәselelerge tәueldi etken dúrys emes kórinedi. Barlyq mәsele, onyng ishinde sýt taqyryby da kelissózder jýrgizu arqyly sheshilui tiyis edi», - dep kibirtiktedi Medvedev. Ol Lukashenkonyng sammitke kelmeytinin aldyn ala aitpaghanyna da qynjyldy. «Telefon tútqasyn kóterip, telefon shala salsa, jaman bolmas edi. Tipti búl da jasalghan joq qoy» dedi Resey preziydenti jurnalisterge. Medvedev bir ghana elding sheshimi úiymnyng tiyimdiligine әser etpeytindigin qadap aitty.
Áytse de, sarapshylar Reseyding búrynghy Kenes elderi arasyndaghy әskery birlestikting irgesining sógiluine ózi sep bolghanyn topshylaydy. Belorussiyanyng sammitke kelmeui búl jiynnyng «kýl-parshasyn shygharyp» qana qoymay, ýsh elding (Qazaqstan, Resey, Belorussiya) basyn qosatyn Keden odaghynyng jýzege asuyna qater tóndirdi dep esepteydi halyqaralyq Tәuekeldi baghalau tobynyng jetekshisi Dosym Sәtpaev. Onyng sózine qaraghanda, Resey Belorussiyagha 500 mln dollar nesie uәde etu arqyly tolyqtay óz degenine kóndirudi dittegen. Alayda mәselen, Belorussiya Reseyding Abhaziya men Ontýstik Osetiyanyng tәuelsizdigin moyyndau turaly bastamasyn qoldamaghan. Endi kezekti janjaldan keyin, onyng oiynsha, Reseyding baghzy seriktesi AQSh pen Europagha qaray ynghay tanytuy yqtimal.
Oghan qosa aimaqta shynayy, pәrmendi úiym qúru ýshin barlyq mýshelerding teng kelisimi qajet ekenin reseylik sarapshylar da aityp otyr. «Újymdyq, әsirese, әskery kýsh jasaqtaugha úiymgha mýshe elderding bireui qarsy bolsa, múnday qúrylymnyng tiyimdiligi birden tómendeydi», - deydi Mәskeudegi halyqaralyq ózekti mәseleler instituty TMD ortalyghynyng diyrektory Sergey Jilisov «Ayqyn» gazetine. Búl rette ol Ózbekstannyng da jana әskery qúrylymdy tolyq qoshtay qoymaghanyn eske salady. Aytqanday-aq, Ózbekstan Mәskeudegi sammitte Jedel әreket etu újymdyq kýshin qúru turaly uaghdalastyqqa qosylmaghan.
Keybir derekterge qaraghanda, Tashkent ÚQKÚ aldyna birneshe shart qoyghan. Onda Ózbekstan jana әskery qúrylym turaly sheshim úiymgha mýshe elderding basym dauysymen emes, tolyqtay konsesus jolymen sheshilgenin; top bólimshelerining basqa memleketterge jiberilmeuin; onyng ÚQKÚ elderi arasyndaghy qaqtyghystargha qatystyrylmauyn jәne kelisimning birden emes, barlyq elder ony maqúldaghannan keyin ghana kýshine enuin súraghan. Al Medvedev Ózbekstan ústanymyna qatysty: «biraz kýmәndary bolghanymen, jolyn tolyq japqan joq. Ózbekstan preziydenti oilanatyndyghyn jәne búl mәselege qaytyp oralatyndyghyn aitty», - dep mәlimdedi.
Sonymen, songhy sammitte Armeniya búl úiymdaghy tóraghalyghyn Belorussiyagha tabystauy tiyis bolatyn. Alayda belorustardyng búlqynysynan keyin uaqytsha «tehnikalyq» tóragha tәjin Reseyding ózi kiiine mәjbýr boldy.

«Ayqyn» gazeti, 16.06.2009