Qazaqstannyng sauda kәsiporyndary Qauymdastyghynyng basshylary «Halyq densaulyghy jәne densaulyq saqtau jýiesi turaly» QR Jana kodeksining erejelerine baylanysty óz pikirin bildirdi. Ayta keteyik, kodeks jobasyn QR Densaulyq saqtau ministrligi әzirledi jәne qazirgi uaqytta qoghamdyq tyndaular ótude.

Shaghyn jәne orta biznes әlemning barlyq damyghan elderi ekonomikasynyng irgetasyn qúraydy. 2018 jyly Qazaqstan halqyna Joldauynda Núrsúltan Nazarbaev ShOB-ti qazaqstandyq ekonomika órkendeuining negizi dep atady. ShOB qyzmetin qoldau azamattardyng әl-auqaty ósuining kepili bolyp tabylady, óitkeni búl sektor jana júmys oryndaryn qúrugha jol ashady jәne kәsipkerler otbasynyng tabysyn qamtamasyz etedi.

Biraq otandyq tәjiriybede biznes qyzmetindegi oilastyrylmaghan jәne tiyimsiz zannamalyq shekteuler sipatyndaghy qarama-qarsy ýrdiske jii bet búrugha tura kelude.

Densaulyq saqtau ministrligi birqatar shekteu sharalary men tyiymdardy qarastyratyn «Halyq densaulyghy jәne densaulyq saqtau jýiesi turaly» QR Jana Kodeksti әzirlep, kópshilik aldynda talqylaugha shyghardy. Birqatar sauda nýkteleri ýshin vitrinalarda temeki ónimderin ornalastyrugha josparlanghan tyiym salu enserilmeytin talap boluy mýmkin.

Qauymdastyqtyng esebi boyynsha, osy sheshimge baylanysty sóreler men sórelerdi qayta jabdyqtaugha júmsalatyn ortasha shyghyndar әrbir sauda nýktesi ýshin 180 myng tengeden bastalady, búl kóptegen shaghyn dýkender men olardy basqaratyn ShOB ókilderi ýshin shamadan tys somany qúraydy.

Qazaqstannyng sauda kәsiporyndary Qauymdastyghynda múnday sheshimder dýkenderding bir bóligin jabady nemese temeki ónimderin zansyz satudy jalghastyrugha týrtki bolady dep qauiptenedi. Ayta ketu kerek, shaghyn sauda nýktelerining tabysy kem degende 25%-gha temeki ónimderining satylymyna tәueldi.

Núrsadyq Ábishev, Qazaqstannyng sauda kәsiporyndary Qauymdastyghynyng preziydenti:

- Biznesting shyghyndaryn esepteu qajet, kәsipkerlerge qanday da bir janashyldyqtardy úsyna, aghymdaghy ekonomikalyq jaghdaydy esepke alu oryndy, sonday-aq múnyng bolashaqta shaghyn jәne orta bizneske qalay әser etetinin eskeru kerek.

Talaptar ýnemi ózgerude, al kәsipkerler bir jabdyqqa qarajat júmsap jatqanda, ol kereksiz bolyp qalady, sebebi olardan dýkenge basqa jabdyqty ornalastyru talap etiledi. Sayyp kelgende, osynyng barlyghy kәsipkerlerding tasada qalyp qongyna әkep soqtyrady –  budjet búdan salyqpen tolyqpaydy, odan temeki shegu azaymaydy, al sauda nýkteleri men shaghyn kәsipkerlerding sany aitarlyqtay qysqarady.

Jibek Ájibaeva, Qazaqstannyng sauda kәsiporyndary Qauymdastyghynyng viyse-preziydenti:

- Temekini ashyq taratugha tyiym saludyng halyq arasynda shylym sheguding tómendeuine әser etetini turaly derekter joqtyng qasy. Búl osy praktikany kezinde engizgen Kanada, Irlandiya, Avstraliya, Finlyandiyanyng tәjiriybesin rastaydy. Biraq bólshek sauda oryndarynda temekini ashyq ornalastyrugha tyiym salu kontrabandalyq jәne kontrafaktilik temeki ónimderin satugha yqpal etui mýmkin degen derekter bar. Mysaly, 2014 jyly temekini ashyq ornalastyrugha tyiym salynghannan keyin, kórshi Reseyde AS Nielsen bedeldi halyqaralyq agenttigining mәlimetteri boyynsha, temeki ónimderin zansyz satu 2013 jylghy 19,3%-dan 2016 jyly 28,3%-gha deyin ósti.

Basqa elderding tәjiriybesi múnday tyiym salu sharalary temeki shegushilerding sanynyng qysqaruyna әkep soqpaytynyn rastaydy - búl ýshin salauatty ómir salty ortalyqtary tiyimdi júmys isteui tiyis. Al, elimizdegi júmyssyzdar men túrmysy nasharlardyng sany sózsiz, myndaghan búrynghy kәsipkerlermen tolyghady.

Týiin. Sauda kәsiporyndary Qauymdastyghy shylymqorlyq mәselesining sheshilu joldaryn salauatty ómir saltyn nasihattaudy kýsheytu men óskeleng úrpaqpen tәrbie júmysyn jýrgizuden kóredi.

Qogham belsendileri jana Kodeks boyynsha kelesi tyndaular ýshin óz úsynystaryn dayyndady jәne jogharyda atalghan barlyq janalyqtargha óz tarapynan senimdi týrde «joq» dep jauap beredi, jәne densaulyq saqtaudyng mәselelerin sheshude otandyq ekonomikanyng lokomotiyvine ainalyp ýlgermegen shaghyn jәne orta biznesti týpkilikti túnshyqtyryp almaugha shaqyrady.

Abai.kz