Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2451 0 pikir 17 Mausym, 2009 saghat 05:16

Lәila EDILQYZY. Tarihy tamyrlastyq taghylymy

Qazaqstan mәdeniyetining Týrkimenstandaghy kýnderi ýlken tabyspen ótti

Álemning әr qiyr-qiyrynda tek ózine tәn damu joly belgilengen jәne ózine layyq bolmys-bitimimen darala¬natyn elder bolady. Jerining 80 payyzgha juyghy Qaraqúm shólining enshisine búiyrghan, bas qalasy Kopet-Dag tauynyng etegine ornalasqan Týrkimenstan, mine, osynday daralardyng bel ortasynda túr. Búl el ózining tәuelsizdigin 1991 jyldyng 12 qazanynda jariyalasa, 1995 jyldyng 12 jeltoqsanynda BÚÚ-nyng úigharymymen beytarap el retinde dýnie jýzine ta¬nylghany belgili.
Elde týrkimenderden keyingi eng kóp taralghan –  ózbek pen orys últtary. Bú¬dan basqa әzirbayjan, iran, týrik sekildi ózge últtyng ókilderi de bar. Alayda, jergilikti halyqtyng óz salt-dәstýri men mәdeniyetin kózding qarashyghynday saqtaugha beyimdiligine, sodan da bolar, últtyq qún¬dylyq úghymyn bastapqy oryngha qoya biletin halyqtyng últjandy bolmysyna eriksiz riza bolasyn.

Qazaqstan mәdeniyetining Týrkimenstandaghy kýnderi ýlken tabyspen ótti

Álemning әr qiyr-qiyrynda tek ózine tәn damu joly belgilengen jәne ózine layyq bolmys-bitimimen darala¬natyn elder bolady. Jerining 80 payyzgha juyghy Qaraqúm shólining enshisine búiyrghan, bas qalasy Kopet-Dag tauynyng etegine ornalasqan Týrkimenstan, mine, osynday daralardyng bel ortasynda túr. Búl el ózining tәuelsizdigin 1991 jyldyng 12 qazanynda jariyalasa, 1995 jyldyng 12 jeltoqsanynda BÚÚ-nyng úigharymymen beytarap el retinde dýnie jýzine ta¬nylghany belgili.
Elde týrkimenderden keyingi eng kóp taralghan –  ózbek pen orys últtary. Bú¬dan basqa әzirbayjan, iran, týrik sekildi ózge últtyng ókilderi de bar. Alayda, jergilikti halyqtyng óz salt-dәstýri men mәdeniyetin kózding qarashyghynday saqtaugha beyimdiligine, sodan da bolar, últtyq qún¬dylyq úghymyn bastapqy oryngha qoya biletin halyqtyng últjandy bolmysyna eriksiz riza bolasyn.
Eger tarih paraghyna kóz jýgirtsek, Qazaqstan men Týrkimenstandy tek geografiyalyq emes, tamyryn terennen, sonau Týrik qaghanaty men oghyz zaman¬darynan alatyn mәdeniy-ruhani, tarihy tamyrlastyq ta baylanystyrady der edik. Halqynyng sany 6 mln.-gha juyqtaytyn, kezinde bir shanyraqtyng astynda tirshilik keship, qonsylas, kórshiles bolghan elding bizge qanshalyqty bauyrlas bolatynyn osydan-aq baghamday beriniz. Sol sebepti de babalar salghan sara joldy qos elding tәuelsizdik alghan jyldardan beri jalghas¬tyryp qana qoymay, ózara yntymaq¬tastyq tetigin myqtap bekite týsuin zandy qúbylys dep týsingenimiz jón. Búghan eki memleket arasyndaghy әriptestik dengeyi¬ning kókjiyegine qarap, kóz jetkize alamyz. Mәselen, Qazaqstan men Týrkimenstan arasyndaghy diplomatiyalyq qatynastar¬dyng negizi 1992 jyly qalansa, 1996 jyly Ashghabadta Qazaqstan elshiligi boy kótergen-túghyn. Al 1999 jyly Astanada Týr¬kimenstan elshiligi óz esigin aiqara ashty. Sol uaqyttan beri ekonomikalyq damu ýlgisi men tamyr soghysy  úqsas keletin qazaq-týrkimen arasyndaghy san tarmaqty baylanys óz dengeyinde damyp keledi. Qos tarap arasyndaghy 60-qa juyq qújattyng basyn biriktiretin qúqyqtyq kelisim-shart shoghyry da bauyrlas memle¬ketter yntymaqtastyghy qarymyn taghy bir aighaqtay týsetindey. Býginde solardyng bir tarmaghy mәdeniy-ruhany kenistikte qayta janghyra týleude.
Jaqynda Qazaqstannyng Mәdeniyet jәne aqparat ministrliginin, “Qazaq әuen¬deri” aksionerlik qoghamynyng úiyt¬qy boluymen jәne Týrkimenstannyng Mәdeniyet jәne radiohabar taratu miniys¬trligining qoldauymen Týrkimenstan asta¬nasy Ashghabad qalasynda Qazaqstan mәdeniyetining kýnderi úiymdastyryldy. Ashgha¬bad – týpkilikti halyqtyng qoyghan Ashyqabod “Ghashyqtar qalasy” degen atauymen belgili. Qala halqynyng jalpy sany 550 myndy qúraydy. Týbi bir týrki tildes halyqtyng ortasyna baryp, tól ónerimizdi kórsetu tek óz ruhany kók¬jiyegimizdi keneytuge ghana emes, ekijaqty mәdeny baylanysty jetildiruge de sep bolghany anyq. Sol sebepti de búl auqym¬dy shara últymyzdyn, әlemning bay jauharlarynyng tiyegin terennen aghytyp, olardyng san aluan boyauyn buy búrqy¬raghan qalpy jetkizuge mýmkindik berdi desek, artyq aitqandyq bolmas. Auqymdy dep manyz beruimizding sebebi, atalghan sharagha elimizding beldi de bedeldi, óner әlemindegi qoltanbasy bederli óner iyeleri qatysyp, jergilikti halyqty ruhany әlem¬ning kәusar búlaghymen susyndatyp, kónil terezesin keneytkendey boldy.
Týrkimen jerindegi mәdeniyet kýnde¬rining alghashqy shymyldyghy Týrkimen¬bashy atyndaghy Últtyq mәdeniyet orta¬lyghynyng Mukam sarayynda “Qazaqstan – Euraziyanyng jýregi” atty fotokórme¬men ashyldy. Atalghan fotokórme “Bey¬bitshilik pen jarqyn bolashaqqa bastar aq jol”, “Aq tilekpen, Astana!”, “Qazaq¬standyqtardyng ómirindegi sport”, “Jasa, jayna, mening Qazaqstanym!”, “El men eldi jalghaytyn – mәdeniyet”, “Tәni saudyng – jany sau”, “Mening elim – Qazaqstan”, “Qazaqstannyng bolashaghy” sekildi bólimderden qúralyp, onda elimiz¬ding sport, medisina, ghylym men tehnika,  salalarynda qol jetkizgen jetistikteri, darhan dalamyzdyng bay inju-marjandary men qazyna-baylyqtary, Saryarqa tórine qonys tepken jana elordanyng býgingi sәn-saltanaty men keskin-kelbeti ai¬shyqty týrde kórinis tapqan.
Fotokórmeden keyin týrkimen halqy elimiz ónerpazdarynyng әkelgen jyr shashuyn tamashalady. Konsert bastalmas búryn sahnagha Týrkimenstan Preziydenti Gurbanguly Berdymúhamedovting Qazaqstan mәdeniyetining kýnderine qatysushy qo¬naqtargha arnaghan joldauyn jetkizu ýshin osy elding Mәdeniyet jәne teleradio¬-habar taratu ministri Gulmyrat Myradov kóterildi. Týrkimenstan basshysynyng týrkimen men qazaq halqyn ghasyrdan ghasyrgha jalghasyn tauyp kele jatqan dostastyq, tarihy sabaqtastyq, ortaq ruhany mәdeniyet sekildi qúndy¬lyqtar baylanystyratyny, al halyq¬aralyq dengeyde ótkizilip otyrghan búl shara qos memleket arasyndaghy mәdeny almasugha jana serpin berip, memleketter arasyndaghy ruhany yntymaqtastyqtyng týrli baghytta damuyna jaghday jasaytyny atap kórsetilipti. Sonymen qatar, Týrki¬menstan Preziydenti 2008 jyly Týrki¬menstannyng Qazaqstannyng Astana men Almaty qalalaryndaghy mәdeniyet kýderining óte joghary dengeyde ótkendigin, múnday sharalardyng óz kezeginde eki el arasyn jaqyndastyratynyna, mәdeny sabaqtastyq tamyryn terendetip, dos¬tastyqtyng odan әri damuyna danghyl jol salatynyna da senim bildiripti.
Búdan keyin qazaqstandyq óner júl¬dyzdarynyng basyn bir arnagha toghys¬tyrghan konsertting shymyldyghy salta¬natty týrde ashyldy. Búl kýni týrkimen jerine airyqsha shabytpen kelgen “Ál¬qissa” últ-aspaptar ansambli, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Abzal Múhitdinov diriyjerlik etetin memle¬kettik “Solister akademiyasy” kameralyq orkestrining sýiemeldeuimen últymyzdyng bay múrasyn tanytatyn jauhar tuyn¬dylar kópshilik nazaryna úsynyldy. Al elimizding enbek sinirgen әrtisteri Múrat Shalabaev, Ghaliya Bayghazinova, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Janat Shybyqbay, halyqaralyq kon¬kurstardyng laureattary Talghat Músabaev, Saltanat Ah¬me¬tova, Aygýl Niyazova, Sýndet Bay¬gho¬jin syndy opera әnshileri men balet әleminde ózin ózgeden da¬ralaytyn airyqsha qoltan¬ba¬symen tanylyp ýlgergen Qa¬zaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Qúralay Sarqytbaeva, halyqaralyq konkurstardyng lau¬reaty Dosjan Tabyldy syn¬dy shyn sheberlerding qabilet-qarymy kim-kimdi de bey-jay qal¬dyrmady desek bolady. Bau¬yr¬las halyqtyng ruhany kók¬jiyegin óz ónerlerimen núrlan¬dyrugha, jandandyrugha tyrysqan sheberlerding arasynda sonday-aq, qobyzshylar triosy – ha¬lyqaralyq konkurstardyng lau¬reattary Elimira Ahme¬diyarova, Gýlziya Stambek, Ásel Nýrke¬nova, sary sózdi sapyryp kýn keshken halqymyzdyng ejelgi jy¬raulyq múrasyn damytyp jýr¬gen respublikalyq konkurs¬tardyng laureaty Serik Jaqsy¬ghúlov,  qazaqtyng qos ishekti qara dombyrasyn sheber mengergen “Úly Dala sazy” triosynyng mýsheleri Madiyar Maldybaev, Marat Nýkeev, Ábilghazy Ahmadiyev pen “Úlytau” toby mýshelerining kórsetken ónerleri kópting kónilin kóterip, qos eldi mәdeniy-ruhany túrghyda jaqyndastyra týsuge janasha serpin bergendey boldy. Mәselen, týrkimen halqynyng bay mәdeny múrasyna sýbeli ýles qosqan beldi kompozitor Nury Halmamedovting “Hayrana galar” tuyndysy belgili opera әnshisi Janat Shybyqbaydyng oryndauynda ózgeshe iyirimmen tógilip, tyndarmandardyng ys¬tyq yqylasy men qoshemetine bólendi.
Mukam sarayynyng sahnasynda әuelete shyrqalghan Abaydyng “Ayttym sәlem, qalamqas”, Latif Hamidiyding “Búlbúl”, Antonio Vivalidiyding “Jyl mezgilderi” siklynan “Nóser”, Djuzeppe Verdiyding “Sisiliyadaghy kesh” operasynan “Elena bolerosy”, Jayau Músanyng “Súrsha qyz”, Iogannes Bramstyng “№ 5 Vengr biyi”, Vinchenso dy Kiyaranyng “Súludyng syrly symbaty”, Ludvig Minkustyng “Don Kiy¬hot” baletinen “Adajio men ko¬da” tuyn¬dylary jinalghan júrtshylyqty ónerding tylsym syrlaryna elitip qana qoymay, qazaqstandyq óner sanlaqta¬rynyng klas¬sikalyq tuyndylardy da as¬qan sheber¬likpen orynday biletinin dәleldep berdi. Elimizding óner sheber¬lerining әuelete shyrqaghan әn-jyrynyng әserin kon¬sertke kelgen qazaq diasporasy ókil¬derining jar¬qyn qabaghy men núr tamghan jýz¬derinen de anyq angharghanday boldyq.
Solardyng arasynan Ashghabad qala¬synyng túrghyny, býginde Týrkimen poliy¬tehnikalyq instituty dene shynyqtyru kafedrasynyng mengerushisi, Týrkimen¬stannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy Qoja Qoshjanov degen  aghamyzdy  kez¬destirip, emen-jarqyn әngimege tarttyq. Ángime barysynda biz qandasymyzdyng týrkimen jerindegi túrmys-tirshiligi jóninde jaqynyraq bilip, kókeyimizde jýrgen saualdardy qoygha tyrystyq. “Qos elding talay zamandardan nәr alghan irgeli baylanysy jóninde airyqsha atap aitugha bolady.  Búdan eki jyl búryn Qazaqstan basshysy  Núrsúltan Nazarbaev Týrki¬men¬stangha resmy saparmen kelip, Týrki¬menstan  Preziydenti Gurbanguly Berdi¬múhamedovpen eki elding mәdeniyet kýnde¬rin ótkizu turaly kelisimge kelgen bola¬tyn. Osyghan oray, ótken jyly Qazaq¬stannyng Astana men Almaty qalalarynda Týrkimenstannyng mәdeniyet kýnderi óte joghary dengeyde ótkeni belgili. Sol uaqyttan beri biz Qazaqstan mәdeniyetining Týrki¬men¬¬standaghy kýnderin taghat¬syz¬dana kýtken edik. Mine, búl kýnge de kelip jet¬tik. Sol ýshin de týrkimen jerine kelgen qazaqstandyq ónerpazdargha alghys aityp, ózimizding shynayy yqylas-niye¬timizdi jetkizgimiz keledi”, dedi qan¬dasymyz ózi¬ning ishki tolqyn-tebirenisin jasyra almay. Ol óz sózin¬de tәuel¬sizdik alghan jyl¬dardan beri eki memleket arasyndaghy baylanys biyik belesterge jetetin jolgha týs¬kendigine, al mún¬day mәdeniyet kýnde¬rining týpki tamy¬ry bir halyqtardyng ruha¬ny túrghydaghy әriptestigin jandandyrugha sep bolaty¬nyna toqtaldy. Bir atap óter¬ligi, búl sharagha ózining júbayy Jibek apamyzben birge kelipti. “Bizding bes bala¬myz bar. Balalarymyz birtindep ózderining tarihy Otanyna qonys audaryp jatyr. Qazir eki qyzymyz Aqtau qala¬synda, ýl¬ken úlymyz Astanada túrady. Barlyghy¬nyng óz mamandyqtary, soghan layyqty kәsipteri bar. Áriyne, osy jerde ósip-óngennen keyin, týrkimen jerin óz elimiz retinde esepteymiz. Biraq, qansha degen¬men,  tarihy Otanynnyng topyraghy ózine tartyp túrady eken. Soghan kóz jetkizdik. Bolashaqta Qazaqstangha qonys audaru oiymyzda bar”, – deydi Jibek apa bizben әngimesinde. 
Bauyrlas halyq jerinde ótken әn-jyr merekesi ayasynda týrkimen júrtshy¬lyghynyng nazaryna qazaq rejisserlerining biregey tuyndylary da úsynyldy.  Olar: “Kóshpendiler”, “Qosh bol, Gýlsary”, “Mústafa Shoqay”, “Stalinge syilyq” sekildi kino әleminde óz biyigi bar tuyn¬dylar. Mәselen, qazaq qino ónerine asqan qyzyghushylyqpen kelgen kórermen alghashqy kýni 18 ghasyrdyng keskin-kelbe¬tin, Qazaq handyghy qúrylymyna týbe¬geyli ózgeris әkelgen zamandy, 400 myng qoldan qúralghan qaruly jonghar basqyn¬shy¬laryna qarsy birikken qazaq taypa¬lary¬nyng jan alyp, jan berisken kezin kóz aldyna әkeletin “Kóshpendiler” fili¬min tamashalady.
Bir atap óterligi, Qazaqstan mәdeniye¬tining Týrki¬menstandaghy kýnderi ayasynda san tarapty kezdesu boldy. Solardyng biri elimizding Mәdeniyet jәne aqparat miy¬nistri Múhtar Qúl-Múhammedting Týrki¬menstannyng Mәdeniyet jәne telera¬diohabar taratu ministri Gulmyrat Myradovpen kezdesui der edik. Dostyq niyetke qúrylghan ekijaqty kezdesu bary¬synda memleketterding býgingi kýnge deyingi jaqyn әriptestik baylanystary turaly keninen sóz qozghaldy. Kezdesu barysynda Týrkimenstannyng Mәdeniyet jәne teleradiohabar taratu ministri Qa¬zaq¬stan men Týrkimenstan elderin san ghasyr¬lyq baylanystar jibi jalghap jatqa¬nyn, mәselen, songhy eki jylda qol jetki¬zilgen ekijaqty kelisim-sharttarda sauda-eko¬nomikalyq, ghylymiy-tehnikalyq sala¬lar¬daghy әriptestikpen qatar, mәdeniy-guma¬nitarlyq saladaghy baylanystar tetigi jan-jaqty qaralghanyn atap ótti. Sony¬men qatar, Gulmyrat Myradov ótken jyly Qazaqstannyng Astana men Almaty qalalaryndaghy Týrkimenstan mәde¬niye¬tining kýnderi óte joghary dengeyde ótken¬digin, búl óz kezeginde qos memleket ara¬syndaghy ruhany sala tamyryna qaytadan qan jýgirtkenin, bolashaqta da osynday dostyq baylanystar jibining ýzilmeytinine senimdi ekendigin jetkizdi.
Mәdeniyet kýnderi shenberinde manyzgha toly kezdesulerding biri retinde elimizding Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múham¬medting qatysuymen Týrkimen¬stan jerin¬degi qazaq diasporasy ókilde¬rimen  bolghan basqosu der edik. Búl basqosu barysynda býgingi túrmys-tirshiligin týrkimen jeri¬men baylanystyrghan qan¬das¬tarymyz Qazaqstannyng memlekettik qúrylymdary jayly jan-jaqty әngime qozghaldy. Bir atap óterligi,  kezinde Týrki¬menstan je¬rin¬degi qazaqtardyng sany 120 myng bolsa, keyin olardyng 100 myn¬nan astamy ózining tarihy Otanyna qonys audaryp ýlgeripti. Sol sebepti de býginde  týrkimen jerindegi jalpy qandasta¬ry¬myzdyng jalpy sany 15-20 myndy ghana qúraydy eken. Qazirgi tanda elimizge qo¬nys audarghan qazaq¬tardyng basym kópshi¬ligi Manghystau obly¬synda, Ontýstik Qa¬zaqstanda ómir sýrude. Basqosugha kelgen diaspora ókilderi eli¬mizding memlekettik qúrylymdary turaly habardar ekendik¬terin, Qazaqstannyng damu jolyna kónil¬deri tolatyndyqtaryn jetkizdi. “Biz Qa¬zaq¬stannyng damyp, ór¬kendep kele jatqa¬nyn teledidar arqyly estip, bilip oty¬ramyz. Soghan quanamyz, maqtanamyz. Saryarqa tórinde janadan boy kótergen Astana turaly da jan-jaqty habardar¬myz. Astana – jastardyng qalasy ekenin de bilemiz. Sol sebepti de jastarymyz sol jerde enbek etse eken, Qazaqstannyng da¬muyna óz taraptarynan ýles qossa eken degen shynayy niyetimiz bar”, dedi óz sózinde qandasymyz Hodja Nepesúly.
Dostyq peyilge qúrylghan basqosu barysynda qandastar óz kókeylerinde jýrgen mәselelerin de ortagha saldy. Mәse¬len, shetten tarihy Otanyna qonys audarghysy keletin qazaqtargha bólinetin kvota, búl ýderiske sep bolatyn memle¬kettik “Núrly kósh” baghdarlamasy, Qa¬zaq¬¬standa oqyp, bilim alghysy keletin jas¬targha arnalghan jenildetilgen nesie jónindegi mәseleler týrkimen jerindegi qandastarymyzdy beyjay qaldyrmay¬tynyn anghardyq. Búl rette basqosuda elimizde 8 memlekettik joghary oqu orny bar ekendigi, olardyng әrqaysysynda sheteldegi qandastargha belgili mólsherde kvota belgilengendigi aityldy. Jiyn kezinde elimizding Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi ókilderi Qazaqstanda jýrgi¬zilip otyrghan memlekettik sayasatqa oray, syrttan kelgen qandastardyng qoldaryna búryn tiyisti qarajat bólinse, endi sol adamdardyng óz qalaulary boyynsha olargha jer bólip, ýy salyp beruge jaghday tughyzyluda ekenine, yaghny shettegi qandas¬tardyng eng tómengi kórsetkish boyynsha baspana túrghyzuyna airyqsha mýmkindik jasalyp jatqandyghyna da toqtalyp ótti. Búghan qosa, memleket qorjynynan oral¬mandargha arnalghan bir ýlgidegi kottedj¬derdi salatyn kompaniyalargha úzaq mer¬zimdi nesie bólinetindigi, al shetten kelgen qandastar sol ýilerdi birneshe jylgha eng tómengi payyzdyq ósim boyynsha alugha bolatyndyghy da nazardan tys qalmady. Búlardyng barlyghyn shette jýr¬gen qandastardy óz Otanyna oraltu baghy¬tynda jýrgizilip otyrghan sayasattyng bir tetigi retinde týsingenimiz jón, dedi ministrlik ókilderi. Al diaspora ókilderi búl aitylghan jәitterge kónilderi tola¬tyndyqtaryn aityp, óz taraptarynan airyqsha rizashylyqtaryn bildirdi. Búghan qosa, Týrkimenstan men Qazaqstan ara¬syndaghy mәdeny baylanystardyng jan¬danuy, eki elding de ruhany kókjiyegining kenenine yqpal etetindigin jetkizdi. Búl rette elimizding Týrkimenstandaghy mәde¬niyeti kýnderi ayasynda Týrkimen últtyq konservatoriyasynda Qazaqstan óner sheber¬lerining qatysuymen arnayy sheber-klastar ótkenin de aituymyz qajet. Yaghni, ruhany baylanysty negizge alghan búl kezdesu barysynda elimizding opera, balet әleminde qanat qaghyp jýrgen әnshileri men últ aspaptar ansamblining mýsheleri konservatoriyanyng oqytushylar qauymy men studentteri aldynda óz ónerlerin kór¬setip, ózara tәjiriybe almasty.
Birneshe kýnge sozylghan Qazaq¬stan mәdeniyetining Týrkimenstandaghy kýnderi  Týrkimenbashy atyndaghy Últtyq mәde¬niyet ortalyghynyng Mukam sarayynda sal¬tanatty týrde óz mәresine jetti. Qa¬zaq¬standyq óner sheberlerining qaty¬suymen ótken gala-konsert “Álqissa” últ-aspap¬tar ansamblining oryndauyndaghy Qúrman¬ghazynyng kýii “Balbyrauynmen” ashyldy. Tarihy tamyry bir jerden býlkildep, bir jerden nәr alatyn bauyr¬las týrkimen jerine erekshe shabytpen kelgen qazaq¬stan¬dyq ónerpazdar búl kýni de óz sheberlikterimen daralana týsti. Bir atap óter¬ligi, gala-konsertke kelgen týrkimen júrtshylyghy tek elimizding óner sanlaq¬tarynyng oryndaushylyq sheberlikterine tәnti bolyp qana qoymay, óz ónerpazdarynyng da ónerlerin tamashalaugha mýmkindik aldy. Mәselen, “Úly Dala sazy” triosy men Týrkimenstannyng en¬bek sinir¬gen qayratkeri Oraz Annanepesovting oryndauyndaghy qazaq, týrkimen kýileri últtyq ónerge susap kelgen kópting kónilin bir marqaytsa, Janat Shybyqbay, Talghat Músabaev, Sýndet Bayghojin syndy elimizding opera әnshileri men Týrkimenstan¬nyng halyq әrtisi Atageldy Garyagdyevtyng oryndauyndaghy klassikalyq tuyndylar óner әleminde eshqanday shekara bolmaytynyn  taghy bir mәrte pash etti.
Búl kýni sonday-aq, Aygýl Niyazova, Ghaliya Bayghazinova, Saltanat Ahmetova men Týrkimenstannyng halyq әrtisi Gulnar Nuryevanyng oryn¬daularyndaghy Djuzep¬pe Verdiyding “Traviata” operasynan “Dastarhan basyndaghy shyrqau”, Týrkimenstannyng enbek sinir¬gen qayratkeri Qiyas Durdyevtyng oryndauyndaghy týrki¬menning halyq әni “Djan-Djan”, memlekettik “Solister akademiyasy” kameralyq orkestri oryndaghan Nury Halmamedovtyng “Ayna әni”, Talghat Músa¬baevtyng oryn¬dauyndaghy Estaydyng “Qúsniy-Qorlan”, “Úlytau” tobynyng oryndauyndaghy Antonio Vivalidiyding “Jyl mezgilderi” tuyndylary men gala-konsertting shymyl¬dyghyn japqan Janat Shybyqbaydyng oryndauyndaghy Eskendir Hasanghaliyevting “Atameken” әnine ónerdi shyn baghalar júrtshylyq airyqsha rizashylyqtaryn bildirdi. 
Bir kóz jetkizgenimiz, Qazaqstan mәdeniyetining Týrkimenstandaghy kýnderi tarihy tamyry bir meymandos halyqtar baylanysyn bolashaqta  búdan da jaqsara tý¬suge mýmkindik mol ekenin taghy bir aighaqtap berdi. Ol eng bastysy, eki halyqtyng jan-dýniyesin, bolmysyn, mә¬deniy¬etin, ruhyn jaqyndastyrugha sep bolghan oqigha retinde este qaldy.

 


Lәila EDILQYZY.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 13 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572