Redaksiyadan: Aqyn - "syzdaghan barlyq jaranyng auzynda jýrushi!.." Ol әsirese últtyng qúndylyghy men ruhany qazynasy talapaygha týskende... Aqqa qara jaghylghanda, Argha jala jabylghanda... jýredi hәm kýiedi. «Daryn» Memlekettik syilyghynyng iyegeri, birneshe dýrkin QR Preziydentining stiypendiaty, aqyn Svetqaly Núrjan oqyrman qauymmen óz shygharmashylyghy, jalpy qoghamdaghy ruhany ahualgha qatysty ózekti pikir-payymymen bólisken edi.

Redaksiyadan: Aqyn - "syzdaghan barlyq jaranyng auzynda jýrushi!.." Ol әsirese últtyng qúndylyghy men ruhany qazynasy talapaygha týskende... Aqqa qara jaghylghanda, Argha jala jabylghanda... jýredi hәm kýiedi. «Daryn» Memlekettik syilyghynyng iyegeri, birneshe dýrkin QR Preziydentining stiypendiaty, aqyn Svetqaly Núrjan oqyrman qauymmen óz shygharmashylyghy, jalpy qoghamdaghy ruhany ahualgha qatysty ózekti pikir-payymymen bólisken edi.

- Agha, qazir qoghamda dýbilis tughyzyp otyrghan memlekettik «Habar» arnasyndaghy «Aqiqat» filimi sizge qalay әser etti? Sebebi ol filim «keyipkerlerinin» biri - Siz ghoy. Onyng ýstine tughan ólkenizdegi telearna jerden jeti qoyan tapqanday... 6 ret qaytalap kórsetti.
- Óte jaqsy әser etti! Búl «filimdi» 21-i kýni Astanada otyryp «tamashaladym». Zansyzdyq zangha ainalghan jerde nege tanghalghandaysyn, - tek «tamashalay» beresing de! Aqiqat tuyn Bauyrjannan alyp qalghan qazaqtyng úly ghalymy Mekemtas agha aitpaqshy, osynau jalalau men qaralaugha ghana qúrylghan - avtory, bet-beynesi joq, nekesiz tughan shata filimdegi Ata zanymyzdan bastap, Tәuelsiz memleketimizdegi barlyq zandardy ayaq asty etken bassyzdyq - Almatyda ótken baspasóz konferensiyasynda zangerler men ghalymdar tarapynan barynsha әshkerelendi! Bir qyzyghy, әnsheyinde әdiletting arashashysy, jylaghannyng joqshysy atanugha qúmar ataqty BAQ qúraldarynyng ózi osy shara túsynda zym-ziya bezip ketkenderine ózim kuә boldym. Múnyng ózi dúshpannyng tym dýmdi, shyn Aqiqat jolynyng asa auyr, qyldan jinishke, qylyshtan ótkir ekendigine taghy bir dәlel boldy. Talay narmyn degenning - jyghylyp, pilmin degenning býgilip qalghanyn kórdim.
Sansyz saytanat sektalary saltanat qúryp jatqan kezde - Haqtyng joly: ata-baba, әuliyelerding jolyna osynsha kózsiz shabuyl jasalyp (búl - aldynghy 300, songhy 80, keyingi 15 jylgha sozylghan shabuyldyng qorytyndysy!), essiz kedergiler kórsetilui óz baghytynnyng dúrystyghyna odan әri senimindi nyghaytyp, imanyndy búrynghydan da beter kýsheyte týsetin Qúdayy hikmet emes pe?!
Al jalaqorlar men bәleqorlargha, erteli-kesh Qúday aldynda da, zang aldynda da, el aldynda da jauap beretin kýn tuady!
- Siz jana «óte jaqsy әser etti» dep ediniz?..
- Joq, men búl jerde, shyn mәninde, memleket zandarynyng aibyndy kýzetshileri bolugha tiyisti, biraq kýmәndi tapsyrysty oryndaghan, «búlardyng joqtaushysy joq qoy» dep, eshkimge qiyanaty tiymegen beykýnә jandardy tynymsyz ghaybatpen tómpeshtegen telearnalar men qúzyretti oryndardy aiyptap otyrgham joq. Eger olar shynymen aqiqatshyl, әdiletke aratúrghysh bolsa, beyitterimizdi qiratyp, әruaqtarymyzdy qorlaghan, týrmeni búzyp, memleketke qarsy oq atqan, ashyq kýnde jauyngerlerimizdi jazym qylghan, jarylystar úiymdastyryp, jazyqsyz jandardyng qanyna ortaq bolghan, býkil últtyq ruhany qúndylyqtarymyzdy joqqa shygharyp otyrghan, «jihad» atty ajdahanyng auzyna jastarymyzdy toghytyp, kórshi memleketterge elimizdi jeksúryn qylyp kórsete bastaghan, osy әreketteri arqyly keleshekte tәuelsiz memleketimizdi oiran-botqa qylmaq bolyp jýrgen Zymiyan-Kýshti әshkerelegen bolar edi! Joq, olargha kelgende qaynaghasy men qaynysynyng atyn tergeytin ibaly kelinder qúsap syzyla qalatyn, biraq qúmyrsqagha da qiyanaty joq, Zang ayasynda ghana qyzmet istep, el, úrpaq damuyna ólsheusiz ýles qosyp jýrgen zikirshi jamaghatqa kelgende zirkildep shygha keletin búl qúraldar esh aiyptau men ókpeleuge layyq emes. Olar bala-shaghalaryn baghu ýshin ghana jýr. Ertengi kýni sol bala-shaghalarynyng betterine qalay qarauy, ol - basqa mәsele. Men olardyng ar jaghyndaghy týkti qoly tútqandy tapjyltpay búrap, jyrtqysh tisin qyzyl tilimen qymtaghan: biylik atyn jamylghan býlikshi, din atyn jamylghan mýrtet, sayasat atyn jamylghan satqyn, zang atyn jamylghan jendetter turaly aityp otyrmyn. Olardyng bet-perdeleri qazirding ózinde sypyryla bastady. Erteni - tym ayanyshty.
Qazir kisi óltirgen qaraqshy da, otanyn satqan opasyz da, dinin satqan imansyz da, eli men jerin, memleketin tonaghan úry da, erin satqan jәlap pen dosyn satqan jaldap ta - El aldynda ózderining jaghymdy obrazyn jasaghysy kelip jantalasyp jýr. Al men kerisinshe, elge qúbyjyq qyp kórsetkisi kelip, biraq Qúday aldynda Zikirshi retinde kuәlik berip, dәrejemdi asyryp jatqan telearnalargha alghystan basqa aitarym joq! Óitkeni Zikirshining dәrejesi Allanyng haq kәlamy - Qúranda da, payghambar (s.gh.s.) hadisterinde de, әuliyeler sózderinde de tym joghary baghalanady! Payghambarym (s.gh.s.): «Dýiim júrt senderdi jyndy kóredi» dese, Qútyb Qoja Ahmet Yasauy (r.gh.): «Kóp ishinde rәsua bol, әlem kýlsin!» - dep nasihat qylady. «Zikirshining qabirdegi hali» hikmetinde Mýnkir-Nәnkir perishtelerding odan jauap ala almay qashatynyn bayandaydy. Múny ertegi dep eseptegender - ózi biler! Jalpy, búl әngimeler Qúdaysyz qoghamnan shyqqan ruhany kastrattargha hәm Qúday atyn jamylghan әshady tasqúlaqtargha týsiniksiz. Olardyng ekeui de - últtyn, ruhaniyattyn, Qúdaydyng has jauy. Qazir songhylary tym qauipti. Bar bәlesin aldynghylardyng soqyrlyghyn paydalana otyryp nemese solardyng ýnsiz kelisimimen jasaydy. Dese de, qara betterin jasyryp, haram filimning tasasyna tyghylghan, «jýrekteri múz, mayda tili biz» (Shәkәrim) bauyrlaryma da sanalaryn sergitip, keudelerin keneytip, keselderinen qútylu ýshin tezirek zikir alqasyna týsulerine kenes berer em. «Bir Allahtan basqanyng bәri - shirk»! - dep shatynap jýrgen «dindarlar» nege sol bir Allany madaqtaudan at-tondaryn ala qashady?! Olar Qúdaydyng sýr dep bergen ghúmyryn basqalardyng ómirin jonggha baghyshtap, janqasta bolyp, jarylystarynyng ózin jariya jasap jýrgende, jan-Allamdy jariya madaqtauymnyng nesi aiyp bolypty?! Logika qayda?..
Maqsym aghamyz әdiletti Qúdaydan jәne Onyng jerdegi ókili Elbasydan kýtip otyr. Al Ádilet Sózsiz saltanat qúrady, InshAlla!
Atam Qazaqtyn: «Nar týiege oq tiyse, Jay týiedey baqyrmas, Artqy ayaghyn bir silker», - degeni osy. Tek: «Erdi Qúday atarda - jaugha salar jampozyn jaby orynyna minedi; Eldi Qúday atarda - jaugha qimas jalghyzyn jalpynyng biri biledi», - dep, dos pen dúshpandy aiyrmay qara basyp qaludan saqtasyn Bizdi!
1832 jylghy Qarnauda hiua jendetterimen bolghan qyrghynda Tubegining at ýstinde tolyqsyp túrghanyn kórip qolbasshy Sýiinghara atamyz shauyp kelip: «Shydaysyng ba?» - deydi ghoy, sonda Tubegi - Eskeldi Dauyl batyr: «Jan shydasa - biz shydarmyz!» depti.
Neshe jerden oq tiygen batyrdyng auzynan kesek-kesek qan atyp túr eken deydi. Soghys ayaqtalghanda kelse, at ýstinde tudy jyqpaghan qalpy esil er әldeqashan dәril-baqigha ótip ketipti!..
1856 jyly Qaraghan-Bosaghadaghy úrysta Tubegi - Asar súpy atamyzgha batyrlardyng biri asyghysta: «Ata, tudy jyqpaysyz ghoy!?» - dep qalady. Sonda Asar súpy-zikirshi: «Tudy Qúday jyqpasa, biz jyqpaspyz, Insh-Alla!» - degen. Ol tu: Medinada - Múhammed (s.gh.s.), Týrkistanda - Qúl Qoja Ahmet (r.gh.), Manghystauda - pir Beketting (r.gh.) tuy! Kim ne dese, o desin, búl jol - qylday qatesiz Haqtyng joly. Dosqa da, dúshpangha da tórt auyz ólenmen jauap berem:
Jadqa tútyp Haqqa bergen antymdy,
Men zikirge malyp ólem bal tildi.
«Búl mýminder maqtaydy, - dep, - Allasyn»! -
Dúshpandarym shygharady danqymdy.

Enshi qylghan maghan ghajap jalghandy,
Týs tanytqan baqidaghy armandy -
Bar dauyspen:
otyryp ta, túryp ta
Ólgenimshe madaqtaymyn Allamdy!

Jaqyn qaldym jyraqtaghy múratqa,
Pәruardigar! -
Ar-Tuymdy qúlatpa!
Dos panasy, jau jalasy - ekeulep
Jetektep ap engizedi júmaqqa.

Men ólgende jazdyrtpaymyn «aqyn» dep,
«Pәlenshe» bop mindetsuge haqym joq.
Basymda tek jylar ylghy qúlpytas:
«Búl molada bir Zikirshi jatyr», - dep...
- Songhy dәstýrli súraq: Osy alasýrginde shygharmashylyghynyzgha núqsan kelgen joq pa? Eger qúpiya bolmasa, qanday josparlarynyz bar?
- Joq. Shygharmashylyq - osy úlyq maydandaghy mening qaru-jaraghym ghoy. Odan basqa qaruym joq, sondyqtan ylghy babynda, dәiim janymda ústaugha tyrysam. Oqyrmandaryma bergen uәdelerimdi nobaylap oryndadym dep esepteymin. El aldynda - Sóz qaryzymdy, er aldynda - bóz qaryzymdy qaytaryp ólsem dep armandaymyn. 2008 jyldyng aqyrynda QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Aqparat jәne múraghat komiytetining «Áleumettik manyzdy әdebiyet týrlerin shygharu» baghdarlamasymen «Ay taranghan týn» atty jyr kitabym jariyagha shyqty. 2009-dyng ayaghynda «Áuliyeler әuezi», 2010-nyng sonynda «Evropa poeziyasy. HH ghasyr» atty kitaptarym jaryq kórdi. Songhy ekeui - tәrjima. «Áuliyeler әuezi» boyynsha mine eki jyl qatarynan dәstýrli respublikalyq konkurs ótip keledi. «Evropa poeziyasy» Preziydentting «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda dýniyege keldi. Fransuzdyng Poli Eluar, nemisting Gotfrid Benn, rumynnyng Tudor Argezi, italiyannyng Eudjenio Montale syndy óz zamanynda qúbylys bolghan aqyndarynyng shygharmalarymen qazaq oqyrmandaryn tanystyrdym. Ýstimizdegi jyly sol baghdarlamamen «Evropa poeziyasy. HIH gh.» atty jinaq jaryq kórmek. Onda fransuzdyng әigili aqyny Artur Rembonyng jyrlaryn óz tilimde sóilettim. Sonday-aq Qytaydyng úly aqyny Ly Baydyng kóptegen ólenin audardym. Áziret Súltan Yasauy babamyzdyng jәne ol kisining sonynan ergen týrkilik әuliyeler: Sýleymen Baqyrghani, Jәlәlәddin Rumi, Jýnis Ámire, Pir Súltan Abdal, Qazaq Abdal, Niyazy Mysyrilardyng hikmetterin Ayjan Raqymbayqyzy qaryndasymnyng sebimen qazirgi órnek-uәzinge týsiru ýstindemin. Búiyrsa, múnyng bәri keleshekte «Batys-Shyghys bayany» degen atpen bólek ýlken kitap bolyp jariyagha shyqsa kerek. Tól tuyndylaryma kelsek, qazir jyr-dastandarymnyng 6-7 tomdaryn jazugha kirisip kettim. Qúday degenge jetkizse, aldaghy 50 jastyng o jaq, bú jaghynda 170 baspatabaq ólen-jyrymdy qapysyz somdap, últ-úrpaghyma amanattap ketsem, «Eskertkish ornattym men qoldan kelmes» - dep Pushkin aitpaqshy, artyma alandamay óter em. Ádebiyetting basqa janrlaryna auysu, ol - uaqyttyng ólshemi, ghúmyrdyng mólsherine ghana enshili sharua.
- Ishinizdi irikpey ashqanynyzgha rahmet!
- Kimnen irkem, neden ýrkem?! Ishimdi әli de asha týsu ýshin alda jaryq kórmek «Mashyryq pen Maghyryptyng arasy» atty kitaptan bir balladany oqyrmangha úsynudy jón kórdim.

Súhbattasqan:
Aqerke DAN

http://ushqiyan.kz