«Ayyr til» turaly auyz auyrtpay-aq qoyayyn, osy kýnge deyin ony jer týbine jetkizip, shynnyng shynyrauyna shyghara aityp bitkenbiz...

Al, taqyryptaghy osy bir tosyn sóz tirkesi bizding qazaqtyng sóz qoryna jana ghasyrdyng basynda kelip qosylghany dausyz. Alghash qay jazarman, qanday sheshen oilap tapty ol belgisiz... «Men tapqam,  ne ol tapqan» degender bolsa aita jatar.

Mening aitpaghym, osy «ayyr tildi, shúbar dindi» degen anyqtamanyn  halqymyzdyng qazirgi shyn harekteri ekenine kózim jete bastaghany.

Áriptes, dos-jarandarmen bolghan bir basqosuda, «Bizding halqymyzda hazireti Ghaly Arystan turaly anyz, dastandardyng kóp ekeni, ony aitqan kezde atalarymyz «oy, qasiyetinnen ainalayyn shadiyarym!» dep, әjeler jaghy jaulyghymen kózining jasyn sýrte emirenip, balalar jaghy onday eresen erding asqan batyrlyghyn kóz aldaryna elestetkendey  emeksip otyratyn edi...» dep, kirispe sóilep, bir qyzyqty әpsanany aitugha ontaylana berip edim, otyrghandardyng biri:

«Oy, agha  ol sol zamandaghy parsylardyng bizge jasaghan ruhany әserinen tughan qiyaly nәrseler ghoy. Haq dinge qatysy joq!» dep qaldy. Ózim bala kezimen talay estip ósken boyyma izgilikten basqa ziyany tiymegen tughan halqymnyng ruhany qazynasyn bir auyz sózimen joqqa shygharyp otyrghan bauyryma qarsy sóz aityp, daulasqym kelmedi.

Óitkeni,  bizding buyn ateizmnen shyghyp demokratiyamen qauyshqan kezde, halqymyzdyng haq dini qayta keldi, dep qatty...y...y quandyq.

Týkirik jútudan da qorqyp qoltyghymyzgha  bótelke tyghyp jýrip alghashqy orazany ústap, «mynau  ne degen tereng filosofiya» dep, alghash júqa kitapsha bolyp shyqqan payghambardyng hadiysin oqyp mәre-sәre bolyq.

Búl kezde, el ishinde Sary әuliye, Kók әuliye, Jasyl әuliye...  sekildi týrli-týsti әuliyeler shyghyp, qara-shobyr kópshilikpen birge olardyng uaghyzyna da jýgirdik. Sóitip jýrgende, kiyeli meken Týrkstan jaqqa saparlaytyn Aq ana, Aqqu ana degen qasiyetti әielder payda bolyp, «PAZ» avtobustyng artyna tiri qoy tiyep alyp, aruaq adaqtaghan úrghashylar jamaghaty degender de kóbeydi... Bylaysha aitqanda, halyqtyng arasynda «din kýsheye bastady».

Krillisamen tórt-bes qysqa sýre jattap alyp júma namazgha jalpyldadyq. Osyny keremet dindarlyq kórip, kónil jaylandy. Toqsanynshy jylardyng orta túsynda Týrkiyadan, Mysyrdan, Pәkstannan alghash diny oqu oqyp kelgen jas talapkerlerding qazaqsha jazghan Islamy kitaptaryn týgin qaldyrmay oqyp, «O, Islam degen mening atam men әjemning býkshendep oqyghan namazy ghana emes, qyruar keng ghylym eken ghoy» dep, materializm mendegen sanamyzgha samal kirgendey ruhany dýniyemiz kishkene jandanyp, dýniyege basqasha kózben qaraugha talpyndyq, ózimizshe...

Sóitip jýrgende, dariyaday jyljyghan jyldar da ilezde ótip, elde Islam dinining oqymystylarynyng sany artyp, olardyng neshe týrli pәtua-týsiniktemelerinen osy Haq dinning qaysysy haq, qaysysy aq, qaysysy qara, qaysysy sara ekenin bilmey basy qanghyrghan adamdar da kóbeydi. Basy qanghyrghan degennen góri, basy janghyrghan dese de bola ma, dep qaldym.

Óitkeni, toqsanynyshy jyldary «bismillә» degen sózding sózbe-sóz maghynasyn da bilmeytin zamandastarym, qazir din dese bilmeytini joq, tuma talant «dintanushy» bolyp ketken sekildi.

Astana jaqtan әielimen qydyra kelgen eski tanysymnyng aitqan әngimesine qatty tanqalsam da, din jónindegi «bilimdarlyghyna» tipti, tәnti boldym. Erkegining aitqan әngimesin әieli qatty qadaghalap otyrady eken.

Ekeui әldebir júma kýni meshitke  sadaqa salmaqshy bolyp kóshege shyghypty. Ózara aqyldasady, «qaysy meshitke barsaq jaqsy bolady», dep. Kýieui aitypty, «eng qymbat salynghan, jarqyrap túrghan meshitke sadaqa bersek, sauaby kóp boluy mýmkin» depti. Yaghni, naqtyraghyn aitqanda qaladan jana alyp jatqan pәterding qújaty tez bitu ýshin Qúdaygha meshit arqyly tenge jóneltip jalbarynbaqshy ghoy.

Áyeli, «eki myng tenge bersek bolatyn shyghar», dese kýieui «әi, ananday saltanatty meshitke eki myng tenge salu degen úyat emes pe, onyng ýstine ýiding dokumenti ýshin salghaly túrmyz, para berseng odan da kóp aqsha ketedi, ne de bolsa on myng tenge salayyq» dep, әielin kóndiripti.

Sóitip, ekeui júma namazynan búrynyraq  әlgi  ataqty meshitke endi tayap qalghanda, dәl aldarynda qapshyqqa salghan auyr zatty qoldasyp alghan, júpyny kiyimdi, jýdeu jýzdi eki jas jigitti kóredi. Áyeli kilt toqtap, kýieuining jeninen tarta qalady, «Qanat, myna ekeui әlgiler emes pe!?» deydi, sybyrlap. Kýieui: «Ne boldy? Álgilering kim!?» deydi, shoshyna.

Áyeli jauap ta bermey, әi-shaygha da qaratpay, kilt búrylyp keyin qaray jyldamdata basyp: «Áy, әlgiler dep, әlgi jaratyndardy aityp túrsam, dәl artyna baryp alyp, dar-dar etesing ghoy ózi! Kәne, tez qashayyq!» dep, ýilerine zytady. Sodan, bir pәleden aman-esen qalghandaryna mәz-mәiram otyrady ghoy.

Keshke ýige júmystan úldary keledi. «Býgin júma namazgha bardym» deydi, ol. Ekeui ýrpie qalady: «Áy, meshit jaq tynysh pa?» deydi, qosarlana. Úldary «Ne boldy?» degendey, antaryla qaraydy. Áke-sheshesi býgingi kórgenderin, ózderining aman qalghandaryn aitqany sol edi, úldarynyng kózi jasqa tola baqyrayyp, auyzyn aranday ashyp, ishin basyp býktetile qúlap týsipti. Dauysy qiyq-qiyq shyghyp selkildep jatyr.

Ekeui «Mynau qatty qoryqyp talyp qaldy ma, ne pәle boldy?!» esterin jiya almay, ýreylenip túrghanda, úldary kýlkiden parlay aqqan kóz jasyn sýrte, ornynan túrady.  Sóiley almay әli kýlip jýr: «Áy, mama-ay! Jarghyshtar degening meshitting artyna plita tósep jýrgen júmysshylar emes pe! Bizding Oraz da sonda istep jýr, baghana kórgem» depti. Biraq, mamasy oghan qaydan onay ilana qoysyn...

Osy «jarylghyshtan» bastalghan әngimeden keyin әlgi eski tanysym Qanattyng shabyty ashylyp ketkendey boldy. Maghan dәris oqyghan ústaz sekildi toqtamay tógildi: Moyynyna galstuk taghyp, europalyqtar qúsap shyttay bolyp jýretinderdi «sýleymenshiler» deydi. Olar Qúrandy týpnúsqadan ýirenip, tәjuitti jaqsy mengeredi. Qary bolyp, senimge kirgenderi «rabytagha» qamtylady.

Al, múrtyn shaqana ghana shyrpytyp qoyyp, saqalyn qyryp tastap dәrishanada Qúrannyng maghynauy tәpsiri deytin «Qyzyl kitap» oqityndar «núrshylar». Olardan bólinip shyqqan «gýlenshiler» degen top «músylmandar ghylymnyng bәrin iygeru kerek» degen maqsatty ústanady.  Basyna qazaqy oiyly taqiya kiyip, múrtyn dyrday qyryp, saqal qoyyp jýretinder «sәlapshilar». Olardyng kóbi orys tildi qazaqtar bolady. Keybireuleri shalbarynyng balaghyn qysqartyp tastaydy, key sәlapshylar úzyn kóilek kiyip ayaghyna mәsi súghady.

Endi, saqaly keudesin jauyp jýrgenderdi kórseng olardy «uahabshylar» deysin. Olardan basqa «qúranidter» degender de bar. Mәulana degen ghúlamnyng jolyn ústaghan «tassauypshylar» degender de bolady. Al, ózimizding Yassauy babamyzdyng jolyn qughandar da az emes, «zikirshiler» degen de bizde bir kezde qatty kóbeygen, deydi... Taqiyasynda oiy joq shymqay kók bolsa...

Onyng múnsha «bilimine» tanyrqap: «Áy, Qanat múnyng bәrin qaydan estip jýrsin? Men óz basym sol múrt, saqal, balaq, taqiya  degendi әli bilmeydi ekenmin. Endi, ózing qaysysyn ústandyn?» deymin ghoy. «Oy, múny qazir elding bәri biledi emes pe? Men osynyng qaysysy ondy dep... oilanyp jýrmin...»

«Sonymen, basqany qoyyp ózindi aitsanshy!...» desem, Qanat әieline jautanday qarap: «Myna, Gýlmayra rúqsat bermey jýr, Júma namazgha barayyn desem, jarylyp ólgeli jýrsing be?! dep úrsady... Pensiyagha shyqqan song biraq, kórem be, dep bayqastap...»

«Ýibay-au, Qúdaydan garantiya alyp pe, en... ajal degen aityp kelmeydi ghoy!...»  Álgi, shabyttanyp әngimeni búrqyratyp otyrghan Qanatymnyng óni ózgerip ketti. «Ói, olay deme! Namazgha jyghylayyq dep jýrmiz...» dep, renjidi.

Ángimeni qalt jibermey baqylap, gýl-gýl jaynap otyrghan Gýlmayra da kýieuine bolysa ketti: «Qanat qúlquallany jaqsy jattap alghan, júma  sayyn tәnerteng shelpek pisirip bet sipaymyz» dedi.

Men de, eski tanysymnyng dinge degen talpynysyn quattaghanday: «Qaneke, endi namazgha jyghylghanda da ózing aitqan osynsha kópting bireuin ústanuyng kerek qoy...» dedim.

Qanat baghanadan aitpay sýr ettey saqtap otyrghan oiyn jayyp saldy: «Bәri Ábu Hanipa degen baghytty jaqsy dep jýr... jyghylsaq, sony ústap jyghylatyn shygharmyz...»

«Onyng qanday jaqsylyghy bar eken?»

«Oyboy, ony ózing de biletin shygharsyn! Ata-babamyz ústapty ghoy, bayaghyda... Áyteu, toy-tomalaghymyzgha bógeti joq sekildi...»

Áriyne, múnday әngimeni alghash estip otyrmasaq ta, meni tanghaldyrghany zamandastarymnyng dinning imany maqsatynan góri «dintanushylyqty» qatty «zerttegeni». Bir qyzyghy әlgi әngimeden keyin «psihologiyalyq virus» maghan da júqqan sekildi, kópshilik kólikke otyrghan kezde erkekterding múrynynyng  astyndaghy  múrtynyng  jaghdayyn baqylaytyn, saqalynyng úzyn-qysqasyn tekseretin, balaghyna da kóz tastap qalatyn, taqiyasyna da qadala qaraytyn basymda avtomat birdene payda bolypty. Bir jaqsysy, Qanattyng qatynynyng «jarylghysh» deytin ýreyinen aman-sau qalghan siyaqtymyn, әiteubir...

Aytpaqshy, әngimeni basynda auyzgha alghan Hazireti Áliyding әpsanasyn aita ketsem, sauatty oqyrman onyng Haq dinimizge esh oghashtyghy joq ekenin bayqaytyn shyghar deymin:

Hazireti  Ály ózining qyryq senimdi serigimen joryqta kele jatsa, aldynan ýsh ayaqty at mingen bireu qashady. Bәri qansha qusa da jete almapty. Kelesi de, auyr otyn kótergen bir miskindi jolda keziktiredi, ol otyny sosha auyr bola túra aldynan otyn kórinse boldy taghy da qosyp kóterip alady. Olar jol jiyeginen kezikken jylandy óltirmek bolyp, qamshymen qansha úrsa da, jylan órshelene shapshyp ólmeydi, sonda Ály oghan sausaghynyng úshyn tiygizip edi, juasyp jayyna ketti. Bir kezde dәl  jol ýstinde jatqan qazyna salghan sandyqty kóredi, tórt-bes jigit jetip baryp kótermekshi bolyp edi, ornynan qozghalta da almady. Al, arystan quatty Áliyding ózi at ýstinen ilip almaq bolghanda túlparynyng tórt ayaghy jerge kirip ketti. Sonda, esek mingen bir qariya adam kelip ony qolyndaghy  biyshigining  úshymen ghana ilip kótere saldy, deydi.

Sonynda Ály búl kórinisting Allanyng adamdargha kórsetken hikmeti ekenin bilip, dostaryna sheshuin aityp bergen eken: «Ýsh ayaqty at adamdardy aldaytyn dýniyeshilik, ómir boyy qusang da jetkizbeydi. Otyn kótergen adam, bizding pendeshil nәpsimiz, kýnәmizdi azaytudyng ornyna kóbeytuge qúshtarmyz. Al, jylan degen óz әielin, qatty ketseng órshelenedi, júmsaq qatynassang janynnan tabylady. Qazyna sandyq degen adamdardyng búl ómirde jetuge tiyisti danalyghy ony baylyqpen de, biylikpen de, kýshpen de ala almaysyn, ony iygeretin adamnyng parasaty ghana» depti.

Abay Mauqaraúly

Abai.kz