Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2505 0 pikir 17 Mausym, 2009 saghat 05:22

Qanshayym BAYDÁULETOVA. Jana qoyylymdaghy janalyq lebi

 

M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda Ázirbayjan klassiygi Ýzeyir Ghadjybekovtyng «Arshyn mal alan» atty eki bólimdi muzikly júrtshylyq nazaryna úsynyldy.
Avtor óz shygharmasyn 1910 jyly Bakude bastap, 1913 jyly Sankt-Peterburgte túrghan uaqytynda ayaqtaghan eken. Keyinirek 86 tilge audarylghan tuyndygha filim de týsirilip, әlemning 136 eline taratylypty. Ázirbayjan halqynyng osy әigili operettasyn «Kezdeme satatyn malshy» dep audaryp, qazaqsha sóiletken kórnekti jazushy Qaltay Múhametjanov bolatyn. Sondyqtan muzikl rejisseri Qazaqstannyng halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, professor Túnghyshbay әl-Taraziyding aituynsha, qoyylym qazaq kórermenderine búrynnan jaqsy tanys. Óitkeni spektaklidi osyghan deyin 1950-1970 jyldary Qaraghandy, Semey, Jetisay teatrlary óz repertuaryna qosqan. Al ony alghash ret kәsiby túrghyda sahnalap, kópshilikke tartu etip otyrghan - tanymal túlgha, tamasha akter, bilikti rejisser Túnghyshbay әl-Tarazi. Óner iyesi spektakliding túsauy kesiletin saltanatty sәtti úzaq uaqyt armandaghan kórinedi. Teatr basshylyghy «Arshyn mal alandy» arnayy bekitip, kelisim bergenshe 5-6 jyldan astam uaqyt әr sujetti ishtey pisirip, ýzdiksiz dayyndyqta jýripti.

 

M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda Ázirbayjan klassiygi Ýzeyir Ghadjybekovtyng «Arshyn mal alan» atty eki bólimdi muzikly júrtshylyq nazaryna úsynyldy.
Avtor óz shygharmasyn 1910 jyly Bakude bastap, 1913 jyly Sankt-Peterburgte túrghan uaqytynda ayaqtaghan eken. Keyinirek 86 tilge audarylghan tuyndygha filim de týsirilip, әlemning 136 eline taratylypty. Ázirbayjan halqynyng osy әigili operettasyn «Kezdeme satatyn malshy» dep audaryp, qazaqsha sóiletken kórnekti jazushy Qaltay Múhametjanov bolatyn. Sondyqtan muzikl rejisseri Qazaqstannyng halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, professor Túnghyshbay әl-Taraziyding aituynsha, qoyylym qazaq kórermenderine búrynnan jaqsy tanys. Óitkeni spektaklidi osyghan deyin 1950-1970 jyldary Qaraghandy, Semey, Jetisay teatrlary óz repertuaryna qosqan. Al ony alghash ret kәsiby túrghyda sahnalap, kópshilikke tartu etip otyrghan - tanymal túlgha, tamasha akter, bilikti rejisser Túnghyshbay әl-Tarazi. Óner iyesi spektakliding túsauy kesiletin saltanatty sәtti úzaq uaqyt armandaghan kórinedi. Teatr basshylyghy «Arshyn mal alandy» arnayy bekitip, kelisim bergenshe 5-6 jyldan astam uaqyt әr sujetti ishtey pisirip, ýzdiksiz dayyndyqta jýripti.

Nәtiyjesi biz kýtkendegiden asyp týsti. Búghan deyin tarihy tuyndylardy túqyrtyp jýrgen rejisserding ózi de «songhy kezde әkemteatrdyng dramaturgiyasy әlsirep ketti. Qoyylymdardyng iydeyasy otbasy, oshaq qasynan, odan qalsa, kónergen estelikterden asa almay qaldy» degen әngimelerdi joqqa shygharugha tyrysqanyn jasyrmaydy.
- Búl - Áuezov teatry ýshin tansyq dýniye. Búryn-sondy akterler basty róldi somdap, әn aityp, by biylegen emes. Múnda birneshe janr jan-jaqty qamtyldy. Ártisterimiz kóp izdenip, janashyldyqtan qalmaugha tyrysty. Biz ol ýshin eki jarym ay dayyndaldyq. Búryn «Arshyn mal alannyn» filimin kórgen edim. Ondaghy әrtister kezinde stalindik syilyqty iyelengen. Bizding teatrdyng әrtisteri de óz mýmkindikterin bayqatsyn dep, әri әkemteatrda jaqsy bir mereke bolsyn degen oimen osy tuyndyny tandap aldym. Meni taghy bir qyzyqtyrghany - qoyylym qazaqqa bir- taban jaqyn. Sýttey úiyghan salt-sanasy, әdet-ghúrpy, shyghystyq mәdeniyet, adamdardyng qarym-qatynasy bizding mentaliytetimizge óte úqsas. Ánderi de shyghystyq naqyshpen aitylady. Onyng ýstine, qazir bizding újymymyzgha óte talantty jastar keldi. Solardyng qabilet-qarymyn kórsetudi de maqsat túttym, - deydi Qazaqstan Respublikasynyng halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng laureaty Túnghyshbay әl-Taraziy.

Oqigha jelisine toqtala ketsek, jas kópes Ásker qalyndyq izdep jýrip, aiday súlu aru Gýlchahragha ghashyq bolady. Alayda ong jaqta otyrghan boyjetkenmen tildesu ýshin, qyz әkesining ýiine basa-kóktep barugha batyly jetpeydi. Aqyry tyghyryqtan shyghar jol tauyp, kezdeme satyp Gýlchahranyng ýiine bet alady. Ári qaray órbigen shym-shytyryq oqigha әnmen astasyp, biymen kómkerilgen. Ayta keterligi, basty rólderdegi әrtisterding bii eshkimnen de kem emes. Baletmeysterding az ter tókpegeni kórinip túr. Sonday-aq myng qúbylyp, kónilindi kóteretin muzyka da kәsiby túrghyda dúrys tandalghan. Keyipkerlerding asqan sheberlikpen tigilgen әzirbayjannyng últtyq kiyimi men sahnanyng bezendirilui de múqiyat sýzgiden ótkeni bayqalady. Ásker - Erlan Bilәlov pen Gýlchahra - Dәriya Jýsiptin, Áskerding әpkesi - Ghaziza Ábdinәbiyeva men qyz әkesi Súltanbek - Tóleubek Aralbaevtyn, ýy qyzmetshisi Telly - Shynar Asqarova, Asya - Danagýl Temirsúltanova, Sýleymen - Jandarbek Sadyrbaevtyng obrazdary layyqty tandalghan. Bir sózben aitqanda, rejisser kózdegen maqsatyna qol jetkizip, teatr tynysyna jana lep, ózgeshe janalyq әkele alghan.
Ghaziza Ábdinәbiyeva:

- Basqa qoyylymdardaghy rólderime qaraghanda, osy joly janasha izdenuge tura keldi. Óitkeni әrtisterding basym bóligi saydyng tasynday jigitter men sylang qaqqan qyzdar. Biz de solardan qalyspayyq dep, jastardyng ekpinine ileseyik dep, barymyzdy salugha tyrystyq. Óitkeni basqa tuyndylarmen salystyrghanda, múnda by kóp, әn kóp, jýgiris kóp. Osy joly biz de, jastar da ýlken mektepten óttik desek bolady. Sebebi múnday muzikl teatr sahnasynda birinshi ret qoyylyp otyr.

Dariya Jýsip:

- Spektakli barysynda men tórt ariya aitamyn. Búdan bólek, duetpen jәne triomen әn salamyn. Biz teatrda ýnemi biylep jýrgenimizben, biraq әn shyrqap kórgen emespin. Sondyqtan alghash ret sahnada ariya oryndamaqpyn. Joghary notalar kóp kezdesti. Degenmen Qúrmanghazy atyndaghy últtyq konservatoriyanyng vokal bóliminde alghan bilimimning paydasy osy spektaklide tiydi desem bolady. Men mýmkindigimshe, óz rólimning kótergen jýgin basqa arnagha búrmay, qaz-qalpynda beruge úmtyldym.

 

Qanshayym BAYDÁULETOVA

«Ayqyn» gazeti 16 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572