- Sheragha, júrt «halyqtyng sózin sóileytin Sherhan agha qayda jýr?» dep sizdi izdep jatyr. Nege ýn-týnsiz kettiniz?
- Eshqayda ketken joqpyz. Aman-esen elde jýrmiz. Tarazda túryp jatyrmyn.
- Gazetke de siyrek shyghatyn boldynyz. «Ay men Aysha», «Jalghyz», «Bir kem dýniye» ... Ádebiyet sýier qauym әr gazetting betine bir telmirip, sizding shygharmanyzdy kýtip jýr ghoy. Al siz «Halyq sózinin» kezekti bir sanynda «... Jas ta keldi, densaulyq ta syr berdi. Bar júmysym - dәrigerge qaralu bolyp qaldy» dep aitypsyz. Búl ne degeniniz: «boldy, endi eshtene jazbaymyn» degeniniz be?
- Shama kelse jazylady ghoy. Shama kelmey jatady keyde. Kóz jaramaydy. Jazugha kesir etedi. Oilaugha da. Onyng týiini jýrekte bop túr. At ýstinde jýrip, jýrek dertin ótkizip alyppyn.
- «Kezinde shamam kelgenshe halyqtyng kókeyindegisin, júrttyng jýreginde túrghan, biraq biyikke jetpeytin, dúrysy, jetkize almay jýdegen sózin aittym dep oilaymyn. Al qazir aitugha shama joq» depsiz. Búl sózinizdi qalay týsinuge bolady: «ayta-ayta sharshadym, tyndaytyn eshkim joq» dep tausylghanynyz ba, әlde «eskertu» estidiniz be? Búl sóziniz «Qos til - qos qanatyn!» dep orys tilining bedeli asqaqtaghan kezding ózinde «Qos til jylanda ghana bolady!» dep qasqayyp túrghan Sherhan qayda? «Parlamentte Sheraghang otyrsa bylay der edi», - deydi bireuler...

- Sheragha, júrt «halyqtyng sózin sóileytin Sherhan agha qayda jýr?» dep sizdi izdep jatyr. Nege ýn-týnsiz kettiniz?
- Eshqayda ketken joqpyz. Aman-esen elde jýrmiz. Tarazda túryp jatyrmyn.
- Gazetke de siyrek shyghatyn boldynyz. «Ay men Aysha», «Jalghyz», «Bir kem dýniye» ... Ádebiyet sýier qauym әr gazetting betine bir telmirip, sizding shygharmanyzdy kýtip jýr ghoy. Al siz «Halyq sózinin» kezekti bir sanynda «... Jas ta keldi, densaulyq ta syr berdi. Bar júmysym - dәrigerge qaralu bolyp qaldy» dep aitypsyz. Búl ne degeniniz: «boldy, endi eshtene jazbaymyn» degeniniz be?
- Shama kelse jazylady ghoy. Shama kelmey jatady keyde. Kóz jaramaydy. Jazugha kesir etedi. Oilaugha da. Onyng týiini jýrekte bop túr. At ýstinde jýrip, jýrek dertin ótkizip alyppyn.
- «Kezinde shamam kelgenshe halyqtyng kókeyindegisin, júrttyng jýreginde túrghan, biraq biyikke jetpeytin, dúrysy, jetkize almay jýdegen sózin aittym dep oilaymyn. Al qazir aitugha shama joq» depsiz. Búl sózinizdi qalay týsinuge bolady: «ayta-ayta sharshadym, tyndaytyn eshkim joq» dep tausylghanynyz ba, әlde «eskertu» estidiniz be? Búl sóziniz «Qos til - qos qanatyn!» dep orys tilining bedeli asqaqtaghan kezding ózinde «Qos til jylanda ghana bolady!» dep qasqayyp túrghan Sherhan qayda? «Parlamentte Sheraghang otyrsa bylay der edi», - deydi bireuler...
- Kóp qoy olar. Tolyp otyr. Basqa da deputattar bar, elding ókilderi. Halyq saylaghan. Aytam degender aita alady ghoy. Biraq sol bir ekpin, eriksiz kýsh tartyp kete beredi orysshasyna qaray. Soghan bәri ýirenip alghan, kete beredi sol әdetpen. Sonda otyrghan deputattardyng kópshiligi qazaqtar, tili qazaqsha shyqqan. Sóiley de alady. Myna bir kýnning tartylysy siyaqty, magnit siyaqty qasiyeti bar ma orys tilinin, solay qaray auyp kete beredi. Áytpese deputattardyng sanynda da, sanasynda da min joq. Birte-birte týzeletin shyghar...
- Bir orys tildi jas jazushy «qazaq әdebiyeti joq» depti bir gazetke bergen súhbatynda. Sizdinshe qalay? «Joq» dep týnilgen dúrys pa?
- Qazaq әdebiyeti nege joq bolsyn! Qanshama jazushy jýr sabylyp. Ádebiyet bolmasa nesine jýr olar?
Bizding auylda, myna Jualy degen jerde, qalyng egindi shóp basyp ketken keybir jyldary. Aram shóp. Sol qalyng shópting arasynan anda-sanda bir biday, bir arpa qyltiyp-qyltiyp kórinetin. Jazushylar odaghy da sonday ma, sany kóp... Sol sapagha ainalsa deysin.
- Býgingi jazushy qauym arasynda halyqtyng sózin kim aityp jýr deysiz? Jalpy olar býgingi kýnning talabyna jauap bere me? Qazirgi zamannyng qarqynyna qanday qalamger tótep bere alady dep oilaysyz? - Qazir kóp oqy almaymyn. Ózimdi qoghamnan ýzilip qalghan adamday sezinemin keyde.
Halyq sózi degende... Kekilbaev bar edi, belgisiz sebeppen ketip qaldy. Nege ketkenin?! Aytaly joq. Irak degen batyr shyqty deydi. Solay-solay el de, er de týzeletin shyghar?..
- «Kitap oqityn adam azayyp barady», - deydi pessimister.
- Býkil aqparat, janalyqtardyng neshe týri, ghylymda, bilimde bolyp jatqan jetistikter - kompiuterde. Qazir bәrin aspannan tartyp otyr. Kóp dýnie aspanda jýr ghoy dep oilaymyn. Sharlap ketken, torlap ketken. Aspannyng barlyghyn aiqysh-úiqysh jol qylyp alghan.
Biraq týbi kitap kerek bolady. Tasqa basylghandar týbi oqylady ghoy. Keybirin biz de endi oqyp jatyrmyz.
Bizde myna Aqsu-Jabaghyly degen jer bar. Sonda tasqa basylghan neshe týrli dýniyeler kezdesedi. Sol bizding ata-babalarymyzdyng jazulary boluy kerek. Olar bizding qamymyzdy oilap, tasqa qashap jazyp ketken.
Qarasang bәri týsinikti.
Mynau Altay, Monghol jaghynda da solay.
- Óziniz kóp zerttegen qazaqtyng kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Túrar Rysqúlovty ashyq kýstanaushylar kóbeyip ketti. Tipti Stalindi «gruzinning knyazy» dep Rysqúlov emes, basqa bir qayratkerimiz aitqan deushiler de tabyldy. Búl - qanshalyqty shyndyq? Oljastyng «Taudy alasartpay, dalany asqaqtatayyq!» degen sózin qazaq nege úmyta beredi dep oilaysyz?
- Oljasqa qatysty oilanyp kórmeppin. Alayda búl sózding jany bar.
Túrar - ejelden joly bolmay jýrgen kisi. Ony dattaushylar da kóp, maqtaushylar da tabylady. Shyndyghynda, ol býkil qazaqtyng qamyn oilaghan, bóle-jarmaghan. «Myna jaq», «ana jaq» degen auruy joq adam. Qyzmetinde de, jay kýnde de.
Qazir qoldan jasap alady bәrin. Rysqúlovqa Qojanovty qarsy qoyyp alypty. Al Stalinning jinalysyna qatysyp, sóz sóilep jatu Qojanovtyng dәrejesine kelmeydi.
Túrar Rysqúlov Alashordagha qarsy shyqqan adam emes. Qazir Mústafa Shoqaydy aityp jýr. Songhy kezderi osy Shoqaydy shetelge jibergen Rysqúlov degen derekterding úshy shyghyp qaldy. Ras shyghar. Óitkeni ol shetelde jýrip te Túrarmen baylanysyn ýzbegen. Eger onday bәle izdegishter bolsa, Sәken Seyfullindi de joqqa shygharuy tiyis... Túlghalarymyz kóp emes, abay bolayyq. Erteng solardyng kólenkesine zar bolamyz.
- Sayasat turaly әrkim әr týrli aitady. Jastar gazetinin, әdeby gazettin, aqyr ayaghy sayasy gazetting de bas redaktory boldynyz, deputattyng «shapanyn» da ólshep kórdiniz, qysqasy, sayasat degen alapattyng ystyghyna kýiip, suyghyna tonghandardyng birisiz, ol turaly sizden artyq aitatyn adam siyrek.
- Keshe saylau ótti. Pispegen, jerine jetpegen saylau bolyp kórinui mýmkin. Biraq sony jariyalady: «merziminen búryn ótkizilsin!» dep. Pәlendey qarsy bolghan kisi, kýsh joq. Preziydent 95 payyz dauys aldy. Jýz payyzgha sәl-pәl jetpedi. Sonday dauys alghan adam bekerden-beker emes shyghar. Nazarbaev qazir ozyp túr.
Ziyaly qauymdy jinaghanda bardym...
- «Preziydent - bireu, biz - tireu» dediniz shegelep.
- Ayttym. Asyryp aittym ba, bireuler jek kórip qaldy ma... «Dat» deytin gazet talqylady ghoy deymin, meni sóitip aitty dep. Myna almaghayyp zamanda biylikting bir qolda bolghany dúrys degenim ghoy. Atqa mingen erin elemegen, qiyn-qystau kezde jebemegen el el bola ma?
- Býgingi sayasat turaly ne aitasyz?
- Ertede kóktýrikterden shyqqan Móde degen han bolghan. Qytay imperiyasy alyp, kýshti ol kezde. Sol Qytay imperatory: «Bir eren jýirik jylqysy bar eken, sony bersin, -» dep kisi jibertedi. Han kenesshi-uәzirlerine aqyl salady. «Onday jylqy tumaydy. Kerek qoy ol ózimizge. Jaqsymyzdy bergenimiz - eldigimizge syn», - deydi uәzirleri. «El aman bolsa, múnday jylqy әli tuady. Kórshimen kónildes, tatu bolyp otyru kerek, bereyik», - dep, han jýirigin jeteletip jiberedi. Kelesi jyly elshi taghy kelip túr deydi: «Qatyndarynyng ishinde bir toqaly bar eken súlu, sony qisa qaytedi», - dep. Kenesshilerimen kenesip kórse: «Oybay, sýiegimizge tanba bolady. El-júrttan úyat shyghar eng qymbat dýniyemizdi berip qoysaq», - deydi olar. «El aman bolsa, múnday әielder tuylady, bereyik», - dep, toqalyn elshining qolynan ústatyp jiberedi. Kelesi jyly keldi deydi taghy da. «Qytaymen shekaranyng ar-jaq ber jaghynda bos jatqan jer bar eken. Sony berse eken» deytin kórinedi. «Bos jatqan jer bolsa, bere salayyq!», - deydi kenesshileri. Sonda solay aitqan uәzirlerining bastaryn shauyp tastap, halqyn jiyp, Móde aitty deydi: «Al endi atqa qonyndar, soghysamyz! Bir sýiem jer beruge bolmaydy!», - dep.
Sol prinsip әli kýnge deyin saqtaluy kerek.
Qytay syimay bara jatyr dep kóniljyqpastyqpen bere salsaq, ne bolghanymyz? Olar qaulap kire beredi. «Qara qytay qaptasa...» degen sol.
Shekaranyng ar jaghy - qalyng qytay. Ber jaghy - jalanash. Ar jaqta salynyp jatqan ýiler, qúrylystar. Olar sonda otyra bere me jaylanyp, joq beri lap qoya ma?.. Bir Qúdaygha ghana ayan. «Saq bolsan, saqtaydy».
- Auylgha da baryp túrarsyz, alys emes qoy, el ne deydi, Sheragha? Halyqtyng pighyly, niyeti qalay?
- Elge baryp, seruendep qaytayyn desen, kýn salqyn.
Estiymin, bilemin, júmys istegen aghayyndar jaman emes. Al mynau 25-30 sotyq jer alyp, jonyshqa egip, sonymen kýn kórip otyrghandar da bar. Halyqtyng niyeti týzu ghoy qashanda. Al jekeshelenip alghandar qymtanyp, qymtyrylyp otyratyn sekildi. Bireu-mireu bir nәrsesin tartyp alatynday.
- Siz «Bir kem dýniyenin» ekinshi kitabyn bitirdi dep estidik...
- Bitirgenim shamaly. Baryn bastyryp, jinaqtap jatqan sekildimin.
- Sol kitabynyzgha qúda týse keldik. «Bir kem dýniyenin» ekinshi bóliminen ýzindi bassaq deymiz!
- Apyr-ay! Bir-eki dәpterim bar edi. Solardy tappay otyrmyn. Jengelering ýige jóndeu jýrgizip... Qolda bary mynau. Qalay bolar eken? At basyn sonau Astanadan búryp, arnayy kelgen ekensinder, betterinnen qalay qaghamyn endi...
- Sheragha, әngimenizge, siyasy әli keuip ýlgermegen kitabynyzdan ýzindi jariyalaudy bizden bastaugha kelisim bergeninizge kóp-kóp rahmet! Auyrmanyz...
- Gazetterindi oqityn júrt kóbeysin, ainalayyn!

Ángimelesken - Dýrәli DÝISEBAY

Astana - Taraz - Astana

http://www.halyksozi.kz/news/view/id/499