Aqjayyqtyng «Aq shaghalasy» atanghan qogham qayratkerin oqyrman qauymgha tanystyryp jatudyng ózi artyq. Ángime appaq kelbetimen ghana emes, jýrekjardy jyrlarymen, tipti, ózining esimimen erekshelenip túratyn aqyn Aqúshtap Baqtygereeva jayly bolyp otyr. Dese degendey, qazaqtyng aqyn qyzynyng «Aq shaghala» atanuy da tegin emes. Halqynyng mandayyna tughan qalamger apanyng aqyndyghy bir tóbe de, qayratkerligi bir tóbe. Qay kezde de turalyqty betke aityp, әdildikti sýietin qogham qayratkerining keyde tura aitamyn dep, tughanyna da jaqpay jýretin kezderi de az emes. Soghan qaramastan, qoghamdaghy bolyp jatqan týrli kelensizdikter men әdiletsizdikterge shydap túra almaytyn aqyn jas úrpaqty kezi kelse sózimen bolsa da jónge salghandy ózining paryzy sanaydy. Býginde әiel pendesi týgili, erkeging enkeyip qalghan búqpantay zamanda elding joghyn joqtap, múnyn aityp jýrgen apamen jaqynda kezdesuding sәti týsken edi. Sonda el ómirine belsene aralasyp jýrgen qogham qayratkerining ana tilimiz jayynda aitqan kesek-kesek oilaryn qaghaz betine týsirip, oqyrman qauymgha úsynyp otyrmyn.

«Tilindi úmytu – tegindi úmytu»

Qazaq – tilimen dauyn sheshken, osy tilinde úrandap jauyn jengen, san ghasyrlar úrpaghyn ana tilinde tәrbiyelep kele jatqan halyq. Bizding býgingi qoghamymyzda keybir kelensiz jaghdaylardy tughyzyp otyrghandar – ananyng tilinen nәr almaghandar. Shyndyghynda, óz tilindi úmytu óz tegindi úmytuymen para-par. Bizding keshe de, býgin de «til, til» dep jalyqpay aityp jýrgenimizding tegin emestigin týsinetin uaqyt jetti, tipti, asyp ta ketti. Tilimizdi qúrmetteu arqyly biz bәrine jeter edik. Eger bizding barlyghymyz óz ana tilimizdi jaqsy bilsek, barlyq nәrseden tek útar edik. Sóz týsinbegendi «kórgensiz» deymiz, «mynau sóz úqpaydy» eken deymiz. Mine, sol kórgensizdikting bәri óz tilin bilmegennen ketip jatyr. Men, әriyne, ózge tilde sóilegenning bәrin kórgensiz demeymin, biraq qoghamda ketip jatqan kóp qatelikting basty sebebi – óz tamyry men tilin bilmeuden bolyp túr. Til bolmaghan jerde últtyng tәrbiyening aiqsaytyny anyq. Sodan da qyzymyz balasyn dalagha tastap, keremet soqtalday jigitterimiz ýy bolyp, óz úyasyna qorghan bola almay jýr. Qazir bizding elimizde Maqash Tәtimning sanaghy boyynsha 350 myng otyryp qalghan qyz bar. 150 myng óz otbasyn qúrmay jýrgen bilimdi jigit bar. Bizding birneshe til biletin, sauatty qyzdarymyz nege ana bola almaydy? «Auruyn jasyrghan óledi» degen sóz beker aitylmaghan. Sol qyzdarymyzgha: «Aynalayyn, ana jolyn quyp, ana bol, óz ana tilinde әnindi aityp, besigindi terbet» dep otyrghan kim bar? Biz qazir bәlen til bilemiz dep maqtanamyz. Til ýirenude qazaq aldyna jan salmaydy. Qazir qazaqtyng oryssha sóilegenine orystyng ózi tang qalady, tipti, key orys últynyng ózi olay sóiley almaytyn shyghar. Osyndayda kenje qyzymnyng kishkentayynda: – «Mama, siz joqta bizding ýige ózi qazaq, auzy orys apa kelip ketti» degen sózderi esime týsedi. Áli kýnge deyin kóshege shyqsam ózi qazaq, auzy orystarmen sóilesip ýige qaytamyn. Qazaqqa qazaqsha auyz qashan búiyrar eken?..

«Ózge tilmen kelgen tәrbie – ógey bala tәrizdi»

Qazir qarap otyrsam, ústaz degen sózding qadirin qashyryp alghandaymyz. Zanger bola almaghan, qarjyger bola almaghannyng bәri múghalim bolatyn boldy. Al dúrysy, eng daryndynyn, eng qabiletttining arasynan múghalim tandap aluymyz kerek der edim. Oqugha týserde «mynau ertengi úrpaqty tәrbiyeleytin adam» degen minezdememen alu kerek. Basqa salada adam pysyq bolsa, jetilip ketedi. Al bala ósiru degen ýlken jauapkershilik. Odan qate ketse, adamzat qasiret shegedi. Bir balang jaman bolsa, onda sening ómiring týkke túrmaydy. Balany ósiretin ústazgha kónil bólinbey qalghandyqtan, kóp qatelikter ketip jatyr. Keyde keybir zamandastarym: «Qazaq mektebinde bilim joq, basqa tilde oqytsaq balamyz bilimdi bolady» dep aityp otyrady. Aynalayyn-au, ana tilin, óz ata-babannyng qasiyeti men qadirin bilmegen balannan ne kýtesin? Sylanyp-sipanyp Amerikagha, Angliyagha baryp keler. Qazaqty mensinbey, ana jerde bólek ydystan tamaq iship, bólek jýredi. Sóitip, qyz kýieusiz qalady. Jigit baryp basqa últtan әiel әkeledi, túqymyn qúrtady. Osyny halqymyz, erteden nasihattady, astyrtyn aitty da. Kezinde qazaq mektebin ashugha talpynyp, orys mektebining bir búryshynan qazaq synybyn ashqyzghan Shona Smahanúly siyaqty últ janashyrlary ajalynan búryn kóz júmdy. Sol Shona Smahanúly aghamyzgha erip, «Qazaq balabaqshasyn, qazaq mektebin ashamyz» dep úran kótergen belsendi toptyng bel ortasynda boldym. Segiz synypqa tolmasa, qazaq mektebin ashtyrmaydy. Almatydaghy №12 mektep aldymyzdaghy aghalarymyzdyng kýshimen ashylghan bolatyn. Keyin №44 mektepting ashyluyna atsalystym. Alghashynda aralas mektep bolyp ashylghan. Jetinshi synyptaghy bala sany tórt-bes adamnan aspady. Sol kezderi jayau kóshe kezip kettim. Kezdesken qazaq әieline «Aynalayyn, qazaq tilinde 7-8 oqityn balang bar ma?» desen, «Ya sama ne ponimai po kazahski» dep, múrnyn shýiirip óte shyghady.

Almatyda ýsh balamyzdy qazaq mektebine arqalap aparyp jýrip oqytqannan útylghan joqpyz. Qazir әli de balasyn orys mektebine berip jýrgen ata-ana týpting týbinde útylatynyn sezbeydi. Ózge tilmen kelgen tәrbiye, ol ózinnen tusa da asyrap alghan ógey bala tәrizdi. Mening keybir zamandastarym jylaydy: «Qazaqsha oqyghany: – Mama, qalaysyz? Jaghdayynyz jaqsy ma? – dese, oryssha oqyghany: – Ty vchera zvonila? Chto, s toboy chto-to sluchilosi? – dep súraydy. Búl ne degen aiyrmashylyq? Eki balam eki mektepte oqyp edi», dep ókinedi. Basqa últtyng minez-qúlqyn alghan balang ol últqa qosylmaydy, ol últ ta ony bauyryna baspaydy. Eseye kele, «mojno, ya po russkiy» dep túrghandy qazaqsha top qabyldamaydy, orys ony qajetsinbeydi. Birinshi sol bala qinalady. Bilimdilik degen eng aldymen – parasat. Sol parasat negizi – mektep. Aqyly bar ma, ana tilinde oqydy ma, negizgi týpki tәrbiyeni aldy ma, sonda ghana ol azamat bolady. Qazaqsha aitqan: «Meyirimdi bol, últyna qyzmet et, aqyldy bol, ala jipti attama, úrlyq jasama» degen sózderdi úqqan baladan ghana ýmit kýtuge bolady. Al qazir bizding azamattarymyzdyng keybireui ornynan túryp sәlemdesudi, ýlkendi syilaudy bilmeydi. Seni qalay bolsa solay shygharyp salady, sebebi boyynda últtyq mәdeniyet joq. Mәdeniyet degen tughan tilimen keletin, qanmen sinetin, últtyq tamyrdan beriletin ghajayyp nәr.

«Til bolmaghan jerde últtyq tәrbie aqsaydy»

Jalpy, men til bilmegen adamnan qorqam. Bir kezderi sonday kezeng bolghany ras. Almatyda qazaqsha jalghyz mektep qana qalghany – osynyng dәleli. Ózge tilge oqytu arqyly onyng dýniyetanymy ózgeredi eken. Evreylerde bayqasanyz, olardyng oilylary kóp boldy ghoy. Olargha kishkentay kezinde Chukovskiydi oqytady. Ol kip-kishkentay balagha jan-januardyng óz dausymen sóilegeni dúrys eken dep aitady. Qargha qarqyldau kerek, it ýru kerek degen siyaqty. Al mysyqqa ýrgen, itke miyaulaghan jaraspaydy. Kishkentay balanyng sanasynda әr nәrse ózi bolyp qalu kerek degendi qalyptastyrady. Sóitip, evreyler kishkentay balanyng kishkentay ghana taqpaqtaryn osylay jazady. Osynyng ózinde ýlken mәn jatyr. Nemese tauyqtyng bauyrynda ósken qynyr ýirek, bәribir ýirek bop úshyp ketedi ghoy. Tauyq qyt-qyttap qalyp qoyady. Qazir osylardy oqytpaydy ghoy deymin.

Men jastardyng til ýirenuine qarsy emespin. Kóp til bilgenning esh ziyany joq. Biraq qazaq balasy әueli besikten ana tilin bilip, últtyq tәrbiyening qaynaryna susyndap ósui kerek. Últtyq tamyry ýzilmegen bala ghana keyin qansha til ýirense de, óz tilin úmytpaytyn bolady. Al bala qazaqsha oqyp-jazyp ýirenbey jatyp, oghan basqa tilderdi tyqpalau – meninshe, dúrys emes. Leningradta (qazirgi Sankt-Peterbor) oqyghan, oryssha, aghylshynsha taza sóileytin, biraq qazaqsha lәm-mim dep auyz asha almaytyn, onyng ýstine ol jaqtan nashaqorlyqqa shaldyghyp oralghan qazaq jigitterin bilemin. Bәrin oqydy, bilim mengerdi, alayda, ana tilin úmytyp ketti. Búl ózining aq sýt bergen anasyn, aq batasyn alghan atasyn, týbin, tegin, Otanyn úmytyp, satyp ketkenmen birdey emes pe? Últtyq ruhta tәrbiyelengen balalar aghylshynsha oqyp, mengerip jatsa, mine, solardan birdene kýtuge bolady. Tilin satqan, Otanyn satqan, anasyn satqan, dinin satqandar týpting týbinde qayghy-qasiret shegedi. Ol qayghyny ózining balasynan shegui mýmkin. Óz balasy ózining auzyna su tamyzbauy mýmkin. Sebebi odan últtyq sipat kórgen joq. Olardy tabighat qaytarmasa, sanasy bilse, ózderi búrylady. Biz ketkendermen emes, bolashaq úrpaqty, ómirge jana kelgen balany tәrbiyeleuimiz kerek. «Sen qazaqsyn, sening eling – qazaq eli» dep, óz tilinde ósken azamattan ghana qazaqtyng últyn sýigen azamat tuady.

«Últ tilinde sóilemegen úrpaqtyng ómiri ókinishpen ayaqtalady»

IYә, qaltalylar shet eldi tanyp jatyr, shýkir, shet tilin mengergen úrpaq ósip jetilude, biraq ana tili men ata salt últ saqtauda, eldikti saqtauda orny bólek nәrse emes pe? Qazir bizde sol dala filosofiya­sy, ghasyrlap jina­ghan babalar dәstýri, úrpaq tәrbiyeleu­degi qúndy pikirler úmyty­lyp túrghangha úqsaydy. Tәuelsiz Qazaq­stannyng ertenine layyq sanaly, namysty, jany bay, saltqa berik úrpaqty tәrbiyeleu keyinge qaldyra túrudy kótermeytin mәsele. Múnyng bәri jaqsara týssek, bola týssek, eshkimnen kem bolmasaq degen iygi arman, aq tilek.

Kemeldenip kele jatqan elimizding keng mandayly basshysy qanday, baylyghy qanday, óneri qanday! Yapyr-ay, búl qazaqtyng qyzdary netken talantty edi! Biybigýl, Roza, Jәniya, Ayman, Shúghyla, Mayra, Lәila. Ár esim últ namysyn kóterip túrghan joq pa? Osynsha ónerli qyzdar ósirgen últ kimnen kem, onyng tili kimnen kem? Nege ana tilimizde sóile­meymiz? Shynynda últ tilinde sóilemegen úrpaqtyng ómirining ayaghy ókinishpen bitkenine talay mysal keltiruge bolady. Olar ózinen tughan úlgha da jat bolyp ketken. Talay arystarymyz ózge últqa ýilenip, qartayghan­da qarttar ýiinde qalghan! Osynday namys tәrbiyesinen tys qalghan úl-qyz aralas nekege beyim keledi. Ana tildi de qoldamaytyn solar. Ol jerde ata salt jayly әngime bolmasa, aqyry qiyn. Keyde jaghdaygha baylanysty ana tilin jete bilmese de últtyq namysty joghary ústap otyratyn otbasy bolady, namysshyl, ójet bolady-aq, әtteng ózin tereng bile almay qinalady. Bәri bir ana tilining tereng mәnin ana sýtimen emgenge, Álippeden bastap sóilegenge jetpeydi. Keyde ana tilinde sayraghannyng sanasy tómen, namysy joq bolyp qinaydy. Sondyqtan ruhany bay, sanaly, namysqoy úrpaq tәrbiyesi әr ata-ananyng esinen shyqpaugha tiyis boryshy der edim. Últtyq namysty sezinbegen qyzdardyng aldy Amerikada, sony Vengriya men Týrkiyada túrmysta jýr. Ózge últqa shyqqan qyzdan qazaqqa ne payda, olar balasyn qazaq dep jazdyrta almaydy.

Ana til­ding tәrbiyelik qasiyeti men qúdiretin bilmegen, óner men әn-kýiden sezigi joq januargha úq­sas adam obal-sauapty bilmeydi, qúdaydan qo­ryqpaydy. Aqsha bersen, bar búiryqty oryn­daytyn – mәngýrt. Ony da ósirip otyr­ghan óz ortamyz, aspannan týsken joq. Qo­ghamdaghy tәrtipting búzyluyna basty sebepti de sondaylar.

«Ana tilin bilmegen adam namyssyz keledi»

Býgingi qoghamda túlghanyng boluy shart emes. Nege qazaq «Jeti atandy bil» deydi. «Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, sening jeti atanda teging bar» dep aityp otyrady. Mine, osynyng bәri tәrbiyeden ketip otyr. Sóz biledi desek, Abaygha nege siynbaymyz?! Batyr, aqyn desek, Mahambetke nege siynbaymyz?! Siynatyn esim kóp qoy. Sonyng bәrin nauqan jasap, toy qylamyz da, shulap-shulap bir kýnde óltirip jiberemiz. Osylay tórimizde mәngi baqy túratyn esimderdi oiynshyqqa ainaldyryp jiberdik. Italiyany alynyz. Miykelandjelo siyaqty, balalardyng bәri tughannan súlulyqtyng suretin salugha úmtylady. Basqa últtarda osynday túlghalar bar. Al bizde Abaydy aitayyn desen, til bilmeydi. Til bilmegen son, ólendi qaytyp týsinsin?! Ýide aitatyn ata-ananyng siqy anau, olar til bilmeydi. Namyssyzdyq osydan kelip shyghyp jatady. Sodan keyin qazaqtyng tili dep qashanghy shulaydy? Óz elinde otyryp, ózining tilin joqtaghan neghylghan búl sorly últ. Oghan sonsha aqsha bólgenshe, qazaqtyng balasyna basqa tilderdi qosyp oqytatyn jaghday nege jasamaydy?! Qazaq tilin oqytugha milliardtap aqsha bólinip jatyr. Qazaq ózining tilin bilsin, aqsha tóleseng de, tólemeseng de... óz anasyn tanysyn, әkesin qadirlesin, tarihyn oqysyn, qazaqty soghan mindetteu kerek. Tegin bilmegen song mәngýrt bolady emes pe? Osynyng bәrin oqytatyn úlaghatty ústazdar kerek. Qazir úlaghatty ústazdarynyz nan izdep, qaraqan basymen ketip qaldy. Sodan keyin aqshaly oqular kóbeydi.

Qazir mektepterde qazaqy tәrbiye­ning saghaty ótpeydi. Nemerelerimiz Alpa­mys, Er Targhyn, Qobylandy bolyp emes, monstr bolyp kiyinudi qalaydy. Búl tegis qogham kónil bóletin sharua, bir-eki әjening qolynan kelmeydi. Qazir әjelerding ózi ertegi men maqalsyz óskender. Meksika serialy tәrbiyelegen kempirler emes pe? Besikten ana tilde әldy dauysyn estimegen úr­paq últtyq ruh jayly aitqandy úq­pay­dy. Mektep oqulyghynyng әr taqyryby tu­ghan jerdi sýng, óz ana tilin sýngden bastal­gha­ny jón-aq. Qazaqqa basqa el seni by say­lamaydy, qay tildi mengerseng de sen qazaq­syng dep ýiretu qajet. Beybarys Mysyrdy biylegenmen, jusan iyisin ansap, dala bary­synyng mýsinin salyp ólgenin aitu kerek siyaqty. Oljas aqyngha bәribir eskertkishti qazaqtar qoyatyny shyndyq.

«Úrpaq tәrbiyesi alandatpay qoymaydy»

Mening Oralgha oralghanym – ózimning sheshimim. Oghan sebepshi bolghan Preziydentttin: «Qalamgerler halqynyng ortasyna barsyn, úrpaq tәrbiyesimen ainalyssyn» degen sózi edi. Búl sóz mening kókiregime qondy, únady. Qalamgerge ózining ósken ortasy kerek. Árbir qalamger «Men aqyn edim», dep Astanada, bolmasa Almatyda shirenip otyryp aluyna bolmaydy. Tughan jerine, halqynyng ortasyna barsa, kórgen-bilgenin ýiretse – júmystyng ýlkeni sol dep oilaymyn. Óitkeni, memleket múraty, ana tilining qasiyeti, iydeologiya, әdebiyet pen mәdeniyetting nasihaty songhy jiyrma jylda aqsap qalghany jasyryn emes. Eng bolmasa kórgenimizdi aitamyz, bilgenimizdi ýiretemiz. Jerlesterimizding oghash qylyghyn kórsek, «Tәit!» dep tyiym salamyz. Ata-saltty, baba dәstýrin qúrmetteuge shaqyramyz. Men ózimning tughan jerime kerekpin-au dep oiladym. Sonday ór, ruhy biyik elding býgingi úl-qyzdaryna analyq, apalyq yqpalymdy tiygizu, olardyng oi-armandaryn úshtau, egemen elge qaltqysyz qyzmet jasau qajettigin úghyndyru edi. Áytpese ekining biri qoly jete almay jýrgen, býkil sanaly ghúmyrym ótken orta, qatar qúrby, dos-joldas tapqan әsem Almatyny qiyp múnda kelermin be? Mening oiymsha, qazir jastargha bizding tarapymyzdan kóp kómek kerek. Óitkeni songhy kezde olar ne istep, ne qoyarlaryn bilmey, abdyrap qalghanday kýy keshude. Búl – bilim salasyna da qatysty jayt. Mysaly, qazirgi kezde ashylyp jatqan aqyly oqu oryndarynan kóp nәrse joq, biraq solardyng layyqty dengeyde bilim berip jatqany siyrek. Ana tilding mәselesi kýn tәrtibinen esh týsken emes. Sol siyaqty, biz tәrbie salasyn da kóp bosansytyp aldyq. Ásirese, qyzdar tәrbiyesin... Tastandy balalardyng kóbeyip ketkendigin de men osynyng saldary dep oilaymyn. Qazir Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti men Oral pedkolledjinde dәris oqyp jýrmin. Jýrgen jerimning bәrinde qyzdargha: «Erteng qanday mamandyqty tandap, qyzmetker bolsandar da, sender eng әueli bolashaq ana ekendikterindi úmytpandar» dep aitamyn. Týsinetinderi týsinedi, biraq selt etpesten, ózine shyny kózimen qarap otyratyndar da jetip artylady.

Óz betimmen Reseymen shektesetin auyldardy aralap, el-júrtpen kezdesu ótkizip jýrdim. Eshkimnen bir tiyn súraghan emespin. Ana tildi aitamyn. Alghashqy kezderi til, dil, din mәselelerine baylanysty ýgit-nasihat júmystarymen men barmaghan auditoriya, men kirmegen kense qalmaghan shyghar. Tipti, banktik qúrylymdargha deyin kirdik. Keshqúrym ýige kelgende tamaghym qyryldap, bitip qalatyn. Qazir Oral óniri edәuir qazaqylanyp qaldy.

Negizgi, qazaqtyng o basta kele jatqan tәrbiyesi – dúrys tәrbiye. Mәselen, «Shylym shekpe, araq ishpe, ótirik aitpa, qiyanat jasama, Qúdaydan qoryq. Alla bәrin kórip túr, ózinning aldyna kelmese, balannyng aldyna keledi» degen qarapayym ghana naqyldarda qanshama úghym jatyr! Qazir bizge anaghan úrynyp, mynaghan úrynyp qajet emes. Býgingi úrpaq tәrbiyesine qatysty aitqanda, halqymyzdyng sonau saq, ghún dәuirinen tamyr tartqan tәrbiyesinen artyq filosofiya joq.

«Tilin bilmegen últynyng qasiyetin tany almaydy»

Avtory esimde joq, bastauysh mektepte «Ana tilinen» «Jaman joldas» degen shaghyn әngime oqyghanbyz. Eki dos kele jatsa ormannan an shyghady. Bireui jýgirip baryp aghashtyng basyna shyghyp ketedi de, bireui jýgire almay jerge jata qalady. Ay ólgen adamdy jemeytinin estigen ol demin almay shydaydy. Balpandaghan an jatqan jigitti iyiskep óz jónine ketkesin, joldasy aghashtan týsip kelip: «Ol sening qúlaghyna ne sybyrlady?» – dep súraydy. «Joldasyng jaman eken, endigәri qiyn kezde tastap qashatyn ondaylarmen dos bolyp, jolgha shyqpa dedi», deydi. Ángime mazmúny osy ghana, biraq bala kónilge qatty әser etedi de este úzaq saqtalyp qalady eken. Býgin mening sanamda jarty ghasyr búryn oqyghan «Jaman joldas» oqighasy qayta qylang berdi.

«Jaman joldas», bәlkim, býgingi oqulyqtan týsip te qalghan shyghar, al «Ayaz bi» ertegisin bastauysh synypta ótip ketu qiyanat. Sol saghatta auyryp qalghan oqushy ony mýlde úqpay ketedi. Qazaqsha oqymasa tipten ókinishti. «Ayaz bi» eseygen kezde, әsirese basshy qyzmetke baratyn kezde eresekterge oqytatyn ertegi. Últtyq mektepte oqymaghandar, bәlkim, әlem әdebiyetinen paydaly nәrseni kóbirek alar, ol ózining tól tәrbiyesinen aqsaydy-aq. Ayaz biyding kóne tonyn ilip qongdyng ózi sabaq, oyasyz ony da úqpasy anyq. «Ashta jegen qúiqandy toqta úmytpa» degendi sózbe-sóz audaryp bersen, orys tildi basshy ony týsinbeytini anyq. Bayaghyda mýjigen basty nege men esimde sonsha saqtauym kerek dep tang qaluy әbden oryndy bolar edi. Qazaq halqy tarihynda ashtyq pen qughyn kórgenin, onyng últtyq qasireti men qayghysyn týsinbegen adam tilindegi mazmúndy sózin de úqpasy týsinikti. Kedeyding balasy ashtan ólipti degendi estigen bay balasy ol nege quyrdaq jemedi eken dep tandanypty desedi. Sol siyaqty orys mektebinde oqyghandargha «bataly qúl arymasty» týsindire almaghandyqtan, qazirgi úrpaqtyng qatygezdigine kuә bolyp otyrghan joqpyz ba? Endeshe, bata men qarghysty aiyryp týsinbegen úrpaq obal, sauap, qiyanat sózin de audarmadan biledi. Endeshe, ana tilining taghdyry dep shyrqyraytyndar arly azamaty, ayauly qyzy bar el boludy ansaytyn úly sezimdi joqtaushylar dep týsinu kerek qoy. Kóshe toly qate jazugha namystanbaytyndar da til bilmeytinder emes pe? Áli kýnge orys mektebine bala sýirep jýrgen de solar. Nege dep súrasanyz, orys mektebinde bilim bar deydi. Sonau saq zamanynan kele jatqan óz últynnyn, tәrbiyesi men tilinde «sauat» joq degendi kim dәleldeydi? Piyterden oqu bitirip kelgen keme jasau isining sheberi bolghan qazaq jigiti araqtan ólse, onyng sauatynan ne payda? Mәskeude últtar tili uniyversiytetin bitirgen qazaq qyzy orystan tughan balasyn jetelep, ata-anasynan bólek tamaqtanyp jýrse, onyng sauatynan ne payda?

Qazaq tilin, baba dәstýrin bilmeytinder «ar», «jan» degen sózding mәnisin týsinbeydi de. Múny biz besikte ýiretuimiz kerek úrpaqqa. Ata-baba saltyn aita otyryp, «Qyzym, qyz namysyn últtyng saqta; úlym, úl namysyn erding saqta; kelinim, ata saltyn saqta» degen әngime otbasy, oshaq qasynan beriler tәrbiye. Olay bolsa, últtyq til – últtyq tәrbie kózi ekenin esimizden shygharmasaq deymin.

Núrsúltan Myqtybay, jurnalist

Abai.kz