Senbi, 23 Qantar 2021
Ádebiyet 10155 50 pikir 3 Mamyr, 2019 saghat 10:40

Quandyq Shamahayúly. Shal

(әngime)

Keshe ghana shaldyng jasy 83-ke keldi. Bala-shagha, kelin-kepshek, nemere-jiyenderi kelip, qúttyqtap, dauyldasyp-shuyldasyp otyryp ketse ghoy, kónili bir sәtke bolsa da, kóterilip-aq qalar edi. Joq, eshbiri at izin salmady. Solay bolaryn bile túra, kýtti. Esekdәme ghoy, bayaghy. Biraq, tym qúryghanda, telefon soghyp ta habarlasqan biri bolsashy. Bәri әlde úmytty nemese shynymen de, búrylyp qaramastay-aq jappay teris ainalghan.

Búryn birli-jarymy telefon shalatyn. Songhy kezde ol da joq. Kishi úlynyng qolynda túratyn kempiri de birauyz tildespeydi. Oghan renish joq. Qyzday alyp, egde tartqan shaghynda tastap ketken opasyz shalgha ol ne desin. «Qúday-au, balalaryma sonshama ne jazyp qoyyp edim? Tórden kórim jaqyndaghanda, mendey beybaqqa keshirimmen qarasa, neter edi» - dep, ishtey kýbirledi de qoydy.

Jas kezinde jora-joldasy da kóp edi. Múnday kýnderding bәrin dýrildetip, kónildi ótkizetin. Araq bayghústy kóp adam synap-sógip jatady ghoy. Jo-joq, onyng da rólin týbegeyli joqqa shygharugha bolmaydy. Adamdardyng jaqyndasuyna, dostasyp dumandatuyna araqtyng da eleuli sebepker bolyp ketetin tústary bolatyn. Ishimdikting arqasynda talay jaqsy-jaysanmen de, jaman-jútyqpen tanysty, tabysty. Paydasyn da, ziyanyn da bir kisidey kórdi. Keybir iygi jaqsylarmen de sol araqtyng arqasynda dastarhandas bolyp, keyin «bir kórgen bilis, eki kórgen tanys» degendey lauazymdyq qyzmetting qúlaghyn ústaugha da septesken kezderi bolghan. Obaly neshik, bótelkeles bolghan jandardyng arasynda tuystan beter syilasyp ketkenderding de qarasy barshylyq edi ghoy.

Oylap otyrsa, otyz ben qyryq jas aralyghynda «itting bajasy kóp» demekshi, dos-jarandar, kónildi otyrystar óte jii bolghan eken. Keyin birtindep, siyrey bergen. Alpysty alqymdaghan shaghynda ómiri kýrt ózgerip, mýlde basqa arnagha búrylyp kete berdi. Lauazymdyq qyzmetining dәuiri de osy týsta týgesilip, zeynetkerlikke shyqqan-dy. Sol kezden bastap, búrynghy dostarynyng kóbi odan syrt ainalyp ketti. Kezdese qalsa, әlde bir syltau aityp, tezirek qoshtasugha asyghady. Telefon soqsa, birazy tútqany mýlde kótermeydi. Kótergenderi búrynghyday emen-jarqyn úzaq sóilespeydi, súraqtaryna jauaptyng ózin qysqa qayyryp, tezirek qoshtasyp baylanysty ýze salady.

Odan qarym-qatynasyn ýzbegen, ýnemi habarlasyp, kelip-ketip jýzdesip jýretin birli-jarym dostary boldy, obaly neshik. Qazir olar joq. Jetpiske jeter-jetpeste dәm-túzdary tausylyp, jer jastanyp ketti. Oilap otyrsa, songhy onshaqty jylda jany jadyrap, bir ret te raqattanyp kýlmegen sekildi.

«Meni kerek qyp jatqan bireu myna dýniyede bar ma? Bar bolsa, ol kim? Áy, osy eshkim joq-au. Osy kýnge deyin bәri meni qaraqan bastarynyng qamy ýshin ghana kerek etip kelgen-au, deymin. Onyng ózinde qolymda portfeli, astymda kreslo bolghan song ghana. Ár jyl ótken sayyn aman-sәlemimdi alar tiri jan tabylmay barady. Ózimnen de bar-au.

Ózi súlu, ózi jas dep bir úrghashynyng arbauyna shatyldym da, ómirlik serigim әielime satqyndyq jasadym. Áyelimmen birge bauyr etim, bala-shagham da menen at-tondaryn ala qashyp, býgin mineki, jatqa ainalyp ketti. Osy mening óler shaghym jaqyndap qalghan joq pa eken. Jasym seksenning sengirinen asty. Búl jasqa әke-sheshem de jetken joq» - dep, auyr oidyng qúshaghynda otyrghan Shal bir tereng kýrsinip qoydy.

Shaldyng qazirgi jalghyz serigi oy oilau, ótken-ketken jarqyn sәtterin eske alu ghana. Syrtqa shyghyp, emen-erkin jýre almaydy. Eki bólmeli pәterding asýii men әjethanasynyng ózine qaltandap zorgha jetedi. Qarttyq eshkimge quanysh әkelmeytin neme eken-au.

Anyqtaluy kýrdeli dýnie adam ómirinde sansyz kóp. Sonyng biri jalghyzdyq. IYә, atyng óshkir osy jalghyzdyq - adamzattyng mәngilik auyrtpalyghy. Býginge deyingi tarihy kezenderinde qogham jalghyzdyqqa tegeurindi týrde qarsy túrumen keldi. Adam balasy әli de jalghyzdyqty enseru ýshin ghúmyr keship keledi. Ol ýshin qauymdasyp jatyr, kónil kóteru oryndaryn kóp ashyp, janadan salyp, iyt-әuirege týsumen keledi. Týrli óner tuyndylaryn jasap, kóz quanyshyna ainaldyrmaqqa, kónilin jaylandyrmaqqa tyrysyp jatyr.

Kónil kóteru oryndary da bos uaqyt ótkizudin, adamdardy kóptep tartudyng amalyn izdep, paydagha shashetekten keneletin boldy.  Sebebi, adamdardyng әrdayym jalghyzsyraytyndyghynda. Qylmys jasaghan búzaqylardy múqatyp jazalau ýshin de olardyng erkine shek qoyyp, qoghamnan oqshaulaydy, abaqtygha qamaydy.

Abaqtynyng barlyghy jalghyzdyqtyng eng ýreyli apany. Qylmyskerding adamy ortadan nege tys qamalghandyghyn jete úghyndyrady, oilandyrady. Bir zertteushi aitqan eken, shylym shegetin әielderding bәri jalghyzdyqtyng saldarynan kezdesetin psihologiyalyq daghdarysty bastan keshirgen. Sol auyr daghdarysty enseruding eng tóte joly temeki tartu dep oilaydy. Ózgelermen bólise almaytyn qúpiya syry men qasireti zil batpan bolyp ensesin basqanda júrt temekiden bas ala almay qalady.

Jalghyzdyqtyng my batpaghyna tereng batyp ketken er azamattardyng kóbi  esi aughansha araq iship, masayghandy tәuir kóredi. Araqtyng buymen masattanghan adamgha ómirding qiynshylyqtary, jalghyzdyq sekildi dýniyeler bir sәt týkke túrghysyz birdemeler sekildi sezilip qalady. Sol bir «ghajayyp sәt» ýshin ol bәrin beruge dayyn bolyp ketedi.

Deni sau, esi dúrys pende jalghyzdyqtan tys túra almaydy. Búl adam balasyna jasalatyn synaq. Jalghyzdyq degenning ózi qatal tirlikti enseretin psihologiyalyq dayyndyqtyng kilti bolghandyqtan odan qashamyn dep әuirelenu baryp túrghan әlsizdik. Ondaylar ómirining mәn-mazmúnyn qoqys jәshigine bir sәtte laqtyra saludan da tayynbaydy.

Jalghyzdyq kelip bas salsa, búlqynyp tulaudyng qajeti joq, ony jaylap qana tyndau kerek. Sebebi, sol jalghyzdyqty әkelgen adam sen ózinsin. Jalghyzdyqtyng jeteginde ketpe, ony ózing basqar! Qalay?

Keybir jandar «әdeyi» jalghyzsyraydy. Óitkeni, múny manyzdy dep sanaydy. Ómirdi jasaytyndar shyn mәninde solar. Olar jalghyzdyqpen ashyq, tipti, emen jarqyn sóilese alady. Qolyna qalam alyp shygharma jazady nemese týrli boyaulardy aralastyryp, suret sala bastaydy. Osylaysha, óner tuyndylaryn jasaydy. Shyn jalghyzdyq shynayy óner tuyndysyn sheber jasay alady. Sebebi, olar ómirden sabaq alghan, kópti kórgen, týrli qúbylystardy oy eleginen ótkizip, pisirip payymdaghan  jandar.

Al, adamdardyng taghy toby bar. Olar jalghyzdyqtan ýnemi ólerdey qorqady. Odan aulaq ketkisi kelip, qútylu ýshin meylinshe esinen tanynqyrap jýrse, uaqytty úmytsa, qolayly dep oilaydy. Onday kezde eng onay joldy tabu ýshin tezirek kiyinedi de syrtqa shyghyp, kónil kóteretin oryndardy ainalsoqtaydy.

Endi bireuler jalghyzdyqty asqan aqymaqtyqpen jenuge tyrysyp, qolyna arqan alady, ýiding tóbesine qaray órmeleydi. Odan góri sәl ústamdylary jalghyzdyghyna kinәli kim sony tauyp jazalaghysy kelip, alasúrady. Júrttyng bәri ónerli, talantty emes. Sondyqtan saz aspabyndy alyp, kýy oina  nemese kiyeli qalamyndy qolyna alyp, jalghyzdyqtyng jyryn jyrla dey almaysyn.

Bir sәt Shal  qarqyldap túryp kýlgisi  keldi. Biraq, әdep saqtaydy, esesine jay yrjiyady da qoyady. Jiyrma jyldan astam uaqyt bir shanyraq astynda túryp kele jatqan jas qatyny kelesi bólmede jan qúrbysymen syr shertisip otyr.

Dәl osy sәtte enirep túryp aghyl-tegil jylaghysy keldi. Sonda da, kózinen jas shygharmay tistenip otyryp aldy, eshkimge syr bildirgisi kelmedi. Býgin ghana emes, osylay jýrip, talay jyldy artqa tastaghan. Ol tek sonau student kezinde sýiip qosylghan, qazir ajyrasyp tynghan kempirine ghana ishki әlemindegi bar syryn aqtaryp aitqysy keledi. Sonda ishi bosap, kóp jenildep qalar edi. Biraq, ol ony keshirmedi, birauyz tildeskisi de kelmedi. Balalary da anasyna erip Shaldan teris ainalyp otyr. Ishi tolghan «u men órt».

Al, basynda toqal alyp, qazaqtyng sanyn kóbeytemin dep jelpingen búl beybaqtyng tyrash tirliginen   eshtene ónbedi. Ózinen eki mýshel jas kishi toqaly әli kýnge deyin «qysyr». Shalgha deyin qoldan  qolgha ótken toqaly jastayynan qaghynyp, ayaghy auyrlaghan sayyn jylmaghaylau otanyng neshe atasyn kórip, aqyry, bedeulikke úrynghan sekildi. Biyl mine qyryqtyng birine keldi. Áli bala tapqan joq.  Odan búryn Shaldyng ózining de qauqary ketip, saudasy bitken.

Ol jas kezinde әlde bir kino kórip otyryp, kóz jasyna erik beretin adamdardyng әlsizdigine qayran qalyp kýletin. Endi oilasa, olar emes, baryp túrghan әlsizding biri ózi bolyp shyqty. Adam balasynyng     kóz jasy men kýlkisi degen súmdyq kýsh-quaty bar qúdiret eken-au. Sol alapat kýshti ózine ózi qimaghan adam jalghyzdyqtyng qong qara túmanyna óz ayaghymen baryp adasyp jýrgenmen teng kórinedi.

Sondyqtan, jylaghyng keldi me, jyla! Kýlking keldi me, esh tejeme, erkine jiber. Adam sanasy degen ýnemi qozghalys ayasynda birde tolyp, keyde ortayyp túratyn ydys ispetti. Olay bolsa, psiholog pen psihiatrgha jii barmasang da jaqyndaryna, dos-jarandaryna ashylyp syryndy aitpay túra almaysyn.

Nege adamdar bir birine yntyzar ekenin aitqan song onyng mahabbatyn sýigen jany yqylaspen qabyl alghanda sheksiz quanyshqa bólenetindigining syryna tereng ýniluge tyryspaymyz?

Kim bolsa da ózine bet alghan adamnyng sózin tyndaugha yqylas tanytqany abzal bolmaq. Onyng ózinde bar yntasymen nazar audarsa iygi. Sonda ghana ony jalghyzdyqtan qútqaryp, shat kónil syilaugha bolady.

Bir otbasy ishinde de týsinbestik bolyp jatady. Syrttay qaraghan adam olardy bitispes jaugha ainalghan shyghar dep oilar. Syryna ýnilgen adam olardyng ishki әleminde jalghyzdyq qat-qabat battasyp, qap-qara energiyagha ainalghanyn sezuge bolady. Onday otbasy patsha sarayynday zәulim ýide túrsa da qaranghy әri suyq seziledi.

Al, atylghaly túrghan qara kýsh-quattyng payda bolu tetigi otbasy mýshelerining birining ózin syilamaytyndyghynyn, senimsizdigining kórinisi. Sonday-aq, jalghyzdyqtyng týiinderin jaylap sheshuding ornyna short kese beretindigining saldary bolsa kerek.

Jalpy, jalghyzdyqtan tughan qara niyet joyqyn kóringenimen óte әlsiz bos keledi. Bastysy, ony tas-talqan etuding qolayly tәsilin ghana taba bilu kerek. Týptep kelgende, jónge sala bilgen adamgha jalghyzdyq degen sonshalyqty zәre-qútty qashyrarlyqtay ýreyli qúbyjyq emes. Óner tuyndysyn jasaytyn has zergerler ýshin óte qolayly mýmkindik  deuge de bolady.

Tereng oigha beluardan batyp ketken Shaldy jas qatynynyng ýni әp-sәtte túnghiyq terennen suyryp aldy:

-Kóke-au, tamaqqa kel!

-Qazir! – dedi, Shal dirildegen bayau ýnmen.

Ol kensesine hatshy bolyp taghayyndalyp, Shalmen әmpey-jәmpey bolyp, alghash sýiiskende-aq ony «kóke» dep ataghan. Áli sol daghdysynan ainyghan joq. Ishtey ózin sonshalyqty sýiip jarytpaytynyn, tipti, turasyn aitqanda onsha jaqtyrmaytynyn Shal týisikpen sezedi. Biraq, onyng syrtqa dymyn bildirmey mýlәiimsy qalatyn әrtistik sheberligine qayran qalmasqa taghy lajy joq.

Artyq-auys jenil jýrisin jastau kezinde qatty baqylap, qiya bastyrmaytyn. Bireulermen kózdi ala bere qylmyndasqanyn sezgende, qyzghanyshtan jaryla jazdap, ýige kelgen song soqqynyng astyna alatyn sәtteri de bolyp túratyn. Qazir bәri qaldy. Onday kýsh-quat ta, erik-jiger de Shaldyng boyynan bayaghyda úshyp ketken sekildi. Qúr sýlderin sýirep zorgha jýrgen pende ýshin qyzghanysh degen ne teni?

Úzyn dәlizdi boylap, Shal bayau adymdap kele jatqan. Toqaly onyng «qazir» dep qúmyghyp shyqqan dausyn estimegen bolsa kerek. Teris qarap otyrghan kýii әlde bireumen telefonmen emen-erkin sóilesip otyr. Álgi qasynda bolghan jan qúrbysy bayaghyda ketip qalypty.

-Oy, qaydaghy! Búl qaqpastyng jany siri deymin. Dostarynyng bәri o dýniyelik bolyp ketti. Kýni úzaq sopiyp otyrady da qoyady. Ólip-óship bara jatqan eshtenem bolmasa da, bayghústy ayaymyn, keyde. Ómirim ótip barady. Amalym qansha. IYә, iyә... seni týsinem ghoy, janym! Sәl shydayyq. Kýshik kezinen asyraghan iytindi de kóshken júrtta tastap ketuge qimaysyng ghoy. Bәibishesi de, balalary da oghan qaramaydy. Tipti, at izin salmaydy, senesing be? Menen búl bayghús kezinde eshtenesin ayaghan joq qoy. Men qalay ony... IYә, solay... As-suyn berip otyra túramyn...әriyne, solay...

Shaldyng odan ary tyndap túrugha dәrmeni jetpedi. Eki qúlaghy shulap, basy ainalyp ketti...

Sóitti de, Shal ayaq astynan ózin jenil әri jayly sezindi. Jan dýniyesi kenip, sarayy ashylghanday. Erekshe bir raqat sezimge bólenip ketkenine ózi de an-tan. Ýnemi aua jetpegendey tynysy taryla beretin, basy shaghyp auyratyn, shekesi solqyldap shydatpaytyn, jýregi shanshyp qysatyn. Endi mine, qas-qaghym sәtte ózimen qosa ainalasy da núrlanyp, denesi jenildep sala berdi. Qanatsyz bola túra әuede qalqyp úshyp jýrgendey.  Tóbesinde jaryq bir sәule núr tógip túr. Sonau jyraqta qalghan jiyrmabes jasyndaghyday sergek. Tómengi jaqtan «Kóke, kóke! Saghan ne boldy?» - dep, janúshyra aighaylaghan toqalynyng dausy alystan talyp jetkendey boldy. Dauys shyqqan túsqa  kóz salghanda tipti de tanghaldy.

Sonau tómendegi shynaruda óz ýiining dәlizi. Eden ýstinde denesi súlq týsip qimylsyz jatyr. Shal yldilap tómendep kelip jaqyndady. IYә, dәl ózining denesi. Jas qatyny oibaylap jylap, kórshilerin, jedel jәrdemin, bәrin shaqyryp jatyr. Onyng qasyna baryp «әi, men múndamyn ghoy, ekige bólinip kettim be, ne boldy?» dese, qatyny estimeytin sekildi. Búrylyp ta qaraghan joq. Ony jeninen tartyp júlqymaqshy bolghanda ghana Shal ózinde qol-ayaq ataulynyng joq ekenin bildi.

«E, mening janym tәnimnen bólinip ketken eken. Ásili, men ólip qalyppyn» dep oilap óz denesine qarady. Esh qimylsyz jatyr. Dәriger kelip, sol denemen alysyp, toqtausyz әrekettenip jatyr. Al, onyng óziniki ekenin bilse de, Shaldyng sol denege endi esh qatysy joqtay sezildi. Ary ketse, sheship tastaghan kiyim sekildi ghana birdenedey  kórinedi. Dәriger denening keude túsyn qolymen basyp-basyp qalghanday bolyp edi, Shal әlgi núrly әlemnen kóz jazyp qaldy.

Lezde eki qúlaghy shulap, basy shaghyp, jýregi qysylyp shygha keldi. «Alla-ay!» dep, aitqysy kelip edi. Tili kýrmelip qalghanday. Sózding ornyna týsiniksiz әri qiqyldaghan jaghymsyz dybys shyqty.

-Esin jidy, zembil әkelinder! – dep, dәriger aighay saldy.

-Kóke, saghan ne boldy, qalaysyn? – degen toqalynyng ýni de qúlaghyna anyq estildi...

Ortalyq auruhananyng jan saqtau bóliminde bir apta boyy es-týssiz jatqan Shal beti beri qaramaghan kýii aqyry  dýnie saldy. Erteninde qalalyq gazetting songhy betinde suretimen qosa jariyalanghan qazanamada: «Ol - qoghamda eleuli orny bar qayratker, otbasynda 2 úl, 2 qyz tәrbiyelep ósirgen, qamqor әke, adal jar, úrpaqtaryna úlaghatty aqsaqal, saliqaly da syily otaghasy edi. Onyng ónegeli ómiri jas buyngha ýlgi bolady. Marqúmnyng jarqyn beynesi jadymyzda mәngi saqtalady» - dep jazylypty.

Quandyq Shamahayúly 

Abai.kz

50 pikir