Sәrsenbi, 25 Jeltoqsan 2024
3793 0 pikir 18 Nauryz, 2019 saghat 21:03

Eldi gazben qamtamasyz etu qyzmeti qarqyndy jýrgizilude

Núrsúltan Nazarbaev bir jyl búryn «Preziydentting bes әleumettik bastamasy» dep atalatyn ýndeu jariyalaghan bolatyn. Elbasynyng qazaqstandyqtargha arnaghan osy ýndeuinde elimizdi damytudyng jana baghyttary naqty kórsetilgen. Ýndeudegi besinshi bastama – eldi odan әri gazben qamtamasyz etudi jalghastyru mәselesi. Búl bastama jariyalana sala halyq tarapynan ýlken qoldaugha ie boldy.

Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ózining baghdarlamalyq maqalasynda eldi-mekenderdi gazben qamtu josparyn әri qaray jalghastyrugha erekshe den qoyghan bolatyn.

Tәuelsizdik kezeninde elimizde gaz óndiru jylyna 8-den 52 milliard tekshemetrge deyin artqan. Al, qazir el túrghyndarynyng 50 prosentke juyghy gazben qamtamasyz etilgen. Sonday-aq, 9 oblysqa gaz tartylghan. Alayda, ortalyq jәne soltýstik ónirlerge әli de gaz joq.

Preziydent ózining bes bastamasynda Astanagha magistaralidi gaz qúbyryn saludy jýzege asyru kerektigin aitty. Ol ýshin qúbyrdy Qyzylorda oblysynan bastap – Jezqazghan – Qaraghandy – Temirtau  arqyly tartu josparlanyp otyr. Búl – 2,7 million adamdy gazben qamtamasyz etumen qatar, shaghyn jәne orta biznesting jana óndiristerding ashyluyna mýmkindik beredi. Astanagha tartylatyn gazben eng aldymen qaladaghy jylytu qazandyqtary men Ontýstik – Shyghys audanynyng túrghyndary qamtylatyn bolady.

Osy maqsatta «Saryarqa» gaz magistralining 1-shi kezenin iske qosu isi qolgha alyndy. Búl jobanyng úzaqtyghy 1061 km bolady jәne jylyna 2,2 milliard tekshe metr gaz ótkizu mýmkindigi bar. «Saryarqa» gaz magistralin saludyng manyzy joghary. Qaraózek gaz kompressorlyq stansiyasynan 44 shaqyrym jerde «Beyneu-Bozoy-Shymkent» gaz qúbyrynyng boyynan búryp salynatyn joba ayasynda myng shaqyrymnan astam magistralidy jeli tartylady. Qúrylys ayaqtalghanda el ortalyghy men soltýstik ónirlerindegi 171 eldi mekenge kógildir otyn jetedi. Onyng ishinde Astana qalasy many men Qaraghandy oblysynyng 119 eldi mekeni jәne Aqmola oblysynyng 51 eldi mekeni tabighy gazben kezen-kezenimen qamtamasyz etiledi.

Atalghan iri joba jayly «Astana Gaz» QMG bas diyrektory Saghidolla Maqashev gaz qúbyrynyng býginde qarjylandyru kestesi men sharttary әzirlenip Ýkimetting tiyisti sheshimderimen bekitilgenin aitady.

Onyng aituynsha, biyl nauryz aiynda Elbasy jariyalaghan 5 әleumettik bastamanyng biri elding ortalyq jәne soltýstik aimaqtaryn gazdandyrugha arnalghan bolatyn. Qolgha alynghan «Saryarqa» magistralidyq gaz qúbyry «Qyzylorda-Jezqazghan-Qaraghandy-Temirtau-Astana» baghdary boyynsha ótedi. Onyng jalpy úzyndyghy 1 061 shaqyrymgha tartylady jәne bir jyldaghy gaz ótkizu mýmkindigi 2,2 mlrd tekshe metrge jetedi. Atalghan jobany iske asyru 2 million 700 myng qazaqstandyqty gazben qamtamasyz etuge jol ashady eken.

«Saryarqa» magistralidyq gaz qúbyryn jýrgizu isine Núrsúltan Ábishúlynyng ózi erekshe kónil bólip, basty nazarda ústap otyr. Ol kisi osy iri jobanyng jýzege asyp, arqa júrtynyng kógildir otynmen qamtamasyz etiluin asygha kýtude.

- Búl bizding eng iri jobamyzdyng biri. Múnay men gaz shygharatyn memleket retinde Qazaqstannyng ortalyghyn gazdandyru mәselesine endi ghana nazar audardyq. Endi búl el aldyndaghy ýlken jauapkershilik. Biz kelesi jyly osy manyzdy gaz qúbyrynyng qúrylysy ayaqtalyp qaldy dep aitatyn bolamyz. Búl gaz qúbyry bizding elordamyzgha deyin jetip, әr ýige barady. Osylaysha, ónerkәsibimiz órkendey týsedi. Sizderge sәttilik tileymin», - degen bolatyn Elbasy.

Ministrlikting esebine sensek, qazirgi tanda halyqty gazdandyru dengeyi 47,38% qúraydy. Búl degenimiz 8,5 million túrghyn gazben qamtylghan. Aghymdaghy jyly memleket tarapynan gazdandyrugha 18,4 milliard tenge, al últtyq operator tarapynan 1,5 milliard tenge qarastyrylghan. Ýstimizdegi jyldyng qorytyndysy boyynsha kógildir otyngha qol jetkizgen túrghyndar sany taghy 129 myngha artady dep kýtilude. Býginde elimizdegi 17 ónirding 11-i tabighy gazben qamtylghan.

Kógildir otynnyng kópshilikting túrmysna tiygizer paydasy mol. Sol ýshin Elbasynyng tapsyrmasyn tiyanaqty oryndap, el halqyn mýmkindiginshe gazben qamtu kezek kýttirmeytin manyzdy mәsele. Búl júmys qazirgi tanda shyndap qolgha alynuda. Demek, jaqyn bolashaqta barsha qazaqstandyqtar ýshin kógildir otyn qol jetimdi bolady dep esepteymiz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1658
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2029