Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Áleumet 9643 11 pikir 8 Mamyr, 2019 saghat 15:23

Qújattaghy qate esim nelikten qúlpytasqa jazghanda ghana týzeledi?

Qazaq tilining mәselesi kóterilgende «Ayta-ayta Altaydy, Jamal apay qartaydy» tirkesi sanagha eriksiz orala ketedi. Búl – memlekettik tilding mәrtebesin kóteru maqsatynda atqarylghan isterding ong nәtiyjeli bolmauynan tuyndaghan kýrsinis. Qanymyz ben janymyz qazaq bola túra tughan tilding mәselesin jalaulata bergen de bir jaghynan úyat. Biraq «Aytpasa sózding atasy óledi» demekshi, songhy kezde qazaq aty-jónderining sauatsyz jazyluy jambasyma ayazday batyp jýr. Daugha ainalyp jýrgen biraz mәselelerdi jetpis jyldyq bodandyqtyng kesiri dep siltey saluymyz da jón. Biraq qashanghy ózgening soyylyn sogha beremiz? Tegimizdin, әkemizdin, ózimizding aty-jónderimizdi dúrys, sauatty jazyluyn talap etudi qolgha alatyn sәtti qazir paydalanbasaq, erteng kesh bolyp ketui mýmkin.

1992 jyly Elbasy «Últtyq dәstýrge baylanysty tegin ózgertu turaly» Jarlyghyn qabyldaghan bolatyn. Búl zang últy qazaqtardyng sol jetpis jylghy armanyn oryndaugha sәl bolsa da jol ashty. Oghan qosa Memleket basshysynyng 1996 jylghy №2923 Jarlyghynda «Últy qazaq azamattar ózderining tegi men әkesining atynyng jazyluyn qazaq tiline tәn emes affiksti alyp tastay otyryp jәne әkesining atyn jazghan kezde azamattyng jynysyna qaray «úly» nemese «qyzy» sózderi qosylyp birge jazylady» dep kórsetildi. Sodan beri elimizding kóptegen azamattary ózderining aty-jónderin dúrys jazu jolynda sәtti qadam jasap keledi. Degenmen tәuelsizdik alynghangha deyin nemese odan keyingi jyldary tanbalanghan qújattardaghy óreskel qatelikter býgingi kýni kóptegen mәselelerding qataryn kóbeytip, talaydyng sanasyn ulap jýr.

Onyng deni baspasóz betterinde, bolmasa kópke úsynylghan jarnama mәtinderinde oryn aluda. Osy túrghyda jyl sayyn jogharghy oqu ornyna týskenderding tizimi shyghatyn «Egemen Qazaqstan» gazetining tamyz aiynyng sanyn nazargha alsaq. Sondaghy grant iyegerlerining esimderining әrtýrliligine qayran qalamyn. Mysaly, Móldir degen qazaqtyng әp-әdemi túnyq esimi «Molidiyr, Molider, Molidyr» dep laylanyp jatsa, Ayagóz esimi «Ayagoz, Ayaguz, Ayakoz» dep qúbyjyqqa ainalyp ketken. Tipten orysshalaghanda aitugha auyz úyalatyn esimder qatary da bar.

Alysqa barmay-aq ózimizding qala kóshelerindegi jarnamalarda adam aty-jónderining jazyluynan ketken óreskel qatelikterdi talqylasaq. Ótken jyly Taldyqorghan qalasyna qarasty mektepterdegi ýzdik ústazdarynyng sureti men olar jayly qysqasha anyqtamasy bilbordtargha jarnamalanghan edi. Sondaghy oqytushylardyng aty-jónderining jazyluyna tilim kýrmelip qaldy. Tap bir jarnama taqtayshasynda beynelengen ústaz kinәlidey oghan da bir ala kózben qarap alghanym ras. Taghy da mysal keltireyin. «Tuktibaeva Aynur Ormanbekovna. №14 orta mektep-gimnaziyasy tarih pәnining múghalimi» (Raqyshev pen Aldabergenov kóshelerining qiylysynda) nemese «Karaneeva Aynur Djumagajaevna. B.Jolbarysúly atyndaghy №18 mektep-liyseyi aghylshyn tili pәnining ústazy» (Shevchenko men Gh.Ormanov kóshelerining qiylysynda). Al endi jas buyndy tughan tilining qadir-qasiyetin úghyndyratyn qazaq tili men әdebiyeti pәni múghalimining aty-jóni bylay jazylghan: «Edilihanova Kulzira Amirhanovna» (Raqyshev pen Aldabergenov kóshelerining qiylysynda).

Qala túrghyndarynyng nazaryna jariyalanghan búl oqytushylar qauymy shynymen óz mamanynyng ýzdigi bolar, mening oghan esh qarsylyghym joq. Aty-jónderining de sauatsyz jazylyp ketkeninen olar da beyhabar bolar. Dizaynyn әrlep-jasaytyn maman qolyna tapsyrylghan jazu men suretti ainytpay qaghazgha sol kýiinshe týsiretini belgili. Al jarnamany baspagha әzirlegender, bolmasa búl jarnamagha tikeley jauap beretin úiym nege búl olqylyqtyng aldyn almaghan? Olar qayda qaraghan? Óreskel qatelik Taldyqorghan qalasynyng ghana emes, Almaty oblysynyng úyaty bolyp túrghany eshkimning qaperine kirmegeni me?

Qazir búl jarnamalar alynyp, ornyna basqa jarnamalyq mәtinder ilingen. Alynyp tastalghan song qalalyq bilim bólimine habarlasyp, mәn-jaydy biludi jón sanamadym. Biraq bilim bóliminde enbek etip jýrgen qyzmetkerden shet jaghasyn súrastyrghanymda «Ústazdardyng anyqtamasyn izdegende onyng jeke kuәlikte berilgen aty-jónimen izdeydi. Soghan sәikes bolmasa, ústaz jayly mәlimet shyqpay, birizdilik bolmay qalady» degen. Qosh delik, ol da týsinikti. Qajet qújattaryna «ózderine únaytyn» aty-jónderin toltyra bersin. Al halyqtyng kózayymyna shyghatyn jogharyda aitylghan jarnamalardaghyday, bolmasa gazet-jurnal betterin sauatsyzdandyru dúrys pa?

Shiyrek ghasyrdan beri halyqtyng kózi men qúlaghyna ainalghan gazet-jurnal betterinde de múnday óreskeldikter kóp. Ózim enbek etetin gazet qabyrghasyna týrli salada qyzmet etetin mamandar jii maqalalaryn alyp keledi. Sonda bir bayqaghanym, solardyng arasyndaghy birde-bireui óz esimin sauatty jazyp әkelmeydi. «Mynau bolmaydy» dep shimaylap týzete bastasam, «Po pasportu jazylghan ghoy, solay boluy kerek» dep meni resmy oryndarda qyzmet etetin mamanday kórgeni azday, kózben jep ketetinderi bar. Key-kezde ashugha bulyghyp «Siz Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynda túrghan joqsyz. Búl – redaksiya. Qazaq tilinde maqala bergen song sәikesinshe aty-jóniniz de sol tilde bolady» dep zekip tastap, óz aitqanymdy jasaymyn. Keyde jogharydan týsken búiryqtargha amal joq kóndigip, «barmaq basty, kóz qystygha» ainalyp ketetinim de bar. Óreskel qateliktermen arpalysyp jatqanymda әriptesterimning deni aty-jónning tek sol qatyp qalghan tólqújat boyynsha, yaghny zang túrghysynda jazylu kerek dep mening talabymdy ayaq asty etedi.

IYә, dúrys. Bәri de zang boyynsha boluy kerek. Jalghyzdyng ýnin eshkim estimese de shygharyp, zangha qarsy ereuildep otyrmyn. Kópshiligimizding qújattarymyz orys tilining zandylyghymen toltyrylghany ras. Kez kelgen resmy oryndarda qate bolsa da rәsimdelui boyynsha aitylyp, oqylady da.  Kózin ashqannan bastap tynday-tynday, tipti qate jazyludan aitugha auyz barmaytyn, masqara kýige týsken aty-jónning ózine de qúlaghymyz ýirenedi. Kóp jerlerde qújat boyynsha toltyrylghan núsqany súraydy. Al zan, ókinishke oray, qate jaghynda. Sondyqtan osynday qate qújattar arqyly aty-jón turaly qate pikirding qalyptasuyna resmy týrde jol berilip otyr.

Al mening qozghap otyrghan mәselem sol «Daudyng basynda qalghan Dayrabaydyng kók siyry»... Meyli, zangha baghynyp aty-jónimizdi resmy oryndarda qújattarymyzdy rettep sol tilde jaza bereyik. Al basqa jerlerde tildi tittey bolsa da nege qúrmettemeske? Maghynasy tereng ata-babalarymyzdyng esimderi adam tanymastay ózgerip bara jatqanda ózimizding shyqqan tegimizdi úmytugha shaq qaldyq. Mysaly, qazaqtyng ómir jasy úzaq, ghúmyrly bolsyn dep qoyylatyn «Ómirtay, Ómirqúl, Ómirbek, Ómirghali» atty mәndi esimderining «Umirtay, Umirkul, Umirbek, Umirgali» degen oryssha núsqalaryn estigende shalqadan qúlay jazdadym. Halqymyz ómir syilap otyrsa, orys tili olardy «óltirip» (audarghanda «umiyr» bolsa, orystyng «umer» degeni «óldi» degenine sәikes keledi) jatyr eken.

Ayta bersek mysal kóp. Qargha qarghanyng kózin shúqyghannyng kebi emes, qany shelektep tógilgen ata-babamyzdyng aruaghyna degen qúrmet, tili kórkem qazaq tilin úsqynsyzdandyryp almau dep oilaymyn. Orys tilining shylauynan shygha almay, qazaq tilindegi tól bolmysyna jaqyndata almay, qazaq esimderining it silekpesin shygharyp jýrgenimiz últtyng tanbasyna týsken úyaty ghana emes, aldymen ózimizding mandayymyzgha tanbalanghan sordyng belgisi. Óz mýddemizdi ózgening tabanyna salyp berip, ózimizdi ózimiz qorlap jatyrmyz. Qúldyq psihologiyagha tәn osynday jat elementterden arylatyn kez әldeqashan jetti.

Sondyqtan QR Ádilet ministrligi belgili ghalym Sherubay Qúrmanbayúlynyng zertteu enbekterin nemese osydan on jyl búryn jaryq kórgen, búryn-sondy jinalmaghan qazaqtyng 40 myngha juyq esimi tirkelgen A.Smaghúlovtyng «Qazaq esimderi (ensiklopediyalyq anyqtamalyq)» sózdigin basshylyqqa alyp, qazaq esimderining sózdigin dayyndasa eken. Bizde azamattardy qúqyqtyq túrghydan, últtyq esimderding tildik tabighaty men jazylu erejeleri turaly dúrys baghyt beretin resmy qújat bolmay otyr.  Osy túrghyda mamandardan arnayy komissiyanyng talqylauynan ótkizilgennen keyin resmy týrde bekitse. Al qújat toltyrar kezde osy sózdik basshylyqqa alynsa deymin. Sonda jogharyda keltirilgen Móldir esimining on shaqty jazyluy bolmaytyn edi.

Týiin

Adam attary әrkimning jeke iyelegi emes, ol zamandar boyy últtyq sanada janghyryp, últtyng bar qasiyetin boyyna sinirgen úly múra. Qazaq esimderi – qazaq halqynyng últtyq tólqújaty. Ony ózge tilge audaryp, tól bolmysynan alshaqtatar bolsaq, ol osy bir úly qasiyetinen aiyrylady. Qazaqtyng últtyq esimderi qazirgi tanda mәdeny múra retinde qorghaugha alynuy kerek. Ruhany janghyrudy osy óz aty-jónderimizden bastasaq, aidarymyzdan jel eser edi. Ókinishke oray, iyә, taghy da ókinishke oray, tólqújattarymyzda orysshalanghan aty-jónderimiz shynayy, biraq naqty qazaqsha aty-jónderimiz ólgen song molalarymyzda ghana jazylyp jýr. Pәlensheúly Pәlenshe. Senbeseniz, bizdegi zirattardy aralap kóriniz...

Zeynegýl Júmabek

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1626
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1703
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1399