Júma, 1 Nauryz 2024
Bolghan oqigha 5879 2 pikir 10 Mamyr, 2019 saghat 11:01

Apamnyng «Qara mәshiynesi»

Apamnyng «Qara mәshiynesi» bolatyn. Ózi dýniyeden ozghan son, keyingi kezde kórinbey ketip edi. Aghayyndardyng ýiinde kóship-qonyp jýrip, aqyry ótkende bizding ýige qayta oraldy. Birazdan beri kózden tasa bolghan «Qara mәshiyne» apamdy eriksiz eske týsirdi. «Qara mәshiyne»: «Meni úmyttyndar ma, mine, men qayta keldim» deytindey. Eger, «Qara mәshiynege» til bitse, taghy: «Men iyesiz qaldym ghoy. Biraq meni bótensimender, mening senderge kezinde talay paydam tiyip edi. Qazirde ziyanym joq. Tek, tozghansha panalay túrayyn» demekshi-au...

Áke-sheshemiz óng malda boldy da, biz negizinen auylda apamyzdyng qolynda óstik. Apa dep otyrghanym – bizding әjemiz. Aty – Sóltay. Ájemizdi –  apa, óz anamyzdy – jenshe dep óskenbiz. Sóltay әjem pәkene boyly, júdyryqtay, myghym deneli jan edi. Kóp sóilemeytin, reti kelgende әngime aitudan tartynbaytyn, aitsa biraq tauyp aitatyn, әrnәrseni tereng oilap, bayybyna baryp, barlap otyratyn jan edi. Býkil auyl, aghayyn-júrt ol kisini qatty syilaytyn. Qamyghyp qysylghanda jandaryna demeu bolatyn qajetti sózdi bәri sol kisiden tabatyn. Sodan bolar ol kisining aldy bosamaytyn. Bireui sәlem bere keledi, bireui kóre keteyin dep keledi, bireui bir týiindi mәsele boyynsha múnyn shaghyp, ish bosatugha keledi. Kórshi tuysqan Qamila sheshemiz eki kýnning birinde apama shәy ishuge keledi. Ol kisi shәidi sýtsiz ishe almaydy. Sondyqtan jana ghana sauylghan bir kýrishke sýtin ala keledi. Sodan eki abysyn  syr shәidi baptap iship,  ótken-ketken eski әngimeni qozghaydy-ay kep. Odan qalsa arghy kórshimiz Qaljan әjem keledi. Qaljan әjem de, Qamila sheshem de apamnyng kelinderi. Apamnyng ózin apa, kelinin әje, anamyzdy jenshe dep adam atau mәselesinde әbden shatasqamyz ghoy.

Apam eski әngimelerdi retimen qozghap otyrady. «Zyliha enemiz jaryqtyq Stәlin ólgen kýni qaytys boldy» dep qoyatyn. Bizdi Janabay ruynyng ishinde Jolbarys balasy deydi. Jolbarys babamnyng artynda belgi bop auyl shetinde «Jolbarys say» degen jer qalghan. Teniz tolqyndarynday jotalarmen qorshalghan qúla dala keng say. «Kepter say» degen búlaghy bolghan. Shóbi shýigin, egin ekse ónimdi de mol beretin jer. Bir auyl әulet sol Jolbarys aqsaqaldan taraydy. Aytayyn degenim apam ol kisining atyn aitpaydy ghoy. Ózinshe «Shúbar» dep namdaydy. «Jaryqtyq Shúbar atam» deytin әngimesine qosarda. Jolbarys babamnyng Quatbay degen balasynyng ýiindegi  Jibek degen kelini bolghan. Jibek әjemiz babamyzgha jaqqan eken. Jolbarys babam: «Kelin bolsa Jibek kelindey bolsyn. Et súraghangha sharasymen, ún súraghangha qabymen beredi» depti. Apamdar sol ýlken enelerining atyn atamau ýshin jibek matany «Shólik» dep ataghan. Qazaq kelinderi at qongda sheber ghoy. Taghy bir Júldyz degen babamyzgha kelinderi qanday laqap at tapqan deysizder ghoy?  «Beder» degen. Keremet emes pe? Júldyz babamnyng jaryq dýniyeden ótkenine eki jýz jyl ótse de kelinderi ýshin ol kisi – «Beder»! Búnyng bәrin biz apamyzdan estiymiz. Apam qara ólenning sheberi. Kezinde bir dәpter ghyp jazyp alyp em. Ózi turaly:

Ásilim-ay,

Ásil hatqa jarasqan jasylym-ay.

Qazyghúrttyng  baurynda tuyp óstim,

Jaman emes mening de nәsilim-ay, – deydi.

Ras, nәsili jaman emes. Tórkini – Qazyghúrt etegin jaylaghan Shegir júrty. Ataqty Estemes bolys, Mәneke by úrpaghy. Tórkin júrtyn jii eske alyp otyratyn. «Mәneke babamnyng Rysqal degen әieli dәnek qosyp, nan pisiretin. Sony bәrimiz jeushi edik. Sonday tәtti bolushy edi» deydi. Ózi perzentsiz Rysqal әjemiz apamda bauryna basqan eken. Qaytys bolarynda da «Meni «Qysh qorghangha»  aparyndar dep kýbirlepti. Ony júrttar әuelde týsinbegen. Sóitsek, ol Qazyghúrttyng bauryndaghy mazarat eken ghoy. Taghy birde ynyldap otyryp:

Oygha shyqqan býldirgen,

Qyrgha shyqqan býldirgen.

Tuysqanyng bolmasa,

Qadyryndy kim bilgen –

dep qarlyghynqy, qonyr dauyspen әndetedi. Apam bauyrmal adam edi. Úrpaq degende ishken asyn jerge qoyatyn. Jýregi meyirimge toly jan bolatyn. Áuletting talay bala-shaghasyn asyraghan. Talay jetimderge pana bolghan. Jaqsybek degen atamyzdyng әieli qaytys bolyp, artynda qyzyl shaqa bala qalady. Sol balany biyening sýtimen asyrap, adam qylady. Qaljan әjemning baldary temiretki shyghyp qatty auyrady. Shymkentke doghdyrgha jatqyzady. Sol baldargha qarap, apam 6 ay auruhanada jatqan ghoy. Saparaly degen tuysqan aghamyzdyng anasy ketip qalyp, emizuli kýiinde qalyp qoyady. Sony apam baghyp-qaghyp, jetkizgen ghoy. Saparaly kókem: «Sóltay apamdy óz sheshemnen artyq kórem» deydi osy kýnde jetpisten asqan shaghynda. Apamnyng erekshe meyirimine shomylyp óskenderding qatarynda bizde barmyz. Áke-sheshemiz ynghy qoydaghy auylda jýredi. Sovhozdyng qoyyn baghudan qoldary tiymeydi. Bizdi anamyz tughannan keyin, sәl jetilgen song auylda otyrghan apamnyng qolyna әkep tastaydy. Áke-sheshemizdi oqta-tekte kóremiz. Esimizdi bilgende janymyzda qarayyp jýrgen qamqorshy adam – apamyz. Saparaly kókem aitqanday sondyqtan ol kisi bizge әke-sheshemizden artyq. Anamyzgha qaraghanda apamyz jaqyn. Áke-sheshemiz kelgende kәdimgidey jatyrqap túramyz. Apamyzdyng aldynda emin-erkinbiz. «Mynalar әke-sheshesinen bólektenip, jabayy bolyp qalghan ghoy» deydi kórgen júrt. Ol ras. Bizding anamyzdy –  jenshe, әjemizdi –  apa dep jýrgenimiz de sodan. Jaryqtyq anamdy sol kýii apa dey almadym. Apamda bizdi  óz balasynan  (әkemizden) artyq kóredi. Oghan bizden qatty úrsady keyde. Bizding aldymyzda hannan qaharly bop kórinetin әkemiz apam úrysqan kezde mop-momaqan bop,  ýndemey, basyn tómen salyp, otyryp qalady. Ákeme apamnyng eng qatty aitqan bir kezin de kórgenmin, onda apam: «Men saghan ómirimdi arnaghanmyn, bilding be?» dep edi әkeme. Astarynda býtin  ómir jatqan, qorghasynday osy bir auyr sózding mәn-jayyn jobalap biletindeymin. Qalshabek atam 1945 jyly qaytys bolghanda әkem bes jasynda jetim, apam 30 jasynda jesir qalghan ghoy. Sodan jalghyz balasy Batyr ýshin kýieuge shyqpay, qalghan 60 jyl ómirinde jar tósegin tәrk etken. Qalshabek atam: «Sóltaydy tarazdyng bir basyna salyp,  bir basyna aqshany salyp» alghanmyn deydi eken. Sony apam aqtaghan ghoy.

Apam 2004 jyly toqsan jasta qaytys boldy. Men sonda qyryqtamyn. Qyryq jyl boyy apamnyng meyirimine qanyp óstim. Ol bizge meyirimin ayamay tókti. Er jetkenshe bizdi asyrady. Ún men etin, qant pen shәiin әkem әriyne әkep tastaydy. Biraq etti asyp, nandy jauyp beretin – apam. Ol kisi bizdi qatty jaqsy kórip,  tym erekeletip jibergen. Esesine biz erekshe erke, tym erkin atmosferada óstik. Betimizden qaqpaghan. Sabaq oqyp bolghan son, oiynnyng sonyndamyz. Lәngi, asyq, jeti tas, jasyrynbaq, esek kókpar, lay atyspaq, qar atyspaq, syrghanaq, futbol, qyhy, shekem tas, mәk, qyzyl jalau t.b –  biz oinaytyn oiyndar tizbesi osynday. Keshke deyin oiyn oinap, it silikpe bop ýige kelemiz. Apam bir auyz lәm dep qayda, ne istep jýrsin? demeydi. Tamaghyndy dayyndap, qarap otyrady. Ol kisige  azannan qara keshke deyin bitpeytin ýy tirshiligining keybir jerinde ghana qol úshyn beremiz. Qysty kýni peshke ot jaghyp, ýiding ishin jylytu kerek. Ol aitugha onay nәrse. Kómirdi syrttan tasyp әkep bersek te, ony úshtandyru degen bir azap nәrse bar. Ol tek apamnyng ghana qolynan keletin sharua. Kómirdi sugha qalay qaru kerek, tamyzyq bolar aghashty qalay qoy kerek, odan otty úshtandyrghanda «úshqynnan jalyn laulau ýshin» qanday maqammen  ýrleu kerek degen qanshama bizge tylsym dýniyeler bar. Ot jaghudyng siqyryn biletin apam ghana. Sonshama әbigerden song ot úshtanyp, gýrildep pesh jana bastaydy.  Ýiding ishi jylyp, bereke kiredi. Artynan qara qazan búrqyrap, etting iyisi múryndy jara bastaydy. IYininen әreng demalghan kók shәugim shәy selkildep, dastarhangha kep qonaqtaydy. Apamnyng  shekesi kýie bop jýrip, arpalysyp japqan qyp-qyzyl tandyr nan  tәbetindi qozdyryp qol búlghap ol túrady. Kenestik iri  shaqpaq qanttar  kózding jauyn alyp, dastarhangha aq qoyday bytyrap  shashylady. Aragidik Qúday berse tompaq kýlshe, aq kәmpiyt, iriys, batonchik syndy tәtti-pәttiler de dastarhangha qosylyp qalady.

Osynday bir әbirjip jatqan sәtterde apamnyng eske sap túratyn bir sózi bar: «Aqyldy qomaghay qazannyng astyna qaraydy, aqylsyz qomaghay qazannyng ýstine qaraydy» degen. Taghy da Dәulet atamnyn: «Pisirerlik tabylsa, kýidirerlik tabylar» degen sózin de eske aludan tanbaydy. Ol onyng eng birinshi otyn emes, tamaq degeni. Áytsede, otyn qamdau da onay sharua emes. Auylda  laulap janyp túrghan gaz joq. Otynymyz: kómir, tezek, quraghan aghash bútaqtary. Jaz shygha esik aldyndaghy ala siyrdyng tezegin iylemey tynyshtyq joq. Ol bitkenshe apam qúlaq etimizdi jeydi. «Ana tezek qashanghy jatady? Kim iylep beredi ony? Ana Kәnәlkýlding baldaryn qarashy, bәrin istep qoydy» dep apshymyzdy quyrady.  Kәnәlkýl dep otyrghany kórshimiz – Amangeldi kókemning ýiindegi jeneshemiz. Amangeldi kókemning baldary shynynda enbekqor. Auyl boyynsha shóp jinau, tezek isteude olar aldyna jan salmaydy. Bizding beyqamdyghymyzgha qatty ashulanghanda: «Sender jalghyzdyng tapqanyn iship-jep, mas bop jýrsinder ghoy әsheyin» dep týireydi. Jalghyz dep otyrghany – әkemiz. Ol kisi qoyda. Jalghyz bolatyny – ol atamyzdan qalghan jalghyz túyaq. Keyde qamyqqanda «Sorly jalghyzdyng jýrisi anau. Tayrandap senderding jýristering mynau» deydi. Sonda men týsinbeymin: «Bizdi ghoy baghyp-qaghyp, betimizden qaqpay, tayrandatyp qoyghan apamnyng ózi. Endi ol ýshin bizdi ne ýshin jazghyrady?» dep. Sodan tezek te isteledi. Ony әueli iyleysin. Artynan domalaqtap shәpetteu kerek.  Odan keyin keptiresin. Beti kepkennen keyin asty kebu ýshin  audarasyn. Odan son  ýimelep  jinaysyn. Eng sonynda tezekhanagha kirgizip, retimen qalaysyn. Apamnyng taghy bir isi –  tandyr jasau. Ol da ýsh-tórt kýnge sozylatyn prosess. Áueli bizge jotadan sary topyraq әkeldiredi. Jerge eski kiyiz yaky mata tósep, soghan jayyp ýgip, maydalaydy. Ony jaqsylap attyng qylyn qosyp, iyleydi. Odan keyin biz ony silemiz qatyp qúlaghansha  balaqty týrip alyp,  ayaqpen basamyz. Odan qalsa qolmen  ýzip-júlyp myjghylaymyz. «Búl balshyqty qashanghy  myjghylaymyz?» dep biz yghyr bolamyz. Apam bylq etpey: «Pissin dә» deydi. Pisken, pispegenin anyqtaytyn ekspert tek sol kisi. Bizding múrnymyzgha iysi barmaydy búl istin. Biz tek jaldanghan qara  «gastarbayter» esebindemiz.  Sodan bir kýni kiyiz basu uaqyty keledi. Apam oghan kóp dayyndalady. Áueli shuashyn ketiru ýshin qoydyng jýnin juyp, tazalaydy. Odan keyin ony bylbyratyp, júmsartu ýshin әueli qolmen týtetip, odan keyin sabaumen sabalaydy. Jýndi sabalaugha asargha abysyndar keledi. Ara-arasynda tiyip-qashyp bizde qatysamyz. Odan song jýndi týrli-týsti boyaugha boyaydy. Ol ýshin jýndi qazangha salyp, boyaugha aralastyryp qaynatady. Qaynatyp, boyaudy jýnning boyyna әbden sindirgen  son, ony keptirip, kýnge jayyp qoyady. Boyalghan jýn kepken song shiydi jerge tósep, onyng ýstine týrli-týsti jýnmen órnek salugha kirisedi. Qoshqar mýiiz, iyrek syzyq oiydyng neshe týrimen ghajap órnek jasalady. Bizding apam búnday kezde tendessiz suretshi. Eng sonynda týrli-týsti tekemet payda bolady. Qarasang kózding jauyn alady. Ol tekemetting janynda Pikasso әdirem qalsyn. Odan keyingi etap tekemet salynghan shiydi orap, jippen myqtap buady. Al sodan son  ýstine ystyq su qúiyp, domalatyp, tepkileu bastalady. Ol qara keshke deyin sozylady. Odan son, әbden silesi qatyp, tepki jegen tekemetting  betin ashyp, әielder qatar otyryp, bilekterimen uqalaydy. Maqsat –  odan sayyn kiyizdi pisiru. Eng sonynda tekemetti jayyp, jayyna tastaydy. Dayyn boldy degen sóz. Artynan abysyndardyng gu-gu әngimesine úlasqan keremet shәy bolady.

Ásilinde apam erkek balagha sonday júmsaq, al qyz balagha qattyraq. Jyly júmsaq, tәtti tamaq bolsa birinshi  erkek bala jesin deydi. Solargha qaray syrady. Odan keyin baryp qyzdardyng aldyna jyljytady. Qyzdardy qit etse «Áy, óitpe, býitpe» tyiyp otyrady. Bizge qaraghanda qyzdargha degen talaby qattyraq. Olargha: «Áy, jazghan-au, erteng barghan jering әkep tastaydy» dep eskertip otyrady.

Apam tamaqtyng neshe týrin jasaugha da sheber. O kisining auqat mәziri naghyz qazaqtyng últtyq taghamdarynan túratyn. Bidaydyng talqanyn   maymen shylap, qaynatyp, ózgeshe bir bylamyq isteydi. «Búl ne apa?» desek: «Qara tentek» deydi. Auqattyng búnday týrin birinshi ret estiymiz. Odan song bir sharagha toltyryp, qúrt ezedi. Sóitip, bәrimizge dәu piyalaymen ishkizedi. Ezilgen qúrttyng dәmi әli auyzdan ketpeydi, shirkin. «Ilgerirekte qysty kýni attyly eki adam ketip bara jatsa kerek. Bireuinen auzynan  bir qarystay, ekinshisining auzynan eki-ýsh qarys bop bu shyghyp bara jatqan qúsaydy. Sony kórgen bireu anau auzynan bir qarys bu shyghyp bara jatqan adam ýiinen qazy jep, auzynan eki-ýsh qarys bop bu shyghyp bara jatqan ezilgen qúrt iship shyqqan  eken dep aitypty» deydi apam. Ezilgen qúrtty qazir kýndiz sham alyp izdeseng de tappaytyn shygharsyn. Ezilgen qúrttyng keremetin qazaq qara ólende bylay jyrlaydy:

Qaratau birde múnar, birde túman,

Ayaghyn әsem basar jorgha qúnan.

Jaqsymen ózderindey syrlasqanda,

Ezdirip, qúrt ishkendey sherden shygham.

Taghy bir keremet tamaghy –  júqpa túzdyqtau.  Ol ýshin qazangha sary maydy salyp, piyaz quyrady, keyin oghan su qúiyp,  qaynaghan sugha júqpa salady, dayyn bolyp, kesege qúiylghan júqpagha ezilgen qúrt qosady. Mine, qazaq kuhnyasynyng ghajayyp bir tehnologiyasy. Júqpanyng bir kesesin ishken adamnyng kýni boyy qarny ashpaydy. Kýzge qaray bidaydy quyryp, qol diyirmen men talqan tartamyz. Apamnyng taghy bir әdeti, et tausylarda bir asym etti «qonaq sybaghasy» dep úngha salyp qoyady. Ol et endi ýige qonaq kelmey asylmaydy degen sóz. Kelinine de әrdayym ýnemshildikti eskertip: «Tarta jeseng tay qalar, qoymay jeseng neng qalar» dep qúlaghyna qúiyp otyrady. Ár nәrsege oray ol kisi aitar oiyn jәy aityp qoya salmaydy, artynan mindetti týrde bir mysal keltirip, bekitip otyrady. Mysaly, qys kele jatqannan aitatyn maqaly mynau: «Qys kele jatqanda aitady eken deydi: «Tony joqqa sәlem ait, etigi joqqa ózim baram» dep». Qystyng myna sózin estigende kәdimgidey oilanyp qalasyn.

Apam óte enbekqor edi. Ózining jii aitatyn «Jatqangha jan juymas» deytin sózi bar. Ol kisining bosqa qarap otyratyn  kezi óte siyrek bolatyn.  Qoly qalt etse kóbine qara mәshiynesin  ainaldyrady. Ol kisi ismer edi. Naghyz sheber. Qara mәshiynemen tikpeytin nәrsesi joq. Áuletting talay balasyn sol kisi kiyindiretin. Ózimning aghalarym mektepke de sol kisining tigip bergen kóilegin kiyip, sol kisining tigip bergen sómkesin ústap bardy.  Ýide alghash ret mektepke magazinning kóilegin kiyip barghan men shygharmyn. Ol 1972 jyl bolatyn.  Demek, jetpisinshi  jyldargha deyin bizding auylda  dýkenderden dayyn kiyim satyp ala qoiy degen bola bermegen nәrse. Ákemde aityp otyrushy edi: «Halyqtyng qarny nangha 60 jyldary ghana toydy» dep. Yaghni, 60 jyldargha deyin halyqtyng qarny ash  bolghan, odan keyin qarny toyghan song ghana kóilek izdey bastaghan ghoy. «Qarny toq, kóilegi kók» degen sóz reti osydan shyqsa kerek. Ol kisining tikpeytin nәrsesi joq. Kóilek-kónshek, shapan, jeletki, dambal t.b. Ózi toqsangha kelgenshe óz kóilegin ózi tigip kiyip ketti. Pishetin de, tigetin de ózi. Bazardan  tek mata әkep beremiz. Qúraq qúraudyng ol kisi su jorgha sheberi boldy. Qúraq qúrau – apamnyng eng sýiikti hobbii edi. Myndaghan týkke arzymay qalghan mata qiyndylarynan bir qarasang keremet qúraq qúrap shyghady. Ol kisining qúraghan qúraqtary talay jerge taraghan. Qanshama úzatylghan qyzdardyng jasauynyng sәnin keltirdi. Qara mәshiyne ajyramas serigi boldy. Kózi de ótkir edi. Toqsangha kelgenshe qara mәshiynening iynesine jipti ózi ótkizip ala beretin. Keybir kezderde ghana «jibin ótkizip ber» dep aitatyn.

Apam bizding tek tamaq asyraushymyz ghana bolghan joq. Ol kisi bizding ruhany azyqpen de asyrady. Dәret alyp, namaz oqudy biz sol kisiden kórdik. Oraza tútyp, sәresi ishudi sol kisiden kórdik. Talay týnde sәresin birge ishtik. Sәresining shәii ózgeshe tәtti edi. Onda órik, meyiz bolady. Qant qosylghan tәtti, mayly talqan bolady. Sonyng dәmin tatu ýshin týn jarymda túramyz. Ayaq astynan oyanyp ketsen, apam shoqiyp sәresi iship otyrady. Áyteuir, әsheyinde túyaq serippey úiyqtaytyn bizding sәresi isherde úiqymyz shayday ashylatyn. Sodan mektepke baryp, qanatym qatayghan song men naghyz qúdaysyz pioner  bop shygha keldim.  Ózimshe, Darvinning ilimin boyyma sinirip, danyshpan bop jýrgen kezim. Bir kýni әngime barysynda auzynan Qúdaydy tastamaytyn apama «Apa, Qúdaydy aita beresiz, Qúday joq qoy» dedim. Sondaghy apamnyng týri esimnen shyqpaydy. Ol kisi qap-qara bop týnerip, ýstinen bireu bir shelek múzday su qúiyp jibergendey bop selk etip, qatty shoshydy. Artynan esin jiyp: «Áy, kim aitty saghan óidep?! Aytpa óitip. Qúday úryp ketedi» deydi. Men jaybaraqat: «Mektepte apaylar aityp jatyr» deymin. Apam: «Aytpa, óitip, qarang qalghyr sening apaylaryng týk bilmeydi. Olar ottay beredi» deydi. Qarama-qarsy eki pikirding arasynda qalghan men әlipti tayaq dep bilmeytin sauatsyz kempirding sózinen góri, on jyl sovet mektebinde oqyghan,  oghan qosa aru astanamyz Almaty shaharynda institut bitirgen apaylarymnyng әdemi sózine senem, әriyne.  Iya, solay boldy. Biraq mening jýregime erekshe iz qaldyrghan bir nәrse bar edi. Ol apamnyng mening janaghy «Qúday joq» degen sózimdi estigendegi selk etip, shoshyghan týri. Sol nәrse aqyry meni jetelep kelip, Qúdaydyng jolyna alyp keluge sebepshi boldy-au deymin. Mýmkin taghy әlgi týn jarymda talay ret apammen birge ishken sәresining de ýlesi bar shyghar búnda.  Sóitsem, sol kezde apam әrip tanymaghanmen Qúdaydy tanidy eken, apaylarym әrip tanyghanmen Qúdaydy tanymaydy eken ghoy. Tegi, apamnyng dindarlyghy ananyng sýtimen kelip, atanyng tәrbiyesimen sýiekke singen nәrse. O kisi anda-sanda telivizor qaraytyn. Sonda kenetten ekranda shoshqa kórine qalsa «Óibuy-y!» dep eki qolymen betin jauyp, býkshie qalatyn. Sol býrkenip otyrghan kýii bizge: «Ketti ma?» deytin shoshqanyng atyn atamay. Shoshqagha qarap, telmirip otyrghan biz: «Ketti apa.  Qaray beriniz» deymiz ghoy. Apam sonda baryp basyn kóteretin. Shyn tarihty da so kisiden estidik. Mysaly, biz ómirimizde estimegen, tarih kitabynan oqymaghan ashtyq jayly әpsanany da so kisiden estigenbiz. «Esekpen ketip bara jatamyz. Joldyng eki sheti pyrday bop adamdar ólip jatady» deydi apam shәy iship otyryp. Esten tanyp biz otyramyz: «Ol ne qylghan ólikter? Jaraydy ólgen eken, ólse nege olardy kómbeydi»? deymiz. Apam: «O, jazgha-a-an! Kim kómedi? Kómetin adam joq. Barynyng shamasy joq. Ash qoy. Qúr sýldesi qalghan» deydi. Migha kirmeytin әngime. Áriyne, bizding tar miymyzgha. Apamnyng nannyng bir uaghy jerge týsse jany qalmaytynyn keyinirek sәl-pәl andaghanday boldyq. O kisining myna bir óleni de tereng tarih qatparlaryn qozghaydy:

Ándijannan at keldi,

At jalynda hat keldi.

Aparmay ketkir qu poyyz,

Aparyp tastap, bos keldi.

Soghystyng zary ghoy.

Jaryqtyq apamnyng ómirin ýzip-júlyp qúrap otyrmyn. Bir qyzyq әdeti bar edi. Dәri kórse ishe salatyn. «Ói, apa ol dәrini nege ishesiz? Siz auyryp túrghan joqsyz ghoy. Auyrsanyz onyng sizge jaghatyn, jaqpaytynyn qaydan bilesiz?» deymiz an-tang bop. Apam: «Áy, bir jerime jaqpasa bir jerime jaghar. Onyng ýstine ókimet búny bekerge shygharghan joq qoy. Obal bolady dep ishe saldym» deydi.  Mine, apamnyng temirdey logikasy. Tyrp etip kór!

Qara mәshiynege qadalyp kóp qaradym. Ýige apam qayta kirip kelgendey boldy. Ár jerin sipalap, qúmardan shyqtym. Qayran, «Qara mәshiyne»! Apamnyng kózi ghoy. Mәshiynening әr jerinde apamnyng qolynyng taby qalghan. IYsi singen. Kónilim bosap, kózim jasqa shylandy. Ishimdi birdenke tyzyldap, ashytyp, jyryp ótti.  Eriksiz ótken-ketken  eske týsti. Apam jaryqtyq kólbendep, kóz aldyma keldi. Jýris-túrysy, beynesi, әjim basqan meyirli jýzi, tiraskidegi  tereze aldynda syrtqa qarap, shoqiyp otyrghan keypi. Qarlyghynqy, jaghymdy, júmsaq dausy. Qara mәshiyne ózi bir әdemi, erekshe mýlik. Qyzyghushylyghym artyp, ishi syrtyn aqtaryp qaradym. Astynghy qorabyn ashtym. Temirge badyraytyp «1976»  degen san basylghan eken. Búl onyng zauyttan shyqqan jyly.   Shyqqanyna qyryq jyl bolghan. Áli zyryldap túr. Tigis tigetin adam bolsa kerekke jarap-aq túr, shirkin. Ne degen myqty mәshiyne. Tarihyn tekserdim. Mәshiynening shyqqan jeri Reseyding Podolisk qalasy eken. Sóitsem, ol orystardyng búiymy bolmay shyqty. Anyghynda Amerikadan shyqqan qúsaydy. Negizgi shyqqan tegi – Amerikandyq «Zinger» korporasiyasy. «Zinger» – býginde gharyshtyq, әskeri, túrmystyq tehnika, dvigatelider shygharumen ainalysatyn  әlemdik iri  alpauyt kompaniya. Negizin qalaghan amerikandyq Isaak Zinger degen evrey. Zinger óz biznesin 1851 jyly tigin mәshiynesin shygharudan  bastaghan. Zinger ataqty ónertapqysh bolghan. Ol biraq tigin mәshiynesin týgel ózi oilap tappaghan. Ony odan búryn basqalar oilap tapqan. Biraq epeteysiz bolghan. Keng taramaghan. Sony Zinger qolgha alyp jetildirgen. Mәshiynening shórnegin (chelnok) jóndep qoyghan (Apam ónkey shórnegim búzylyp qaldy dep, shúqylynatyn da otyratyn). Bireu oilap tapqan kózi bar iynening patentin satyp alghan. Sóitip, jetilgen mәshiyneni әueli Amerikada, sosyn  әlemge taratqan ghoy, sabaz. «Zinger» tigin mәshiynesi sodan beri jýz jyl boyy  millondap  dýniyening týkpir-týkpirine taraumen keledi. «Zingerge» deyin jalpaq әlemdegi júrttyng bәri ýiinde qolmen tigis tikken ghoy. Sóitip, búl mәshiyne jalpaq әlemde bizding apam siyaqty talay jannyng kýnkóris qúraly bolghan. Al, Reseyge kelu tarihy mynau: «Zinger» kompaniyasy Resey imperiyasynda 1900 jyly Podolisk qalasynda tigin mәshinalar zauytyn ashqan. 1918 jyly kenes ýkimeti ornaghannan son, bolishevikter zauytty kәmpiskelep,  «Gosshveymashina» ghyp ózgertken. Zauyttyng bólimsheleri Baku, Tifliys, Tashkent qalalarynda ashylghan. «Zinger» –  eng alghashqy, eng ataqty әlemdik túrmystyq brendterding biri. Mine, mening apamnyng otyz jyl qimas serigi bolghan «Zinger» «Qara mәshiynesinin» qysqasha tarihy osynday.

Qayran, «Qara mәshiyne», endi mine jetimsirep túr. Ony zyryldatyp tigis tigetin apam joq ýide. Qayran, qamqorshy asyl apam! Jaryqtyq janynda qyryq jyl bolsamda, týiirdey qadirindi bile almappyn-au! Ózi aitqanday: «Qadirindi kim bilgen...» dep. Qara mәshiyne sekildi biz de seni tappay qaldyq. Dastarhan jiylghan sayyn apam: «E, Qúday! Aman, saqtap, әbýiir ber! Oidaghy-qyrdaghy shyraqtarymdy aman-esen qylyp, bergenine bereke ber!» dúgha jasaushy edi. Mening de o kisige ishtey jasar dúgham: «E, Rabbym! Sóltay apamdy qabir, tozaq azabynan saqtap, jannatyna kirgize gór!» deu ghana! Basqa qoldan ne keler? Ótkinshi dýnie kimnen ótpegen. Kimdi aldamaghan. Kim aldanbaghan oghan?! Kәmpit kórgen jas baladay kim oghan qyzyghyp, artynan opyq jemegen... Iya.

P.S.Ótkende, auylda aghayyn Onal degen kókemiz qaytys boldy. Kónil aityp bardyq. Balasy Manap aitady: «Myna sizder otyrghan zal tamnyng polyn ótkende ghana kirәskilep edik. Sony keppey túryp, kókem bilmey basyp ketipti. Pol endi kepti. Ákemizding izi so kýii qalyp qoydy. Men ol izge tiymey-aq qoyyndar dedim» deydi. Sonda búl әngimeni tyndap otyrghan Esil degen aghamyz: «Onda sol izdi endi qúrmettep, sýiip otyryndar» dedi.  Bәrimiz tyrs etpey, ýnsiz otyryp qaldyq.

Aqjol Qalshabek

2019 jyl, sәuir aiy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 287
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 156
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 412