Abai.kz aqparattyq portalynyng 2018 jylghy qantardyng 5-kýngi betinde «AQSh pen Qytay  basshylarynyng songhy kezdesui nemen ayaqtady?» atty saraptamalyq maqalamdy jariyalaghan edim. Maqalada, Argentinada ótken  ýlken jiyrmalyq basshylarynyng kezdesuinde, AQSh preziydenti men QHR tóraghasynyng kezdesu nәtiyjesinde 2019 jyldyng 1 qantarynan bastap, 267 mlrd dollarlyq sauda sommasyna salynugha josparlanghan 25% kedendik salyq  әzirshe sol 10 % kýiinde qalghanyn,  oghan  eki taraptyng arnauly jasaqtalghan júmys tobynyng ýsh ay ishinde selbesip júmys istep, ortaq bitimge kelmek bolghan uaghdalastyghyn sebep etip kórsetken edik.

Arada aituly uaqyt ótkende, eki tarap ortaq bitimge kelmegeni anyq boldy. Sonymen 2019 jyldyng 10 mamyry, júma kýni AQSh tarapynan josparlanghan 25 % kedendik salyq iske qosyldy. Búdan bir kýn búryn AQSh-qa baryp, qarjy ministri Stiv Mnuchinmen (Steven Mnuchin) kezdesken Qytaydyng premier ministrining orynbasary Lu Hy myrzanyn  sapary  oidaghyday bolmady. Sol maqalamda, atalmysh kezdesuding nәtiyjeli bolmaytyny kelesi sebeptermen týsindirildi:

- Úzaq jyldardan beri qordalanyp qalghan ónerkәsip jәne auylsharuashylyghy salalary boyynsha eksport jәne import mәselesi;

- Tehnikalardy paydalanu qúqyghy men ziyatkerlik menshik dauy;

- Qyzmet kórsetu jәne ghalamtordy paydalanu mәseleleri. Búl týitkilder tarihy terende jatqan, kýrmeui kóp dýniyeler. Tipti, onyng keybirin AQSh pen Qytaydyng ózi, ekeuara kelisim arqylyda tolyq sheship tastaytyn mәseleler emes bolatyn. Onyng sebebi, búl kiykiljinning astarynda asa iri geosayasy oiyndar men geoekonomikalyq mýddeler jatqany anyq. Solardyng birnesheuin sarapshylardyng pikirleri negizinde týiinder bolsaq:

- Resey men Qytay qarym-qatynasynyng songhy kezderi jan-jaqty damuy;

- Ontýstik Qytay tenizindegi geosayasy shiylenisting oryn aluy;

- Soltýstik Korey Respublikasynyng zymyran synaghyn ótkizui;

- Iran múnayyn satyp almau turaly AQSh bastamasynan Qytaydyng bas tartuy. t.b.

Osy atalghan sebepterding ishinde, Qytaymen tikeley qatysy joq sebep - Soltýstik Korey Respublikasynyng zymyran synaghyn ótkizui. Álemdik dengeydegi sayasatkerlerding pikirinshe, ekonomikasy men  ghylym-tehnikasy nashar damyghan elding yadrolyq qarulardy jasap shygharuy, tikeley Qytaydyng qoldauymen iske asyp otyrghan kórinedi. Geosayasy túrghydan manyzdy oryngha ornalasqan Korey týbegi soghystan keyin Kenes Odaghy men QHR-nyng jәne olargha qarsy AQSh-tyng aralasuymen 38 parelelidi shekara etip ekige bólinip qalghan edi.  Osylaysha alyptardyng arqasynda korey halqy ózining taghdyryn ózderi sheshe almay qalghan bolatyn. Sondyqtan Qytay ýshin Soltýstik Koreya, AQSh pen onyng Japoniya sekildi aimaqtyq jaqtastaryna qarsy betkeústar qalqany bolumen birge,  әri tútynushysy, әri shiykizat kózining biri bolyp sanalady.  Soltýstik Koreyany týrli tәsilmen tezge salmaq bolghan AQSh óz әreketining nәtiyjesiz boluynyng týp sebebi – olardy Qytaydyng qoldap-qolpashtap otyrghanynan dep týsindi. Sol ýshin qalay bolmasyn, Qytaydyng ekonomikalyq qarqynyn túqyrtyp tastau kerek bolyp túr. Búlay isteu әlemge jalghyz alpauyt bolyp qaludy qalaytyn AQSh-tyng ózining jәne sol aimaqtaghy óz jaqtastarynyng mýddesin qorghau túrghysynan da kerek shara bolyp otyr.

Eki jaqty kelisimning nәtiyjesiz boluy talaptyng AQSh mýddesi túrghysynan qoyyluynda. Talap oryndalatyn bolsa, Qytay ekonomikasynyng qúrylymdyq jýiesi mýlde ózgerui tiyis bolady.  Búl jaghdayda, Qytay ýkimeti ekonomikanyng qúrylymdyq jýiesin qayta janghyrtuy qajet, al búlay isteu Qytay ýshin tarihy sheginispen birdey ýrdis.  Búl ekonomikalyq qaqtyghystyng AQSh ekonomikasyna, әsirese auylsharuashylyq salasy men Ayfon óndirisine aitarlyqtay әser eteri anyq. Sol ýshin AQSh ýkimeti de búl ekonomikalyq qaqtyghystyng tym úzaqqa sozylyp keterine mýddeli emes. Biraq ýlken mýddeler ýshin tәuekelge baratyn sekildi.

Sonda, AQSh ýkimti Qytaydan keletin qanday ónimderge kedendik salyqty 10 % -ten  25 % kóteretin boldy? Búl da kópti qyzyqtyratyn jәit. Álemdik tanymal BBC aqparat agenttigining basylymyna jýginer bolsaq, onda basty 10 tauardyng týri men  qarjylyq somasy kórsetilgen (Oqyrmangha senimdi bolu ýshin týp núsqasyn úsynyp otyrmyn).

Endi osy tauar týrlerin  qazaqshagha tәrjymalap  kóreyik:

Bayqap otyrghanynyzday, AQSh ýkimetining kedendik salyqty 25 payyz arttyryp otyrghan salalary tek, Qytaydyng manday aldy eksport tauarlary әri basty kiris kózderi. Eger búlardyng kedendik salyghy artatyn bolsa, onda Qytaydyng teniz jaghalauyndaghy kóptegen óndiris oryndary kýireui  jәne ishki naryqtaghy baghalary qymbattauy mýmkin. Halyqaralyq aqparat kózderine sýiengenimizde, Qytaydyng elektronika siyaqty óndiris ónimderining AQSh-qa satylymy 40 payyz tómendegen. 2019 jyldyng sәuir aiynda Qúrama Shtattargha baghyttalghan Qytay eksportynyng jalpy kólemi ótken jyldyng sol mezgilimen salystyrghanda 13% tómendegen. Búl 10 % salyqtyq jaghdaydaghy mәlimet. Al eger 25 % stavka iske asqan song búl kórsetkishter artpasa, týspeytini anyq. Búl teketiresten AQSh-tynda útylary bar.

«The New York Times» (2019 jyldyng 10 mamyr kýngi ) basylymynda «What Happens if Trade Talks With China Fall Apart (Qytaymen sauda jónindegi kelisim tyghyryqqa tirelse, qanday jaghday oryn alady?)» atty maqala jaryq kórdi. Onda «Álemdik JIÓ-ning 40 payyzyna juyghyn AQSh pen Qytay ekonomikasy qúraydy. Alayda,  2018 jyldan beri bastalghan eki el arasyndaghy sauda soghysy saldarynan Qytay ekonomikasy ýzdiksiz sheginis ýstinde. JIÓ mólsheri 30 jyldan bergi eng tómengi kórsetkishke týsti. Eger kedendik salyq ósetin bolsa, AQSh ekonomikasy 0,6 %, al Qytay ekonomikasy 1,5 % qysqarady» - dep jazdy.

Atalmysh  kedendik salyq 25 % ósken son, kóp keshikpey Qytaydyng ishki jәne Gankong  qúndyqaghazdar naryghynda bagha indeksterining tómendegendigi turaly aitylyp jatty. www.Market.Watch basylymynyng 10 mamyr 2019 jylghy betinde«China stocks soar to best one-day gain since March, as U.S. tariffs kick in (AQSh kedendik salyghy bastalghaly, nauryz aiynan bergi Qytay qúndy qaghaz naryghynyng eng jaqsy bir kýni )» atty maqala jaryq kórdi. Onda: Gonkongtaghy Hang Seng indeksi (HSI) - 0,8% tómendegeni, Japoniyanyng Nikkei (NIK) -0,27% bastapqy paydasyn qaldyryp, jalghasty 0,2% tómendegeni, Ontýstik Koreyanyng Kospi (SEU) +  0,3% -gha ósken, Shang Hay indeksining 3 % óskeni aitylghan.  Osy maqalanyng orys tilindegi núsqasynda osy ózgeristerge qatysty: «Investory mogut sdelati stavku na to, chto otvetnye deystviya Kitaya mogut zastaviti Trampa otstupiti y priyty k drujestvennomu vyvodu”, - skazal RassMould, diyrektor po investisiyam AJ Bell. "Drugoe predlojenie zakluchaetsya v tom, chto kitayskoe praviytelistvo prikazalo predstaviytelyam – chasto nazyvaemym "nasionalinoy komandoy" – kupiti aksiy na rynke y vosstanoviti nekotoroe chuvstvo normalinosti» - degen mәtindi kezdestirdik. Ekonomika – sayasattyng kórinisi degen tújyrym osydan shyghar.

Sarapshylar Qytaydyng AQSh tarapynan úsynghan kelisimin sóz búidagha salyp otyr deydi. Sebebi: Birinshiden, Qytay osy uaqyt ishinde AQSh-tan bet búrghan jaghdayda, qajetti ózge de әriptesterdi izdestirdi. Ony jaqynda Beyjinde ótken «Bir beldeu, bir jol» halyqaralyq forumynyng tabysty ótuimen baylanystyrugha bolady. Ekinshiden,  JIÓ biylghy jyldyng alghashqy ýsh aiynda 6,4 % óskeni de Qytaydyng kedendik salyq 10 % jaghdayda jetken tabysy boldy. Búl da belgili dengeyde senimdilik úyalatsa kerek. Ýshinshiden, Tramptyng kelesi saylau uaqytynyng jaqyndap qaluymen, birtindep kómeskilenip, úmytylar degen ýmitte boluy mýmkin.

Qoryta aitqanda, 200 mlrd AQSh doll. qúraytyn Qytay tauaryna kedendik salyq 25 % ósti. Onyng ayaqasty qoldanysqa enuine Batys aqparattary AQSh úsynghan kelisimderdi Qytay tarapynyng ózgertip jibergeninen kórip otyr. Qytay ýkimeti tosyn «shabuylgha» jauap retinde: Ókinish bildiretinin, әri tiyisti shara qarastyratynyn – aitty. Biraq alghashqyday emes, ýni bәsen, qanday shara ekeni de anyq emes. Qalay bolmasyn, búl kedendik tarifterding ósui eki el ýshin de tiyimsiz ekeni anyq. Jer betinde Qytay jәne AQSh-pen týrli ekonomikalyq baylanysta emes memleket joqtyng qasy, demek, әlemdik ekonomikada ýlken ózgeristerding boluy әbden mýmkin.

Osy orayda, ózgerister bolyp jatsa, «Qazaqstan ekonomikasy qalay qúbylar?» degen oy keledi. Al ol óz aldyna bir tóbe әngime. «Men әlem halqyn emes, AQSh halqyn qorghaugha jauaptymyn» dep jar salatyn  Preziydent Tramp ýshin búl da bir úpay jinaudyng sәtti túsy shyghar. «Sayasat degen – qulyq» dep týsinetin atam qazaqtyng payymyna sýiensek, búl týitkilden shyghudyng da bir sayasaty  tabylar.

(sony)

Qaster Sarqytqan, Abay atyndaghy QazÚPU-ning dosenti

Abai.kz