Ániyar Moldabaevtyng ýii, qazir Alash arystarynyng múrajayy

Byltyr jәne aldynghy jyly Alash Ordanyng 100 jyldyq mereytoyy
ótken kezde, qoghamymyzda Alash ýkimetin qúrghan ziyaly qauym turaly ghana emes, Alash qozghalysyna qoldauyn kórsetken demeushi mesenattar jóninde biraz әngime aityldy, úmytyla bara jatqan esimderi ataldy. Sol demeushilerding tizimindegi biri – Semeylik kәsipker Jýsipúly Ábdirahman.

Alash mesenattary turaly derekterdi Súltan Han Aqqúly tereng zerttep, búl taqyrypty qogham aldynda birneshe ret kóterdi. Alash qozghalysynyn
is-qimylyna qoldauyn kórsetken dәuletti adamdar, tabysty kәsipkerler turaly kóp mәlimetti Erlan Sydyqovtyn, Múrat Kenemoldinnyng enbekterinde tabugha bolady. Alashtyng baspasózining negizin qalauyna, әskerdi qamtamasyz etuine qarjy bólip, Semeydegi ýiinde Alash ýkimetining otyrystaryn ótkizuine mýmkinshilik bergen Qarajan Ýkibaevtyng taghdyry turaly qúndy qújattaryn múraghattardyng týbinen qazyp tapqan, kitabynda jariyalaghan Bolatbek Nәsenovtyng enbegi zor. Teri, bylghary, et ónimdeu salasynda «naryqtyng patshasy» bolyp sanalghan kәsipker Qarajannyng ómiri
әli zertteushilerining úshqyr qalamyn kýtip otyr.

Kelesi jyly Alashtyng demeushisi Múhamethan Seyitqúlovtyng 150 jyldyghy
toylanady. Búl kisining ýii de Qarajannyng ýiindey Ertisting sol jaghynda ornalasqan. Múhamethannyng ýii de talay Alash ziyalylaryn kórgen. Seyitqúldyng Múhamethany da Alash ýkimetining janashyr demeushilerining biri edi. Sol kezde qazaqsha Alash qala, oryssha Zarechnaya sloboda dep atalatyn jerinde, qazirgi Jana Semeyding Múhtar Áuezov kóshesinen Ertiske qaray tómen týsetin jaqta Alash ýkimetining kenseleri, ghimarattary kәsipker-saudagerlerining ýilerinde ornalasqan. Qazirgi tanda, ókinishke oray, Tinibay meshitining janynda túrghan Múhamethannyng ýii de, qasyndaghy saudager Aleksandr Erykalovtyn, Qarajan Ýkibaevtin, Ábdirahman Jýsipovting ýileri de joq. Qanqalary da qalmaghan, túratyn orny ghana bar. Semeydegi Alashtan qalghan jalghyz múra – Ertisting ong jaghynda ortalyq, Tatkray jaqta
túratyn Ániyar Moldabaevtyng ýii, Alash arystarynyng múrajayynyng ghimaraty. Al, Jana Semeydegi Alash ýkimetining jalghyz kuәgeri – Tinibay meshiti. Sol meshitting manayynda boy kótergen Múhamethannyn, Qarajannyn,
Ábdirahmannyng ýileri – Alashtyng Ordasynyng jýregi edi, al búl ýilerding iyeleri bolsa, sol zamannyng kәsipkerleri, saudagerleri, mesenattary – Alashqa jan ashityn tirekteri edi.

Tinibay meshiti (ótken ghasyrdaghy suret)

Meshitting qazirgi kórinisi

Ábdirahmannyng ýiinde Alashtyng tili, kózi, qúlaghy bolyp sanalghan «Saryarqa» gazetinin, «Abay» jurnalynyng basyp shygharatyn «Jәrdem» baspahanasy ornalasqan (gazet-jurnaldyng demeushisi, Semeyde baspahana jәne baspasózine zor ýlesin qosqan azamat Qarajan edi). Oghan qosa, Múhamethannyn, Qarajannyn, Erykalovtyng ýilerindegindey Alash ýkimetining memlekettik manyzy bar mәseleleri talqylanatyn otyrystary
ótti. Ábdirahmannyng ýii eki qabatty, on bólmeli, qyzyl kirpishten qalanghan edi. Onyng meken-jayy qazirgi Ótepbaev kóshesi, 50-inshi ýige sәikes edi. Búryn búl kóshening aty Svobodnaya edi. «Okean» bazary men Ertis ózenining arasynda, jekemenshik ýiler sektory men jana salynghan toghyz qabatty ýilerining ornynda túratyn edi.

Ábdirahman Jýsipúlynyng arghy atasy Oljashy batyr edi. Oljashy batyr
Esimhannyng qolbasshysy bolyp, qataghan qyrghyny, Esim hangha qastandyq jasap biylikke talasqan Túrsyn handy taqtan qúlatuy, 1628 jyly Týrkistandy azat etuine, Tashkent alynuyna qatysqan. «Han Túrsyndy ant úrsyn» degen úranmen Esim handy qoldaghan top batyr – azamattarynyng (onyng ishinde Shanshar abyz, Shaqshaq batyr, Tobyqty Sary – Áli batyrlary, Marghasqa men Jiyembet jyrau bar) basynda túrghan Oljashy, HÝII ghasyrdaghy qazaqtyng bas batyrlary Alatau, Qarasay, Jalantós bahadýr siyaqty esil erlerding qatarynda qazaqtyng has batyry dep atanghan.

Onyng úrpaghy, Ábdirahmannyng bergi atasy – Kózbergen baqsy. Kózbergen emshi, shipager, balger, dalanyng dәstýrli medisinasynyng jetik mengergen túlgha, baqsylardyng songhy túyaghy edi. Qorqyttan múra bop qalghan qobyzdy tartqan Kózbergen óz zamanynyng Qoylybayy edi. Yqylas, Tilep qobyzshylar birinshi kezekte sazgerler bolsa, Kózbergen qobyzshy tәuip-dәriger, shipager, baqsy edi. Gipnozdyng qúdiretin bilip, transqa týsip,
qobyzyn mistikalyq aspap retinde kórip, Kózbergen baqsy Shoqan Uәlihanovtyng jazghan daladaghy shamanizm qaldyqtary turaly maqalasynyng keyipkerindey edi. Arghyqazaq, kók týrik atalardan qalghan tәnirshil, baqsylyq rәsimderining elementterin emdeu, dәstýrli medisinanyng maqsatynda paydalanghan Kózbergen Babyr Bayqonaq, Qúrmanbay abyz, Qúrtqa tәuip siyaqty әigili shipager edi.

Kózbergenning nemeresi Jýsip qajy bolsa, atadan qalghan qobyzdyng qylyna jolamay, baqsylyq tәnirshil rәsimderin oryndamay, sharighattyng jolymen jýrip, Islәm dinining bes paryzyn tolyghymen oryndap, namaz men orazasyn tastamaghan, qajylyqqa barghan taqualy jan edi. Bir әuletting tarihy qazaq elining tarihymenen sabaqtas, elimizde din men dәstýrding birge qosylyp qarama qayshylyqsyz birge jýrgenin, halyqtyng nanym-senimderining transformasiyasyn anyqtaydy. Jýsip myrza Óndirbay halfe men Qúnanbay, Noqa men Botaqan qajynyng jolyn kuyp qajylyqqa barghan azamat edi.
Allanyn, payghambardyng dinining talaptaryn oryndaghan Jýsip jomart, parasatty, qoly ashyq, aghayyn-tuys, kórshi-qonaqtargha, kedey-múqtajdargha qolynda baryn beruge ayamaytyn jan edi.

Ábdirahman bolsa jastayynan óz zamanyna say kәsibimen ainalysa bastady.

Semeyde sauda jýrgizip, auyldan qalagha mal ótkizip, ekonomikalyq haboazisy bolyp sanalghan Semeyding tórinde dýken ashyp, kóterme mata satuymen ainalysqan. Sibir men Týrkistan, Resey men Qytaydyng arasyndaghy keruen joldarynyng qaq ortasynda ornalasqan Semey qalasy, Úly dalanyng sauda qaqpasy edi. Búl bazardyng tórinde ornyn alghan Ábdirahman jas kezinen tabysty kәsipker ghana emes, dinge de, ónerge de, jana zamannyng lebine de, mesenattyq is-qimylyna da jaqyn edi. Ábdirahman Jýsipúly sauatty adam edi. Kitap oquyn jaqsy kórip, ózi de óleng jazghan. Qazan qalasynda ghibratqa toly birneshe qissylaryn basyp shygharghan. Baspasózdin, baspahananyn, oqu-aghartudyng manyzyn, halyq ýshin qajettiligin erte týsingen Ábdirahman kitap shygharugha at salysyp, qarajatyn ayamaghan.

Jiyrma alty jasynda «Oraz molla», keyin «Óndirbay halfe» qissylaryn Qazanda basyp shygharghan Ábdirahman diny ýgit-nasihatyna, qazaq әdebiyetine, oqu-aghartuyna ýles qosam degen niyeti boldy.

Ákesi Jýsip qajy qaytys bolghanda: «Qajekem, mening qorghanym, kim bolar endi qor malym? Ajalgha sebep sol bolghan, ótirik dәriger bir zalym» dep joqtaghan Ábdirahman sodan beri auyldan kóri qalada kóp jýrgen, auyldaghy sharuasyn tuysqany Túrsynbaygha tapsyratyn edi.

Ol kezde qazaq qarbyzdy kórse de jemese, al limonnyng týrin kórmey, dәmin
bilmese, Ábdirahman Semeydegi ýiinde limon qosyp shay ishetin edi. Dastarqannyng basynda jazghy kýni әrdayym elden kelgen tuys-qonaqtaryn tanqaldyratyn qarbyz túratyn edi. Qarajannyng kýshimen Semeyde telefon jýiesi ornatylghanda, birinshi telefon abonentterining arasynda Ábdirahmannyng esimi túrdy.

Symtetikti kórgen tuystarynyng biri, naqty aitqanada Rahymnyng Estekbayy: «Qapyr-ay, atasyn jynmen, balasyn symmen sóiletken Qúdaydyng qúdireti» dep tang qalghan.

1917 jyly nauryz aiynda Ábdirhman Jýsipov Semey oblysynyng qazaq qúryltayyna qatysqan. Oblys qúryltaylardyng artynan Alash tuyn kótergen eki jalpyqazaq qúryltay ótti. Aqyn Sәbit Dónentayúly «Biz bәigege at qosamyz, Alash dep» jazghanday, Alash tuynyng kóteruine ýles qosqan, Alash ziyalylarynyng memleket qúru iydeyalaryn qoldap, qoldauyn kórsetip, jyluyn jasap, qarajatyn shygharyp demeushi bolghan bay mesenattardyng arasynda Ábdirahman da boldy.

Ábdirahman Qazan tónkerisinen keyin qaytys bolyp, Abyralynyng Qaratúmsyq qystaghynda jerlengen. Tәrkileu, jer audaru, aidau, kәmpeske, újymdastyru, bay menen halyq jaularyn qúrtu nauqandaryn, asharshylyq nәubetin kórgen joq. Balalary - Ahmadi, Múhamady Qazaqstandy basqarghan Goloshekinnyn, Semey oblysyn basqarghan, keyin NKVD ishki ister halyq komissary bolghan Ejovtyn, Abyralynyng audandyq GPU bas sayasy basqarmasynyng komissary Kaygorodsevtyng qaharyn kórip, temir tordyng arghy jaghynda da jatqan, tughan auylynan alys jaqtargha kóship ketuge mәjbýr bolghan.

Ahmady Ábdirahmanov – Úly Otan soghysyna baryp, qan maydannan qaytqan joq. Múhamady kóp jyl qughyn-sýrginnen keyin, tughan jeri Qaynar auylyna qaytyp, újymsharda esepshi bolyp júmys istedi, tughan jerinde qaytys bolyp jerlendi. Artynan eki qyz qaldy, jiyen-jiyensharlary bar.

Ahmadidyng úly –  Tóleu Ábdirahmanov 1943 jyly Taldyqorghan jaqtaghy Bórilitóbe degen eldi mekeninde dýniyege kelip, soghys jyldarynan keyin sheshesimen, qaryndasymen atalarynyng jerine kóship keldi.

Tóleu Ábdirahmanov búrynghy Semey oblysy Abyraly audanynyng ortalyghy – Qaynar auylynda shiyrek ghasyr dәriger bolyp adal qyzmet etti. Aq halatty mamandy auyldyng kәri-jasy joghary dәrejeli dәriger dep tanyp, erekshe syilaghan. Bir de bir auyldaghy mereke, mәdeny is-shara, teatrlyq qoyylym ónerge juyq belsendi Tóleu aghasyz ótken joq. Alashtyng janashyry Ábdirahman baydyng túyaghy Tóleu Ábdirahmanov biyl kóktemde qaytys boldy. Úrpaqtary Qaynar auylynda, Shyghys Qazaqstannyng qalalarynda,
elimizding astanasynda túrady.

Alash qozghalysyna qoldauyn kórsetken demeushi mesenattaryn esimderin úmytpay, Alashtyng ardaqty azamattary retinde tútyp eske alu kerek. Solardyng arasynda Jýsipúly Ábdirahmannyng atyn da úmytpau jón.

Asqar Dayyrbek

Abai.kz