Áleumettik jelide Atyrau oblysy Polisiya departamentining basshysy Ayan Dýisembaevqa at mingizip jatqan viydeo taralyp, kópshilik arasynda talqygha týsken bolatyn. Búl beynejazba Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng da nazaryn audarypty.

Memleket basshysy Twitter jelisindegi jeke paraqshasynda Isshi ister qyzmetkerining osy ersi әreketine qatysty qyzmettik tekseru jýrgizudi tapsyrghany jayly jazdy.

«IIM E.Túrghymbaevqa Atyrau oblystyq Polisiya departamenti bastyghynyng ersi әreketine qatysty qyzmettik tekseru jýrgizudi tapsyrdym. Qatang shara qoldanylatyn bolady», - dep jazady Toqaev.

Búl beynejazbagha baylanysty, QR Ishki ister ministrligi keshe týsinikteme bergen bolatyn.

«Atyrau oblysy Polisiya departamentining basshysy Ayan Dýisembaevqa qatysty әleumettik jelide jariyalanghan viydeomaterial boyynsha Ishki ister ministrligi oqigha ornyna ókil attandyryp qyzmettik tekseristi qolgha aldy. Qyzmettik tekseris nәtiyjesi boyynsha zanda belgilengen tәrtip negizinde sheshim qabyldanady», - dep mәlimdedi ministrlikting baspasóz qyzmeti.

Múnayly ólkening qauipsizdigin qorghap, tynyshtyghyn saqtaugha mindetti Ayan Dýisembaev myrzanyng basy daugha birinshi ret qalyp otyrghan joq. Byltyr da әleumettik jelide taraghan bir viydeo material Ayan Sәbiytúlyn biraz әbigerge salghan.

2018 jyly tamyz aiynda әleumettik jelide Atyrau oblystyq IID basshysy Ayan Dýisembaevtyng kazinoda jýrgeni týsirilgen beynejazba tarady. Keybir aqparattarda joghary lauazymdy poliyseyding sol kezde 1,2 mln dollar kóliminde aqsha útylghany aityldy. Kópshilik múnsha kóp qarjynyng qarapayym memlekettik qyzmetkerde qaydan jýrgenin qyzu talqylaghan.

Alayda, IIM ókilderi viydeony tekserip, onyng 2014 jyly Minsk qalasynda týsirilgenin mәlimdedi. Ayan Dýisembaev 2014 jyly Atyrau oblystyq IID basshysynyng birinshi orynbasary qyzmetin atqarghan. Al oblystyq IID basshysy qyzmetine 2016 jyly tamyz aiynan bastap kirisken.

«Sol kezde Atyrau oblystyq IID basshysynyng birinshi orynbasary qyzmetinde bolghan Dýisembaev dosymen birge Minskide bolghan. Onyng dosy oiyn mekemesine ózining tanysyn ertip kelgen. Al dosynyng әieli onyng búl әreketine qarsy bolghan. Ony toqtatu ýshin әieli Dýisembaevtan kazinogha keluin súraghan. Dýisembaev ózi oinamaghan. Oghan 2014 jyldyng qazan aiynda jýrgizilgen tekseris dәlel bola alady», - dep mәlimdegen edi QR IIM resmy ókili Almas Sәdubaev.

Búl iske keyin Ayan Dýisembaevting ózi de týsinikteme berip, әleumettik jelide taraghan aqparattardy joqqa shyghardy. Kazinogha barghanyn rastaghanymen, útys tikken dosy ekenin әri útylghan soma kópshilik arasynda taraghan sannan ($1 200 000 ) az ekenin aitty.

«IYә, búl viydeoda men jәne dosym Mahmúd Meraliyev týsirilgen. Viydeo 2014 jyly jazylghan, ol kezde men zandy týrde alghan enbek demalysynda bolghan edim. Sol kezde eki dosymmen birge otbasylarymyzben Týrkiyagha demalugha bardyq. Shamamen bir aptadan song biz Meraliyevting úsynysymen Belarusi eline baryp qaytudy sheshtik. Onyng tanysy habarlasyp, bizdi qonaqqa shaqyrdy. Ol sondaghy kazino iyelerining biri eken. Sodan qonaqýide otyrghanymda maghan Mahmúdtyng әieli habarlasyp, ony ýige alyp qaytuymdy súrady. Men kazinogha jetkenshe Meraliyev eki ret útys tigip ýlgeripti. Ol mas bolatyn, sondyqtan oghan jalghasty oinaugha rúqsat bergen joq.

Múnday somadaghy aqshany memlekettik shekaradan eshbir kedergisiz alyp ótu degendi qalay elestetesizder? Onymen qosa, kazinonyng eshqanday da iyesi oiynshylargha osynshama aqshany qaryzgha bermeydi. Sondyqtan múnday kóp soma sandyraq sóz. Meraliyevting 100 myng jayly aityp jatqanyn estidim. Osyghan deyin IIM ókilderi 2014 jyly jýrgizilgen tekseristing aqshanyng kazinogha Meraliyevting esepshottarynan jәne kartasynan audarylghanyn mәlimdegen bolatyn», - degen edi Dýisembaev.

Búl dau osymen sheshilgen. Bas keyipker ózi týsinikteme berip aqtaldy. IIM aqtady. Sóitip, әleumettik jelide bir aigha juyq shu bolghan oqighagha nýkte qoyyldy. Enbek demalysynda jýrgen memlekettik qyzmetkerding kazinogha baruyna bolmaydy degen zang joq. Alayda, halyq útysta bolghan somanyng kóptigine jәne viydeodaghy beyәdep sózderge shýilikken. Biraq búl is biz sóz etip otyrghan polisiya basshysyna esh ziyanyn tiygizgen joq. Qayta tәp-tәuir tanymaldyghyn arttyrdy.

Áriyne, tórt jyl búryn týsirilgen viydeonyng býge-shigesine deyin anyqtap, halyqtyng kýmәnin seyiltuge eshkim qúlyq tanytqan joq. Viydeo keyipkerining aqtalghan sózi men IIM ókilining mәlimdemesi búl isting qorytyndysy boldy. Sodan da bolar, kóp kónilinde sәl kýmәn qalghany ras.

Al myna isting sony sol kezdegidey siyrqúimyshaqtalyp baryp úmytylyp ketpeytin sekildi. Sebebi, Memleket basshysynyng ózi basa nazar audaryp otyr. IIM E.Túrghymbaevqa tikeley tapsyrma berip, qatang tekserudi tapsyrdy. Demek, Ayan Dýisembaev búl joly biraz әbigerge týsetin bolar.

Quanysh Qappas

Abai.kz