2005, qonyr kýzding әdepki bir kýni, týsten keyin, mening júmystan tys mezgilim bolsa kerek. Telefon shyldyrady. Beytanys, sәl-pәl qarlyghynqy dauys.

«Múha, men sizden keshirim súrayyn dep edim...» «Kim? Ne bop qaldy?» - deymin ghoy. «Men - Ábdilhamit Narymbetov. Anadaghy «Ruhany basbúzarlyq» deytin maqala... Otyrar, konyrat... Men bayqamay, andausyzda qol qoya salyp edim...» IYә, osydan birer ai, bәlkim, eki-ýsh apta búryn sonday maqala shyqqan. Basy - akademiyk, halyq qaharmany, ortasy - ghylym doktory, professor, sony - qayratker, bas redaktor - men «On bes akademikting jalaqor gharyznamasy» dep aighaqtaghan (әuelde mýlde elemey, biraq dabyra toqtalmaghan song keyinirek, jyl aqyrynda tiyesili jauabyn bergen) ózgeshe lepes. «Nege «andamay» qol qoya salasyz?» - dedim. «Múhtar ótinish jasap edi. Bolmay sýraghan son...» «Býgingi Múhtar - men. Áuezov ólip qalghan. Sizdiki qay Múhtar?» - deymin. «Shahanov...» «Solay demeysiz be. Shahanov talap etkennen son, dep. Isiniz týsip túr ma edi?» «Jogha. Sonday... Nete almay... Endi osy oghash qylyghym ýshin sizden keshirim súraymyn...» - deydi. «Búlay bolmaydy, aghasy, - dedim. - Siz auzynyzgha aq it kirip, qara it shyghyp, jalaly maqala jazasyz...» «Jazghan men emes», - dedi telefonshym tútyghyp. «Jeke óziniz jazghan joqsyz, biraq qol qoydynyz. Yaghni, qosanjar avtor. Zang tarmaghy boyynsha, újymdasqan qylmystyng jazasy auyryraq bolady...» «Qylmys emes qoy endi, teris te bolsa pikir...» «Múnday pikir bolmaydy, - dedim. - Jarym qazaqty monghol dep jariyalaghan jalghan tarihshy, últtyng tútastyghyna syna qaghushy kisәpir, әdeby jurnaldy ózining jeke mýddesine paydalanghan búzaqy redaktor, adamdyq keyipten airylghan monstr dep, taghy qanshama pәle japsyryp, túpa-tura respublika preziydentining ózine jazasyz. Ras, atu jazasyn súraghan joqsyz. Qazir basqa zaman. Biraq mening oi-pikirime shekteu, qalamymdy tejeu, basqa da katang sharalar qoldanu turaly talapty úsynys bar...» «Endi... ynghaysyz boldy. Sol ýshin keshirim súrap túrmyn ghoy», - dedi qataya bastaghan telefonshy. «Keshirim súrau búlay bolmaydy, - dedim. - Sizding jalaqor gharyznamanyz «Qazaq әdebiyeti», «Ana tili» bastaghan onshaqty gazetke shyqty, «Jalyn» bastaghan eki-ýsh jurnalgha shyqty, keybir oblystyq basylymdarda jariyalandy. Ony az deseniz, qazaq tildi internetting betinde órip jýr. Niyetinizding bastauy jaqsy eken. Endi әlgi gazet, jurnaldyng әrqaysyna jәne atauly sayttargha: «Qatelestim, osy bylghanysh maqalagha Shahanovtyng azghyruymen bayqamay qol qoyyp edim, sol ýshin Múhtardan, yaghny Maghauinnen keshirim súraymyn degen dat jazyp, tezinen jariyalatasyz...» «Búl mýmkin emes jaghday ghoy...» - deydi, keshegi gharyznamanyng bel ortasynda esim-soy, ataq-dәrejesi tolyq kórsetilgen «filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Ábdilhamit Narymbetov», qaytadan kýsh alghanday qatqyl dauyspen. «Jalaqor gharyznamagha qol qoy mýmkin boldy ghoy, mýmkin ghana emes, op-onay jýzege asty. Orystyng mәtelin biletin shygharsyz: «Chto napisano perom, - To ne vyrubishi toporom» - «Qalammen jazylghan tanbany baltalap óshire almaysyz» - degen. Mynau - qalam da emes, san myndaghan tirajben basylghan, efirge taralghan mәngilik eskertkish...» «Meniki qate boldy...» - dedi qaytadan kúmyghyp. «Eng ýlken qatelik - janaghy ýlgi boyynsha týzey almaytynynyz», - dedim men jibimey. - Alayda, sizdi qúttyqtaymyn. Álgi basshy, qosshylarynyzben birge, Múhtar Maghauinning ýstinen jalaqor donos jazghan adam retinde tarihta kalatyn boldynyz...» Telefon tútqasy jaylap, óz ornyn tapty. Alayda, bar әngime bitpepti. Bitpeu kerek eken. Oghan deyin jәne keyin, kýni býgingeshe, jana ghasyrdyng basy - on jeti jyl boyy mening ýstimnen qanshama gharyz, maqala, tipti, ólen-tolghaular jazylghan. Qayda ne shyghyp, qaysy qayda ketkenin týgendeu mýmkin emes. Naqty avtorlary men qosanjar qoldaushylarynyng jiyntyq esebi de belgisiz. Ózime mәlimi - jýz qaraly kisi. Men «Aqmolalyq jiyrma alty komissar» dep ataghan, respublikalyq parlamentting Shahanov jetektegen jiyrma alty deputaty, Asanәli Áshimov bastaghan әdebiyet pen óner qayratkerleri, Biybigýl Tólegenova bastaghan «Din janashyrlary», Otyrar audanynyng «Enbek ardagerleri»... jekelegen tarihshy, ónertanushy, jurnalist, sazger... Óz yntasymen dýrmekke qosylghan jalbaghay jekeler túrypty, managhy, osy, jәne bizge beymәlim, jasyryn qanshama gharyznama qalaysha úiymdasa kaldy? Top-tobymen jinalyp, shuly talqy ýstinde mәmlege kelgen be? Sonday, újymdy, berekeli mәjilisterding ótkeriluin teriske shygharu qiyn. Áytkenmen, tolyq kelisim ataulynyng әuelgi bir kozghaushysy, úranshysy bolady ghoy. Ózim anyq biletin edim. Professor Ábdilhamit Narymbetov naqty aitty. Senimdi kuәger - jalghyz osy kisi ghana emes. Maghan qarsy sovettik, patriottyq nauqan qyzyp jatqan kezde kezekti bylghanysh maqalalardyng birin «Almaty aqshamy» gazeti de basyp edi. Ádepki jaghday - «Qazaq әdebiyeti», «Egemen Qazaqstan», «Ana tili», «Jalyn», «Ayqap» dey me, «Ruh-dariya» dey me, taghy qanshama qúnsyz basylymdar betinde qandaladay órip jýrgen kóp maqalanyng qatarynda. Biraq ay daladaghy «Almaty aqshamy» - men ýshin tosyn kóringen. Redaktory Saghat... mine, qayyra kóshirgen ekinshi ainalymda esime týsti, - Erghaly Saghatov, әlde Saghat Erghaly degen jigitti syrttay tanimyn, «Júldyzda» әldebir dýniyeleri shyqqan, eng bastysy - bizding Túrysbek Sәuketaevpen birge oqyghan, aralas-qúralasy bar siyaqty. Sosyn Túrysbekke aittym: «Ana sening dosynnyng mende kanday sharuasy bola qalypty?» - dep. Túrysbek әldeqalay kezdesken, nemese arnayy telefon shalady. Myna daugha nesine aralasty dep aghamyz renjip jatyr, deydi ghoy. Ana jigit aiylyn jimay, «Múhang ótinish jasap edi» deydi. Áriyne, Áuezov emes, býgingi qazaqta Áuezovten, tipti Abaydan da myqty bolyp túrghan Alyp Adam. Álbette, jalghyz ózi emes, tónireginde qanshama jankeshti jandayshaby bar. Jәne atauly gharyznama úiymdastyrumen shektelmeydi, talabyna qúlaq aspaghan, tipti kezekti jalaqor joldamagha qayshy kelgen kez kelgen beybaqqa qysym jasalatyny bar. Osy rette drama da, komediya men tragediya da bolyp jatty. Sonyng bireui.

Managhy, Shahanov bastaghan «Aqmolalyq jiyrma alty komissardyn» «Deputattyq mәlimdemesi» jazbalay jәne baspasóz betinde de «Qazaqstan Respublikasy premier-ministrining atyna hәm Mәdeniyet, aqparat jәne sport ministrining ghúzyryna» joldanghan edi. Eki-ýsh kýnnen son, bizding Túrysbekke Mәdeniyet ministrliginen beyresmy telefon soghylady. Jana bastaghan kezinde men jolyn ashugha septesken, búl kezde qazaqtyng ýlken jazushylarynyng qataryna qosylyp ýlgergen Roza Múqanova qaryndasym. Ministrlik myna deputattardyng qatqyl talabyna oray, «bir ay merzim ishinde» tiyesili jauap qaytaruy shart. Bizge týsken mәlimdeme baspasóz betinde shyghyp ketken sebepti, oghan jazushylar qauymynyng bir toby atauly jauap berui qajet siyaqty. Ar jaghyn ózderiniz bilesizder, depti. Túrysbek mening maqúlymnan son, asyghys eki bettik anyqtama jazyp, ataq-dәrejesi bar on-on bes qalamger men birer belgili tarihshygha qol qoyghyzyp, ministrlikke joldady. Aytylghan merzim sheginde ministrlik tarabynan tiyesili jauap berilse kerek, mine, jazushylar men tarihshylar qauymynyng tolghamy osynday, ghylymda, әdebiyette әrqily pikirler bola beredi, degen túrghyda. Álbette, dau-damay, aryz-ghúryz toqtalghan joq, endi mýlde órship, janasha sypat alghan. Búl arada aitayyn dep otyrghanym, әlgi jauap hattan son, oghan qol qoyghan kisilerding barlyghymen atauly tәrbie sabaghy ótkizilipti. Árqaysymen jekeley. Ókimet, ministrlik tarabynan emes, osy «Mәlimdemeni» úiymdastyrushy Alyptyng ózining tikeley qatysymen. Keybiri - telefon arqyly, keybirimen yqtyrma, betpe-bet әngime. Songhy topta Ghylym Akademiyasy Tarih institutynyng diyrektory men Ádebiyet institutynyng diyrektorlary da bar. Qalay qol qoydynyzdar, búl әreketting astarynda nendey súmdyq jatyr degen tergeu jәne búdan bylay bayqap jýrinizder degen bopsa. Ádebiyet institutyndaghy Seyit Qasqabasov - mening әriptes, eskilikti dosym edi, akademiyk, professor, janaghy Alypqa kýni qarap túrghan joq, Túrysbek aitady, men úyaltyp, zorlaghanday qylyp, әreng qol qoyghyzyp edim deydi, endi, osynday tike shabuyldan song mýlde jasyp kalghanyn bayqadym, aldaghy zamanda aramyz alystady, tәrizi, janaghy púshayman professor siyaqty, ol da keshirim súrap, keleshekte manynan jýrmeymin dep әreng qútylghan siyaqty, jәne pәleden mashayyq kashqan zaman.

2006 jyly kýzde ayaq astynan belsendi shyghyp, «din janashyrlaryn» bastap, ol da anau-mynau emes, túpa-tura respublika preziydentining atyna gharyz joldaghan jәne mynau pәleni qúrtu kerek dep, jalpaq júrtqa jar salghan Biybigýl Tólegenova әpekemmen arada ay ótpey, әldebir asta úshyrasyp, bir dastarqan basynda otyryp qalghan edik. Búryn da erteli-kesh kezdeskenimiz bar, alayda, úly adamdar úmytshaq keledi ghoy, mýlde tanymady. Endi men әldeneni aiqyndau emes, qyzyq ýshin aittym, әpeke, men - pәlen de týgen degen jerles bauyrynyz bolam, laureat jazushy, «Júldyz» jurnalynyng bas redaktory, kezinde siz turaly ýlken maqala bergenbiz, týrli-týsti suretinizdi baskanbyz, al endi keshegi, respublika preziydentining atyna joldanyp, qanshama gazetke shyqqan gharyznamanyz týsiniksiz boldy, siz jurnaldyng ótken toghyzynshy sanynda úlyq payghambarymyzgha, onyng pәk zayyby Aysha anamyzgha til tiygizdi dep aiyptaghan shygharma mýlde basylghan joq, qalaysha, joq nәrseni bar dep, bizdi jazagha tartugha shakyrasyz? - dedim. Ápekem anyrap otyryp kaldy. «Onday nәrse basylghan joq pa?..» «Joq. Jurnaldy alyp qaranyz. Múnday pәle atymen joq!» «A... solay ma...» - dedi әpekem. Bar sózi osymen bitti. Qysylu da, keyis te bayqalmaydy. Men búl joly da naqty biletin edim. Managhy Alypqa tikeley katysty. Ózi, nemese jaqyn bir jandayshaby barghan. Ataqty, abyroyly Biybigýl Tólegenova oilanyp jan qinamay, maysyz barmaghyn basa salghan. Al biz dinnen bezgen múnafiq jalaqor esebinde qala berdik.

Býginde barlyq júrt úmytqan úzaq, pәrmendi nauqangha qayyra kóz salsaq, bayaghy ondaghan gharyznama, onyng jappay, qaytalay, qanshama ret jariyalanuyna úiytqy, jetekshi bolghan redaktorlar, japyrlay újymdasa qol qoyghan on san júrt ishinde menen keshirim súraghan eki-aq kisi bolypty, bireui arada segiz jyl ozghanda, riyasyz kónilmen aldymnan ótip edi, ekinshisi - managhy Ábdilhamit Narymbetov, izin suytpay iyildi, biraq reti mýlde qiys shyqty. Men osynshama dabyradan song aqyry «Júldyz» jurnalynan ysyrylyp, etek-jenimdi jinadym da, emigrasiyagha kettim. Keler jyly elge atýsti barghanda, ashu-renishim әli tarqamaghan edi. Bes jyldan song baysal tartyppyn. Áldebir atauly qonaqasyda kezdeysoqtan janaghy Narymbetovtyng dýniyeden ótip ketkenin estidim. Múndayda qazaq «imany joldas bolsyn» dep bet syipaydy, kórisken jaqynyna kónil aitady. Marqúmnyng jesirimen bir dastarqanda otyrsaq ta, eshqanday isharat jasamadym. Endi, arada taghy bir mýshel ótken song oilap otyrmyn. Sol jýz jalaqordyng ishindegi jalghyz adamy - osy Ábdilhamit Narymbetov eken dep. Álde tikeley jarlyq, әlde pәrmendi ýgitten song basy ainalyp ketti de, bizding «ruhany basbúzar», Otyrargha, tariyhqa, Shahanovqa, Aytmatovqa qarsy aram pighylymyzdan jiyrenip, nyq senim, yzaly kekpen, boyauly barmaghyn basty. Arada apta ótpey oy týsip, taghy birer apta dónbekshigen tolghanystan son, qansha qysylsa da buynyn bekitip, ýlken erlikpen bizge telefon shalypty. Shyndyghynda, Ghylym Akademiyasynda qatarlas qyzmet atqarghanbyz, qazaq folikloryn zertteuge qatysty shuly bir maqalasyn bayaghyda, mektep oqushysy kezimde «Júldyzdan» oqyghanymdy aityp tang kaldyrgham, búdan song onsha júghyspasaq ta, araz-qúrazymyz bolmaghan, sol eski tanystyq jónimen aldan ótpek eken. Alayda biz jibimedik, kerisinshe, iske aspaytyn sharuagha núsqap, jýikesine taghy birtalay salmaq salghan siyaqtymyz. Endi amal joq. Biz keshirdik degenmen, dausymyz jetpeytin jerde. «Tәniri tarazy» degennen basqa ne qaldy.

Al múnda jýrgen, kópshiligi býrynghy sarynmen bizdi kýni býginge deyin qaralap jatqan aghayyndardy qaytemiz? Búl rette de ózimen ketsin degennen oza almaysyz. Nekesting qaysy birin týgendersin. Osy jauymyzdyng ózi artyq. Tek keybir menshikti jalaqorlarymnyng auzymen aitylyp, әli de bolsa biraz anqau aghayyn qaytalap jýrgen bir sóz - zamanymyzdyng Alyp Túlghasy, qoydan qonyr, qozydan juas Mýshtar Mahanovtyng ne jazyghy bar edi, monghol Shynghys hannyng dauy bitti ghoy, myna Maghauin de qoymaydy eken deytin bósteki sózge týsinikteme emes. Qazaqtyng bas biyligi ózinen ketip, әuelde aq patsha ezgisi, keyinde qyzyl fashizm qúrsauynda qalghan, jat júrt, jau әkimshilikting auzyna qaraghan, jaghympaz ben jalaqorgha kenshilik berilgen otarlyq zamanda boygha júqqan katerli indet - pәleli aryzqoylyq tóniregindegi, ózimizge tikeley qatysty, ertengi bala amalsyz nazar audaratyn bylghanysh nauqannyng keybir kórinisteri. Arghy erkindik zamanda Búqar jyraudyng ýstinen eshkim aryz týsirmegen. Búghauly dәuirde ong isi ýshin keneusiz ghaybatka alghash ilingen - Mahambet eken. Sodan song Abay. Keyinde Ahan, Jaqan, Maghjan. Úly Múhan. Sol betimen jyljy jayylyp, bizge jetipti. Búrynghy dalbaghay, jabayy jalaqor emes. KGB-nyng bylyq tәsilderin әjeptәuir iygergen alabýirek, zәndem qauym. Endi bizden keyingiler... bilse kerek, tanysa kerek. Bile, tany túra jiyrense kerek. Sonda ghana jana úrpaghyng - úlyghynan kishigine deyin jalaly aryz, bylghanysh nauqannan tys qalmaq. Sýiekke sinip, qangha taraghan indet tym kúrsa eki úrpaq auysqansha tozyp biter dep ýmittenem. Óitkeni, men keyingi shiyrek ghasyrda birshama andap, songhy onshaqty jyl boyy ortasynda ghúmyr keshken Batys әleminde múnday pәleket atymen joq. Kerisinshe, jalaqordyng ózi jauapqa tartylady. Degenmen, bizding aldynghy aghayyndar da qúlan-taza ketpes dep oilaymyn. Sondyqtan da óshpes aq qaghaz betinde kuәlik jasadyq.

Maqala Ult.kz saytynan alyndy

Múhtar Maghauiyn, 4.HII.2017, Rokvill, Meriylend.

Abai.kz