Súltanov "Alashqa taghzym jasaushylardy" jauapqa tartpaq pa?

Orystyng «Bessmertnyy polk» sheruin ótkizgen Bas qalanyng basshysy Baqyt Súltanov «Alashqa taghzym» sheruine rúqsat bermedi. Endi tarqatyp jazayyq...

Esterinizde bolsa, biyl, 17 sәuir kýni, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy atynan partiya tóraghasy Azat Peruashev Núr-Súltan qalasynyng әkimdigine arnayy hat jazghan. 31 mamyr kýni sayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni beybit sheru ótkizu turaly úsynys joldaghan. Joldanghan hat ta, bastama kótergen «Aq joldyqtardyn» kózdegen maqsaty turaly da «Abai.kz» aqparattyq portalynda jariyalandy. Tәptishtep týsindirildi. Qaytalap jatpayyq, tanysyp shyghamyn deushiler ýshin mine silteme...

Úsynys hat qala basshysy Baqyt Súltanovtyng atyna joldanghan edi. Álgi hatqa әkim emes, әkimdik jauap beripti. Dәlirek aitsaq, Núr-Súltan qalalyq Qoghamdyq damu isteri basqarma basshysynyng orynbasary Sәbit Aqmaral Sәbiytqyzy qol qoyypty.

Sóitip, Núr-Súltan qalasynyng әkimdigi «Alashqa taghzym» sheruine rúqsat bermepti. Rúqsat bermeuining sebebin bylaysha týsindirgen eken. Kóz jýgirteyik:

«Qazaqstan Respublikasynda beybit jinalystar, mitingiler, piyketter jәne sheruler ótkizu jәne úiymdastyru turaly» QR Zanynyng 3-babynda qoghamdyq oryndarda aksiyalardy ótkizu ýshin joldanatyn ótinishting mazmúnyna qatysty naqty talaptar anyqtalghan.

Búghan sәikes, beybit jinalys, sheru ótkizu turaly ótinish ótetin kýnnen kem degende 10 kýn búryn joldanady. Ótinishte sharanyng maqsaty, formasy, ótkizu orny, kýni, aksiyanyng bastalatyn jәne ayaqtalatyn uaqyty, sharagha qatysatyn adamdardyng sany, úiymdastyrushylardyng jәne qoghamdyq tәrtipke jauapty túlghalardyng tolyq aty-jóni, meken-jayy, júmys orny (oqu orny), naqty kórsetilui qajet. Ótinishting berilgen merzimi onyng jergilikti atqarushy organda tirkelgen kýninen bastap esepteledi.

Jogharyda aitylghandardyng negizinde Sizge zannama talaptarynyng saqtalmauyna baylanysty sheru ótkizu turaly ótinishinizding qanaghattandyrylmaytyndyghyn habarlaymyz.

Sonday-aq, «Qazaqstan Respublikasynda beybit jinalystar, mitingiler, piyketter jәne sheruler ótkizu jәne úiymdastyru turaly» QR Zanynyng talaptaryn búzu jauapkershilikke әkep soqtyratyndyghyn eskertemiz».

Ákimdikting jauabynyng siqy osy. «Alashqa taghzym» sheruin ótkizbeuge sebep dep tanyghan argumentterining astyn syzyp, aishyqtap kórsetipti. Dese de Aqmaral Sәbiytqyzynyng búl argumenti shyndyqqa sәikes kelmeytinin bylay dәleldep kóreyik.

Áueli «ótinish kem degende 10 kýn búryn joldanuy tiyis» deydi. Ótinish 2019 jyldyng 17 sәuiri kýni joldanghan. Býgin 16 mamyr. Esepteyik:

Ótinish joldanghan 17 sәuir men 31 mamyr aralyghy – 44 kýn;

Resmy jauap berilgen 6 mamyr men 31 mamyr aralyghy – 25 kýn;

Maqala jazylghan 16 mamyr men 31 mamyr aralyghy – 15 kýn.

Yaghni, Súltanov әkimdigining búl esepteuin sebep dep tanugha kelmeydi. Ári qaray «formasy, ótkizu orny, kýni, aksiyanyng bastalatyn jәne ayaqtalatyn uaqyty, sharagha qatysatyn adamdardyng sany, úiymdastyrushylardyng jәne qoghamdyq tәrtipke jauapty túlghalardyng tolyq aty-jóni, meken-jayy, júmys orny (oqu orny), naqty kórsetilui qajet» deydi.

*Sharanyng maqsaty – sayasy repressiyagha úshyraghandar men asharshylyq qúrbany bolghandardy eske alu. Sonday-aq, Qazaqstannyng últtyq Tәuelsizdigining habarshysyna ainalghan «Alash» qozghalysynyng erligine qúrmet kórsetu;

*Formasy – sheru. Jinalghan júrt ashtyqta nemese Stalin abaqtylarynda qaza tapqan qazaqtyng qayratkerlerinin, óz atalarynyng portretterimen әkimdikpen kelisilgen baghyt boyynsha jýrip ótu;

*Ótkizu orny – Núr-Súltan qalasyndaghy QR Memlekettik Tuyna (Qabanbay batyr danghyly basynan) nemese Tәuelsizdik sarayyndaghy joqtau qabyrghasyna gýl qoy;

*Kýni – 31 mamyr, sayasy qughyn-sýrgin jәne ashtyq qúrbandaryn eske alu kýni;

*Aksiyanyng bastalatyn uaqyty – 2019 jylghy 31 mamyr, saghat 09:00;

*Aksiyanyng ayaqtalatyn uaqyty – 2019 jylghy 31 mamyr, saghat 12:00;

*Sharagha qatysanyn adamdardyng sany – 3-5 myng adam;

*Marshruttyng úzaqtyghy – 3-5 shaqyrym;

*Úiymdastyrushy – «Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy» QB. Núr-Súltan qalasy, Qonaev kóshesi 14 ýi, 41 pәter;

*Jauapty túlghalar – Dýisembinov Berik Sәlimjanúly, QR Mәjilis deputaty (meken-jayy úsynys hatta tolyq kórsetilgen) jәne Qojahmetov Asylhan Tólebbergenúly, Partiyanyng Ortalyq Kenesining Hatshysy (meken-jayy úsynys hatta tolyq kórsetilgen).

Ras, Qazaqstanda beybit sheruler, aksiyalar men mitingiler ótkizuding belgilengen erejesi bar. Zany bar. Ol – QR Konstitusiyasynyng 32 baby, sonday-aq, «Qazaqstan Respublikasynda beybit jinalystar, mitingiler, piyketter jәne sheruler ótkizu jәne úiymdastyru turaly» QR Zany.

Úsynys osy baptardy negizge ala otyryp, belgilengen erejege say berilgen edi. Alayda Baqyt Súltanov basqaratyn qalanyng әkimdigi ýshin búl kórsetilgen mәlemetter jetkiliksiz bolsa kerek. Áytpese, Aqmaral Sәbiytqyzynyng dәl osy talaptardyng negizinde rúqsat bermeuin aqyldyng shenberine syighyza almadyq. Ákimdik rúqsatynsyz Alash arystarynyng ruhyna taghzym jasau – Zang búzu bolyp tabyla ma?

Al «Alashqa taghzym» sheruin ótkizu turaly úsynysty joldaghan «Aq jol» partiyasyning ókilderi 31 mamyr kýni stalindik repressiya jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu maqsatynda eske alu oryndaryna Alash arystarynyn, qughyn-sýrgin men ashtyq qúrbandarynyng portretterin kóterip barudy, atalar ruhyna taghzym jasaudy josparlap otyr eken. Búl turaly partiyanyng Ortalyq Kenesining Hatshysy Arman Sqabylúly ózining «Feysbuktegi» paraqshasynda jazdy.

«9 mamyrda «Ólmes polk» degendi syltauratyp alangha adamzattyng «qanisheri» - Stalinning suretin kóterip shyqqandar – sol tirannyng qolynan qaza tapqan, azaptalghan, aidalghan ata-babalarynyng aruaghyn qorlaghandar dep esepteymin. Qazaq degen halyqtyng qaymaqtaryn qúrtqan da sol jauyz!

«Aq jol» partiyasy 31 mamyr kýni qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni Núr-Súltandaghy Joqtau qabyrghasyna, Aqmoladaghy «ALJIYR» memorialyna, Qaraghandydaghy «KarLAG» keshenine, Almatydaghy, oblystardaghy eske alu qabyrghalaryna qughyn-sýrgin qúrbandary bolghan babalarymyzdyn, Alash arystarynyng portretterin kóterip barudy josparlap otyr. Búl eshqanday sheru, miting emes! Búl – Taghzym! Esil erlerding aruaghyn syilaytyn әr qazaq balasy jasauy tiyis – Taghzym!» dep jazdy.

Týiindeyik. 9 mamyr kýni Qazaqstannyng kóptegen qalalarynda «Bessmertnyy polk» sherui ótti. Sharany ótkizuge әkimdikter rúqsat berdi. Tipti keybir ónirlerde oblys әkimderi әlgi «Bessmertnyy polkti» bastap bara jatqanyn kórdik.

Basqasyn qoyyp, Tәuelsiz Qazaqstannyng Bas qalasynda da «Bessmertnyy polk» ótti. Oghan shamamen 25 mynday adam qatysty.

Sol kýni respublika boyynsha úzyn-yrghasy 180 mynnan astam әlgi sheruge qatysty. Qazaqqa qastandyq jasaghan, halyqtyng 60 payyzyn joyghan qanqasap jýiening qyzyl jalauyn jelbiretkender men qandyqol Iosif Stalinning portretin tóbelerine kótergender Tәuelsiz Qazaqstannyng kóshelerinde jýrdi. Odaqtyng kýl-talqan bolghanyna otyz jylgha juyqtasa da, Kremli búrynghy odaqtas elderde Sovetting qyzyl jalauyn jelbiretti.

«Bessmertnyy polk» deytin Kremlding iydeologiyalyq qaruyna ainalghan úlyderjavalyq shovinizm shouynyng Qazaqstanda qalay ótkendigi turaly ótkende egjey-tegjeyli jazdyq.

31 mamyr. Sayasy qughyn-sýrgin men asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni. Últtyq aza tútu kýni. Búl janaghy júrt Qúdayynday tóbesine kóterip jýrgen Stalin qanqasabynyng qúrbandaryn, Alash arystaryn úlyqtaytyn kýn!

30-jyldardyng basynan bastap jasalghan qastandyqtan halyqtyng 3/1-i qyryldy. 1920 jyldan bastap qazaq jerinde 3 millionnan astam adam ashtyqtan kóz júmdy. 1,5 million halyq bosyp ketti. Alashtyng qanshama arystary atyldy.

Tәuelsizdik alghanymyzgha 28 jyl, mine. Erding qúny, elding qúnyn súradyq pa? Kenes ókimetining tikeley múrageri – Resey. Eng qúryghanda osy kýni Reseyding Qazaqstandaghy elshisi qúrbandardy eske alu sharasyna qatysypty ma? Joq!

Salystyrmaly týrde aitsaq, Ukraina asharshylyqty jarty әlemge «Genosiyd» dep moyyndatty. Al biz she? «Bessmertnyy polk» sheruin ótkizdik dep mәzbiz!

Tәuelsizdik alghanymyzgha 28 jyl tolsa da, әkimderimiz әli kýnge Kremlding qas-qabaghyna qaraylap, «Alashqa taghzym» sheruin ótkizuge dәrmensizdik kórsetip otyr! Áytpese, Baqyt Súltanov basqaratyn әkimdiktin, anau Aqmaral Sәbiytqyzy deytin bólim basshysynyng (orynbasary) «Alashqa taghzym» sheruine tosqauyl qoyyp, «rúqsatsyz ótkizsender jauapqa tartylularyng mýkin» dep eskertuin basqasha týsindire almaymyz! «Bessmertnyy polkti» ótkizgen әkimdik «Alashqa taghzym» sheruin ótkizuge mindetti edi!

Ary ait ta, beri ait, «Bessmertnyy polk» ótkizgen Baqyt Súltanov, «Alashqa taghzymgha» rúqsat bergen joq!

Baqyt Súltanovqa jazghan úsynys hat: