Nege «Enbektegen baladan, enkeygen qartqa» deyin biylik qúmar? Áyteuir bireuge ýstemdigin jýrgizip, shirenip qalghysy keledi. Kishkentay balannyng ózi qalaghanyn qyla qoymasang baqyryp-shaqyryp shat-shәlekeyindi shygharady. Qúrysyn, aitqanyn istep qútylasyn. Búl bizge   balanyng ýstemdigi. Al ýlkenning jónsizdigin kórsen: «Áy, mynau júmyrtqadan shygha sap әteshke aqyl aitpaq pa?!» dep, dúrysyndy búrys dep, qaperine qystyrmaytyn kókeler men jәkeler ýlgi bolyp túr. Búl da ýstemdik. Búl da «artyqshylyghyn» menzep túrghan biylik qúmarlyq. Al, qazir osy «tal boyynda bir mini joq pendesip», kópshilikti mensine bermeytin kókelerimiz myqtylyghyn kez kelgen jerde qyzmettik dәrejesimen eseptep, kuәlik- qújatyn kórsetip qorqytatyndy shygharsa ne der ediniz? Qayda baryp jan saqtar ediniz? Tipti, atynan adam ýrketin sheneunikterding ózin qoydyq,  kólik jýrgizushilerine deyin qolynan kelse qonyshynan basyp, soyqan salyp jýre beretinin qayteyik.

Nege «Enbektegen baladan, enkeygen qartqa» deyin biylik qúmar? Áyteuir bireuge ýstemdigin jýrgizip, shirenip qalghysy keledi. Kishkentay balannyng ózi qalaghanyn qyla qoymasang baqyryp-shaqyryp shat-shәlekeyindi shygharady. Qúrysyn, aitqanyn istep qútylasyn. Búl bizge   balanyng ýstemdigi. Al ýlkenning jónsizdigin kórsen: «Áy, mynau júmyrtqadan shygha sap әteshke aqyl aitpaq pa?!» dep, dúrysyndy búrys dep, qaperine qystyrmaytyn kókeler men jәkeler ýlgi bolyp túr. Búl da ýstemdik. Búl da «artyqshylyghyn» menzep túrghan biylik qúmarlyq. Al, qazir osy «tal boyynda bir mini joq pendesip», kópshilikti mensine bermeytin kókelerimiz myqtylyghyn kez kelgen jerde qyzmettik dәrejesimen eseptep, kuәlik- qújatyn kórsetip qorqytatyndy shygharsa ne der ediniz? Qayda baryp jan saqtar ediniz? Tipti, atynan adam ýrketin sheneunikterding ózin qoydyq,  kólik jýrgizushilerine deyin qolynan kelse qonyshynan basyp, soyqan salyp jýre beretinin qayteyik.

Jalpy, «Zang aldynda barlyq azamat teng qúqyly» dep kez-kelgen jinalysta, basqosuda lepire sóilep, jastargha aqyl aitamyz. Tipti, әsirelep, «Qazaqstanda kez kelgen zannyng saqtaluy boyynsha sheneunikter basqalargha taptyrmaymyn ozyq ýlgi» dep jerden jeti qoyan tapqanday tós úramyz. Sol sheneunikterding ishinde qarapayym qyzmettik kólikterin qalay paydalanatynyng bilgisi kelmeytinderdi kimge tútqa eteyik? Búl sózimizge jaqynda ghana Taraz qalasynda  «Núr Otan» halyqtyq-demorkatiyalyq partiyasy Jambyl oblystyq filialynyng «Jas Otan» jastar qanaty men oblystyq Jol polisiyasy basqarmasynyng qyzmetkerleri birigip ótkizgen reydining nәtiyjesi dәlel. Atalmysh shara barysynda Jambyl oblystyq azamattyq әkimshilik sotynyng is-jýrgizushisi Azamat Mәdiyúly memleketik qyzmetker bola túra qaltasyndaghy qyzmetik kuәligin kórsetip, reyd jýrgizip túrmyz degenderding esin shyghardy. Tipti, ózining jýrgizushi kuәligi joq ekendigine qaramastan, retin tauyp, «qalauyn tapsa qar da janady ghoy» degenge bardy. Alayda, jemqorlyqty jany sýimeytin «jasotandyqtar» «jaghaly» aghalarynyng kómegimen sottyng is -jýrgizushining temir túlparyn «jetektep» aparyp, aiyp túraghyna  «toghytty». Al Taraz qalasy әkimdigining bilim, dene shynyqtyru jәne sport bólimining bastyghy Marjan Qojaevanyng qyzmettik kóligining ( N 215 AV) uaqytsha jýru qaghazy ýsh apta búryn bitip ketkendigi anyqtaldy. Soghan qaramastan qalalyq Bas múghalimning kóligi baqanday ýsh apta qalada sayran salypty. Osynday tәrtip búzghandyghyna qaramastan Marjan Tóreghúlqyzynyng jýrgizushisi úyaly telefonmen qonyraulatpaghan, shulatpaghan adamy qalmady. Sonda bildey bir mekemening basshysy astynda minip jýrgen jalghyz kóligining uaqytsha joldamasyn bitkenin bilmegeni me, әlde jauapsyz kólik jýrgizushine Qúdayday sengendigi me? Áriyne, turasyna keler bolsaq, barlyq qújatty kólik  kólik jýrgizushisi rettep otyruy tiyis shyghar, biraq anda-sanda astyndaghy «arbasy men arbakeshine» qadaghalau jasap otyrghan artyqtyq etpeytinin kez kelgen bastyq bilui tiyis emes pe? «Aiygha namaz ýiretken tayaq» demekshi, endi qalalyq Bas múghalim bәrinen búryn kóligining qújatyn retter. Key kezderi osynday sharada  qalalyq, oblystyq mәslihattyng deputattary boy kórsetip, belsendik tanytyp jýrushi edi, búl joly kerisinshe qalalyq mәslihattyng hatshysy Ómen Bayshyghashevtyng qyzmettik mashinasynyng jýrgizushisi Mirdos Malybaev (N 025 AV) týnde óz sharuasymen jýrgeni anyqtalyp, «jasotandyqtar» men «GAY-dyn» aldynda  biraz «belsendilik» tanytty. Dәl sol týni saghat týngi 3-te Bayzaq audany әkimining orynbasary Túrsyn Esenqúlov eshqanday qújatsyz qalany «sayahattap» jýrgen jerinen qolgha týsse, sol audangha qarasty «Qyzyl júldyz» auyldyq okrugi әkimining qyzmettik kóligi týngi Tarazdy tamashalaymyn dep «torgha» toghytyldy. Barlyq qújattary dúrys bolyp týn ishinde tayrandasa bir sәri,  «Qyzyl júldyz» auylynyng әkimi Darhan Shonov myrzany jýrgizushisining uaqytsha jýru qaghazy bitkeni bylay túrsyn, kәdimgi jýrgizushi kuәligi «bremennyi», onysy shopyrlar tilimen aitqanda «prosrochnyi» bolyp shyqty. Mine, bizdegi sheneunikterding shimay- shatpaghy. Qalyng oqyrman «shopyrdy qoyshy, bildey audan әkimining orynbasaryna ne joryq?» dep otyrghan shyghar. Shyndyghynda,  audan әkimining orynbasary boldym ekem dep, týn jarymda óz sharuasymen qala kezu Túrsyn myrzanyn  qay sasqany, әlde «auru qalsada әdet qalmaydynyn» keri me?  Áriyne, búl dәl sol kýni ghana óz sharuasymen jýrdi dep sheneunikti aiyptaudan shettete salsaq bolar, biraq kýn-týn demey shapqylap jýrgen  tarazdyqtar búny ýirenshikti tirlik, turasy memleketting tegin mashinasy men janar-jagharmayyn óz paydasyna júmsau dep aipasyna kim kepil?..

Bayaghyda bireu aitqan eken, «Aqyry aittym ghoy, ayaghyna deyin aita salayyn» dep, sol siyaqty men de ayaghyna deyin aitsam aiyp etpenizder. Dәl sol kýngi  sharada oblys әkimining apparat jetekshisining qyzmettik kóligi de nazargha ilikti. Ilikkeni bylay túrsyn, barlyghymyzdy ilip kete jazdap baryp toqtady. Qazaqta jaqsy sóz bar «Bәleden mashayyq qashypty» degen, sol sózdi berik ústanatyn «GAY-larymyz» «bәlesinen aulaq» dedi me, әiteuir qarsylyq bildirgendey synay tanytyp, apparat jetekshisining «shabandozyn» jibere saldy. Biraq, kólik jýrgizushining sharada jýrgen «jasotandyqtardy»  mashinamen japyra jazdap, sharagha qatysushylardy qagha jazdap, bilgenin istegenin qalay týsinuge bolady? Álde oblys әkimining apparat jetekshisining «shopyry» boldym eken dep, bilgenin isteui kerek pe?  Boyynan parasatylyq pen biyazylyq esip túratyn oblys әkimining apparat jetekshisi Bolat Isaqovtyng shekten shyqqan «shabandozyna» qarap kópshilikting qarny ashty. Bolat Álmúhanúly jýrgizushisine «dóreki bol, jol poliyseylerine toqtama, erejeni búz, qújatyna qarama» dep aitpasy belgili, biraq, shekten shyqqan «shabandozynyn» ózimbilermendikke salyp, zangha baghynbauy baryp túrghan  bassyzdyq. Ol turalap kelgende Bolat myrzanyng atyna keletin úyat. Ony әriyne, jýrgizushi oilaghan joq, oilasa órimdey jastardyng jýregin alyp, bilgenin istep baghar me edi?

Dana qazaq «Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi» deydi, osynday qyzmetkerlerding kesirinen býkil oblysqa, tipti memlekettik qyzmetkerlerge kýie jaghylady. Ókinishke qaray, búl kýnde qúmalaq bireu emes siyaqty. Oghan jogharyda keltirilgen reyd qorytyndysy dәlel. «Ózindi ózing jattay syila, jat janynan týnilsin» dep dana halqymyz tegin aitpaghan. Sondyqtan bireuining sózi, bireuining ózi jaqsy, bireuining atasy, bireuding apasy, bireuining kókesi bar, bireuining jәkesi bar, bireuimen qyzmettespin,  ekinshisimen tanyspyn, ýshinshimen bilispin demesten, memqyzmetkerler ózderining bylyqtaryn ózderi tazalaulary kerek.   Áytpese halyq aldyndaghy azdy-kópti senimin, «jogharydaghy» bastyqtaryn ashulandyrsa astyndaghy «attarynan» da airyluy mýmkin...

Aytpaqshy, Ótken  aptada oblystyq jol polisiyasy ýsh kýndik «Qauipsiz jol» atty shara úiymdastyrghan bolatyn. Jol qozghalysy erejesin baqylau barysynda  jol saqshylary eki myngha juyq jol erejesin búzudy anyqtaghan, sonyng ishinde 74-i kólikti mas kýiinde jýrgizgen, 769-y jyldamdyqty shamadan tys arttyrghan, 70-i qozghalystyng qarsy baghytyndaghy jolaqqa shyqqan, 89-y jol qiylysynan ótudi búzghan, 76-sy qozghalysta úyaly telefondy qoldanghan, 53-i kólikti qújatsyz jýrgizgen jәne t.b. óreskel qatelikke boy aldyrghandar tiyisti jazagha tartyldy. Al sol ýsh kýnning ishinde 12 lauazymdy túlgha әkimshilik jauapkershilkke tartylypty.

Jambyl oblysy

Taraz qalasy

«Abay-aqparat»