Saylau bastaldy. Búrnaghy elding kózine kórine bermeytin qaybir sayasy partiyalar da úiqysynan oyana bastady. Sonysyna qaramay alaman dodadan qara ýzip, bәigening aldynda kelgisi keledi. Sonyng biri – «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy desek, artyq aitpaghan bolar edik. Sebebi, sayasy nauqandar kezinde ghana belsendilik tanytatyn partiyanyng basqa kezde kónilge qonymdy isin kóre bermeymiz. Esesine ózine qalay aitsa da qabyspaytyn «abyroyly ataq» jinaumen әuestenetin partiya arzan jarnamadan asa almay keledi.

Qazir últshyl, últjandy kórsetkisi keletin qauym ózin «Alashshyl» synay bayqatatyny songhy kezde kórinis berip jýr. Tipti sayasy partiyalardyng ózi «kótere almaytyn shoqpardy» beline baylap alghany óreskel kózge úrghany qashan. «Alash qayda? Biz qayda?» - dep, bir mezet syn tezimen qarau da joq. Kelsin-kelmesin «Biz Alashordanyng izbasarymyz» dep, tipti «Biz Alashordanyng zandy izbasarymyz» dep, «izbasarlyqty op-onay zandastyryp» alghandaryn dórekilik demeske laj joq. Jalpy búl ataqty partiyanyng shynayy isine qarap, qogham әdil baghalap, halyq berip jatsa bir jón-au!

Endi «Aq jol» ýlgi tútatyn «Alash» partiyasy qanday sayasy kýsh edi?» - degen súraqqa jauap izdep kórelik. IYә, Alash qozghalysy men Alash partiyasy, Alash iydeyasy men iydeologiyasy birden ayaq astynan payda bolghan joq, ol qazaq arasyndaghy partiya qúrylysynyng alghashqy jinaqtalghan tәjiriybesining barysynda dýniyege keldi. 1905 jyly qúrylghan «Qazaq konstitutsiyalyq-demokratiyalyq partiyasy» men 1906 jyly qúrylghan «Halyq erkindigi» (kadetter) partiyasyn qospaghanda, «Alash» partiyasy – qazaqtyng túnghysh últtyq-demokratiyalyq partiyasy. Naqtyraq aitqanda, Qazaqstandaghy qazirgi sayasy jýie men partiyalyq instituttyng bastauy. Dey túrghanmen de, býgingi sayasy partiyalarmen salystyrghanda, últ mýddesi túrghysynda «Alash» partiyasy úzaq jyldargha sozylghan últ-azattyq qozghalystyng búralang joldarynan ótip, sayasy kýreste pisip-jetilgendigimen erekshelenedi. Alayda, «Aq jol» partiyasy osynday últ mýddesinde aumaly-tókpeli joldarmen jýrip, kýreskerlik tanytyp keledi dep aita alamyz ba?

«Qazaq» gazeti 1917 jylghy №234 sanynda: «Osy kýnde týrli sayasy partiyalar bar. Olardyng kózdegen maqsattary sayasy progammasynda jazylghan. Ony biletin adamdargha maghlúm: qay partiyanyng da bolsa programmasy týp-týgel qazaq maqsattaryna ýilespeydi. Sondyqtan bizding qazaq maqsattaryn týgel kózdeytin óz aldyna sayasy partiya jasalmayynsha bolmaydy», - dep jazghan edi. Arada attay jýz jyl ótse de búl tújyrym manyzyn joymay otyr. Basy ashyq mәsele – býgingi «Aq jol» partiyasy «Alash» partiyasynyng múrageri bola almaydy. Búghan jiyrmasynshy ghasyr basynda az ghúmyr keshse de  aty alty Alashty sharlap, qysqa uaqyttyng ózinde bay múra men ýlken taghlym qaldyryp ketken «Alash» partiyasy men «Aq joldy»  salystyru arqyly kóz jeteri anyq.

Ókinishke qaray, tarih sahnasyna tolqyp shyqqan bolishevikter Alashordamen til tabyspay, ózderine jau retinde qarady. Aytqanday-aq,  Alashorda bolishevikterge myqty oppozisiya bola bildi. Al býgingi «Aq jol» qazirgi sayasy biylikke oppozisiya retinde balama baghdarlama úsynyp, onysyn dәleldey alyp otyr ma?

1917 jyldyng qarashasy men 1918 jyldyng qantarynyng aralyghynda ótken saylauda qazaqtar kópshilik dauyspen «Alash» partiyasynyng baghdarlamasyn qoldap dauys berdi. Búl jayt bolishevikterding qatty shymbayyna batyp, olar jedel tizege basty. Á degennen-aq kenes ýkimeti tarihy әdilettilikten góri, әlimjettikti ústandy da, últ-azattyq iydeyasyn taratushy, qazaq halqynyng últtyq sanasyn oyatushy jәne de otarshyldyqqa qarsy kýreske dem berushi qazaq últynyng demokratiyashyl ziyalylarynyng ýni – «Alash» partiyasyn túnshyqtyrugha tyrysty. Aqyry týsinikti, atu, asu, repressiya. Mine, «Alash» partiyasy qanday joldardan ótti? Al, «Aq jol» onay jolmen, ter tókpey, enbektenbey-aq «Alashordanyng zandy izbasary» bolghysy keledi....

«Aq jol» partiyasynyng jalpy baghdarlamasyna últtyq baghyttar men ómirimizding ótkir taqyryptary ózek bolghanymen olardyng birjaqty, at ýsti sipat alghandyghyn bayqau qiyn emes. Áriyne, «Aq jol» partiyasynyng «Alashordagha» qatysty jaryqqa shygharghan kitaptary men týrli basqosulary qajet dýniye. Biraq, búl negizinen jarnamalyq sipattaghy sharalar «Alashordanyng zandy izbasary» bolugha óte azdyq etetini anyq.

Meyli biylikke bolsyn, meyli basqa bәsekelesterine bolsyn, shynayy oppozisiyagha shyghu ýshin, basty synaq – halyqtyng seniminen sýrinbey ótu. Búl «Aq jol» baghyndyra almay jýrgen biyiktik. Múny bizdegi partiyalar men qozghalystargha ortaq sipat dep baghalasaq esh sókettigi joq.

Sonau 1989 jyldyng basynan 1991 jyldyng ayaq shenine deyin kópúltty jәne bir últty partiyalardyn, qozghalystar men úiymdardyng qúrylyp, negizi qalanghanymen, sayasattaghy últtyq konsepsiyalaryn bas qújattarynda basa kórsete almady. Maqsat-múraty anyq aiqyndalmaghan osynday stihiyaly bastaudyng ayaghy kóbisining aua jayyluyna alyp keldi. Sodan da shyghar, toqsanynshy jyldary dýniyege kelgen «Jeltoqsan» últtyq-demokratiyalyq partiyasy men «Alash» últtyq-tәuelsiz partiyasy birden-bir últtyq baghdar ústanushylar tobyn bastap shyqqanymen, jýieli júmys jýrgize bilmedi.

Aqiqat salystyru arqyly aiqyndalyp jatady. Aytalyq, Resey búl jaghynan bizden әldeqashan kósh ilgeri algha ozyp ketti. Onyng ýstine, orys últy óz jerinde basymdyq tanytyp, «orys mәselesi» súraghy mazalap jatpasa da, sayasatynda reseylik ýstem oy bir bәsendemegeni býginde aiday әlemge ayan reseylik partiyalardyng baghdarlamalyq qújattaryndaghy algha qoyghan basty maqsattaryndaghy ýsh negizgi baghyttyng biri – últtyq (slavyandyq, orystyq) sana-sezimdi týletu, kýshti (әrqily núsqaudaghy: demokratiyalyq, monarhiyalyq, pәrmendi preziydenttik biyligi bar) memleketti qayta qúru – qay-qaysysynyng da jarghysynan jasqanshaqtamay-aq oiyp oryn alghan. Keshegi kenestik imperiyanyng bas diriyjeri retinde jetpis jyldyng ishinde jýzge tarta últ pen úlysty miday aralastyryp, jer betinen mýlde joyyp, orystandyryp jibergen Resey býginde últtyq baghytty sayasatynda baghdarsham etip alghanda, bizge ne joryq?

Búdan shyghatyny, kenestik kommunistik partiyanyng basty maqsaty – orysshyl, últshyl elge ainalu ekeni eshkimge jasyryn emes edi. Álginde aitqanday, atalghan orys mýddesi qazir de ýstem týspese, kem soghyp jatqan joq. Oghan óz aldyna memlekettigin jariyalaghan toqsanynshy jyldardyng basynda-aq berik irgetas qalanghan. Sol kezdegi Resey sayasattanushylarynyng anyqtauynsha, shartty týrde tórt topqa bólingen anaghúrlym yqpaldy partiyalar men qozghalystardyng basynda últ janashyrlary túr. Osy toptyng úzyn sany da orasan: Resey Últtyq-respublikalyq partiyasy, býkilreseylik «Otchizna» patriottyq qozghalysy, Resey qayta órleu odaghy, Halyqaralyq slavyan sobory, Reseylik halyq jinalysy men últtyq-patriottyq baghdar ústanghan partiyalar men qozghalystar.

Býginde búl tizim uaqyt ótken sayyn talapqa say janghyrghan, janalanghan, bastysy, izdenis ýstinde jetile týsken. Sóitip, orys demokratiyasy osy jolmen bara jatyr. Órkeniyetti Europa elderindegi partiyalardyng statusy men qyzmeti әrkelki, birinde – zanmen, kelesisinde konstitusiyalyq normalarmen aiqyndalghanymen, olardyng qay-qaysysyn alyp qarasanyz da, túrghylyqty últtyng mýddesi birinshi orynda. Jahandastyrugha janyn salyp qarsylyq bildirip jatatyny sodan. Tipti Úlybritaniyada, Shvesiyada jәne Kanadada, taghy basqa elderde partiyalar turaly arnauly zandar bolmaghanymen, olardyng ústanymy jergilikti halyqqa qaray oraylastyrylghan.

Ókinishtisi, bizdegi «Alashshylmyz» degen «Aq jol» partiyasynyng ózi últtyq baghytty batyl ústanyp otyrghan joq. Oghan baghdarlamalaryna qaramay-aq, býgingi bet-beynesinen-aq bile alasyz. Olardyng әzirshe baghyty: kosmopolittik, jalpy adamzattyq qúndylyqtar, demokratiya!

Sonymen jiyrma birinshi ghasyr basyndaghy «Aq jol» partiyasymen jiyrmasynshy ghasyr basyndaghy «Alash» partiyasyn qalay salystyrsaq ta, atynnan da, zatynnan da ainalayyn «Alash» partiyasynyng qorghasynday auyr, qauyrsynday jenil salmaghy basyp kete beredi.  Sebebi, bar mәsele «Alash» partiyasy qazaqtyng múnyn múndap, joghyn joqtaghan shyn mәnindegi últtyq-demokratiyalyq partiya bola bilgendiginde! Búl býgingi sayasy partiyalarymyzgha sabaq bolsa kerek. Últynyng shynayy qamyn jegen partiya ghana tarih tórinen oryn ala alady. Oghan «Alash» partiyasynyng taghylymdy tarihy jarqyn mysal.

Endi osy «Aq jol» partiyasynyng dәl qazirgi uaqyttaghy «Alashshyl» bola almay jatqanynyng týpki sebebine toqtala ketelik. Birinshiden, partiya mýsheleri — baylyqtan basqagha bas qatyra qoymaytyn qaltaly kәsipkerler ekendigi. Ekinshiden, olar kil europalyq kózqarastaghy, negizinen orystildiler ekendigi.

Birinshisi, sayasat pen kәsipkerlik — basy birikpeytin eki basqa dýniye. Kәsipkerler basqa-basqa, aqshamen baghalanbaytyn dýniyeni de «kerek kezinde» saudagha salyp jiberetin kórinedi. Bizneste búnday nәrseler «bola beretin» shyghar. Biraq, sayasat әlemi әlgindey solqyldaqtyqty kótere qoymaydy. Jaraydy, eki sóilep qatesin der kezinde týzep jatsa, ol — júbanysh. Aylany asyryp ketem dep ekijýzdilikke úrynu sayasatker ýshin keshirilmes kýnә. Qysqasy, «Aq jol» partiyasy qataryna naghyz últjandy, últtyq burjuaziyany tarta almady.

Bayqalyp qalghany — «Aq jol» partiyasynyng  óz dostarynyng arasynan da jәne dala qazaqtarynyng ortasynan da oiyp oryn ala almaghany. Yaghni, jarnamagha qarjyny ayamay-aq júmsap, jariyagha jar salsa da, qazaqy qalyng qauym men qarapayym enbekshi júrtshylyqtan qoldau tappaghany anyq. Qazaq ortasynyng partiyany qolday qoymaytynyna jogharydaghy oqighalar birden-bir sebep.

Búdan kelip shyghatyny: iri qaltalyny halyq, memleket mýddesinen góri óz mýddesining mysy basyp túratyndyghyn kózge kórsetip, qolgha ústatqanday etti. Mәsele — ózimshildik iydeyasynyng qoghamymyzda sayasy jәne ekonomikalyq aksiomagha ainalghanynda. Bizdinshe búl — mol kapitalgha degen kózsiz senimdilik. Partiyanyng sonynda qalyng halyq túratynyn oilasaq, sayasat — aqsha emes.

Ekinshi mәselege – partiya mýsheleri negizinen kil europalyq kózqarastaghy orystildiler ekendigine kelsek, búl endi «Aq jol» pariyasynyng syrty býtin, ishi týtin ekendigin kórsetedi.

Qysqasy, "Alashorda" qayda? Aq jol" qayda?  Úyat qayda?

Mendighaly Musiyn 

Redaksiyadan: Avtordyng pikiri redaksiyanyng kózqarasyn bildirmeydi. Biz qarsy jaqtyng dәiektemesin de jariyalaugha әrqashan dayynbyz.

Abai.kz