Senbi, 28 Jeltoqsan 2024
Mine, kórding be? 6805 26 pikir 21 Mamyr, 2019 saghat 12:22

Ah, Zelenskiy, Zelenskiy...

Ukraina Preziydentining inaugurasiyada aitqan hәm әlemge lezde tarap ketken ýndeuinen ýzindiler:

- Ukraynalyqtar jylamasyn, qayghyrmasyn dep...

- Qymbatty ukraindyqtar! Men saylaudan jeniske jetken kýni, alty jasar úlym: - Áke Zelenskiy - preziydent, sonda men de preziydentpin be degen súraq qoydy (úlynyng da familiyasy Zelenskiy). Sol kezde búl maghan jәy ghana kýlkili bop kóringen edi. Degenmen, keyinirek әr adam bir otbasynyn, qoghamnyn, elding preziydenti ekenin týsindim (kýlip). - Yaghny men sekildi. Egerde әrbir Ukraindyq ózin preziydent sezinip, sonday jauapkershilikpen ómir sýrse, Ukraina halqy kósh sonynda qalmasyna kәmil senemin.

- Europa. Iә Europa, biz soghan qaray bet týzep kelemiz. Degenmen, Europa anau shekaranyng syrty emes (sausaghymen basyn núsqap) - Mine mynda. Eger arqaysymyz osyny týsinip, soghan qaray әreket etsek, bizde de Europadaghyday "qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan" zaman bolady. Biz de Europa atanamyz!

- Bizding әrqaysymyzda bәrimizge ortaq qasiretter bar. Biz, әrqaysymyz Donbasta jaraly boldyq. Qúdaydyng әr kýni sol jerde bir bauyrymyzdy joghaltamyz. IYә, әr kýni... Soghystyng yzgharynan jer audarghandar aghylyp jatyr ortalyqqa. Solardyng qasireti bәrimizde bar.. Jәne de, ýisiz-kýisiz qalghan otandastarymyzgha esigin aiqara ashyp, óz tórinen oryn bergen ukrain júrtyna men de, sende yaghni, bәrimiz qaryzdarmyz.

- Jәne de, nan tabu, jan baghu ýshin shetke ketkender. Óz eli, óz jerinen nesibe tappay basqa elge kýn kóruge ketkender jәne osyny toqtatu ýshin baryn salyp, jantalasyp jatqandardy kýnde kórem men. Kórgen sayyn jýregim auyrady. Biraq, uaqyty kele biz bәrin jenemiz. Jenuimiz kerek! Sebebi, biz bәrimiz Ukraindyqpyz. Kim bolsaq ta. Az bolsaq ta, kóp bolsaq ta, ong sayasat nemese soldy ústanatyndar, eldegi nemese shettegiler de. Eng bastysy, biz bәrimiz Ukraindyqpyz!

- Mine býgin, dәl qazir men (sausaghymen ózin kórsetip) preziydent retinde әlemdegi әr ukraindyqqa ýndeu joldaymyn. Meyli olardyng kóbi Ukrainamnyng qasiyetti jerinde tumasa da... Bәrine... Qadirli Ukraindyqtar, sizder bizge, dәl qazirgi uaqytta auaday qajetsizder. Eger elime qaytyp Ukrainany myqty el qylugha at salysamyn desenizder.. Kelinizder.. Ár qaysynyzgha azamattyqty quana quana berem men.. Jaghdaylaryndy jasaugha da bar kýshimdi salamyn»
.
«Tek. Qonaqqa emes. Ýige qaytam dep kelinizder. Aytpaqshy, elge suveniyr, syilyq әkelip qajet emes. Odan da ózderinmen bilim men tәjiribie jәne meken etken elding tәrbie qúndylyqtaryn ala kenizdershi. Ótinem. Búl dýniyeler bizge jana dәuir, Ukrainanyng jana zamanyn jasap shyghugha asa qajet. Biz sony.. Jasaymyz»

«Bizding jol. Biz.. Futbol jaghynan Islandyqtar, jerin qorghau jaghynan Izraiyl, tehnologiya jaghynan Japoniya jәne baqytty ómir sýru jaghynan Shvesariya jәne Niyderlandyday bolu ýshin.. Álemdegi ukraindyqtar bizge jol kórsetsin.. Jetektesin»

«Jәne de. Bizding eng birinshi maqsat.. Donbasstaghy soghysty toqtatu (Óte úzaq qol shapalaqtau). Maghan: "Siz soghysty toqtatu ýshin qanday qúrbandyqtargha bara alasyz?" degen súraqtar jii qoyylady. Qyzyq súraq. Al siz jaqyn adamdardy qútqaru ýshin qanday jankeshti dýniyeler jasay alasyz? Mening jauabym osy.

Negizi. Sizderge bar senimdilikpen aita alam. Men bizding batyrlardyng el ýshin qúrban bolmauy ýshin bәrin jasaymyn. Kerek bolsa preziydenttikten bas tartugha deyin baramyn.. Tek.. Tek soghysty toqtatsam boldy» (úzzzaaaq qol shapalaqtau). « Biraq.. Ukraina jerining bir sýiemin de eshkimge bermeymin» (zaldaghylar túryp, jappay qol soghyp jatyr).

« Men kóp nәrse aituyma bolar edi. Biraq. Myljyng sózden bizding júrt sharshaghan. Men de halyqtyng birimin. Men de sharshadym.. Qysqasy. Bizge sóz emes, kóz kórer is kerek.»

«Sóz sonynda. Qúrmetti halqym. Men ómir boyy «ukraindyqtardyng kýlip jýruine, kónilderin aulaugha barymdy saldym. Búl mening jolym edi. Endigi bes jyl ómirimdi ukrainalyqtardy jylatpaugha júmsaymyn»

Burahan Daqanov

Abai.kz

 

26 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1682
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2063