Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2101 0 pikir 17 Mausym, 2009 saghat 14:38

Resey qazaqtyng etin «býldirip», belorustyng sýtin «iritip» jatyr

 

Biraz uaqyttan beri Belorussiya men Qazaqstangha «birlesip Kedendik odaq qúrayyq, qysyltayanda qysylmaudyng amaldaryn qarastyrayyq» dep jýrgen kórshimiz Resey mausym bastalghaly manyzdana týskendey... Olay deytin sebebimiz, mausym aiynyng alghashqy onkýndigi óte salysymen-aq Resey ýkimeti ózining ishki naryghyna qazaqtyng etin, belorustyng sýtin engizbeuge bel budy.

Dәlirek aitsaq, jogharghy epizootiyalyq qauiptiligine baylanysty Qazaqstannyng on oblysynan Reseyge mal, et jәne et ónimderin engizuge tyiym salynsa, Belorussiyanyng sýt jәne sýt ónimderine de osy tektes talaptar qoyyluda. Sóitip, Resey qazaqtyng mal basynyng etin jep, Belorussiya malynyng sýtin ishuge «ish jiyp» birtýrli salqyn kózqaras bildire bastady. Sarapshylardyng qaysybiri Reseyding búl qadamyn «olar sapasyz ónimderdi ishki naryghyna engizbeu arqyly ózining qauipsizdigin qorghap otyr» dep te baghalauda. Al qazaqstandyq sarapshylardyng bir parasy «qysqa merzimde dereu shara qoldanylmasa, búl ýrdis elimizding auyl sharuashylyghy salasyna keri yqpalyn tiygizedi» dep alandaushylyq bildirude.

 

Derek pen dәiek

 

Biraz uaqyttan beri Belorussiya men Qazaqstangha «birlesip Kedendik odaq qúrayyq, qysyltayanda qysylmaudyng amaldaryn qarastyrayyq» dep jýrgen kórshimiz Resey mausym bastalghaly manyzdana týskendey... Olay deytin sebebimiz, mausym aiynyng alghashqy onkýndigi óte salysymen-aq Resey ýkimeti ózining ishki naryghyna qazaqtyng etin, belorustyng sýtin engizbeuge bel budy.

Dәlirek aitsaq, jogharghy epizootiyalyq qauiptiligine baylanysty Qazaqstannyng on oblysynan Reseyge mal, et jәne et ónimderin engizuge tyiym salynsa, Belorussiyanyng sýt jәne sýt ónimderine de osy tektes talaptar qoyyluda. Sóitip, Resey qazaqtyng mal basynyng etin jep, Belorussiya malynyng sýtin ishuge «ish jiyp» birtýrli salqyn kózqaras bildire bastady. Sarapshylardyng qaysybiri Reseyding búl qadamyn «olar sapasyz ónimderdi ishki naryghyna engizbeu arqyly ózining qauipsizdigin qorghap otyr» dep te baghalauda. Al qazaqstandyq sarapshylardyng bir parasy «qysqa merzimde dereu shara qoldanylmasa, búl ýrdis elimizding auyl sharuashylyghy salasyna keri yqpalyn tiygizedi» dep alandaushylyq bildirude.

 

Derek pen dәiek

Eger resmy derekterge jýginsek, 2007 jylgha deyin Resey Qazaqstannyng et eksportyna eshqanday shekteu keltirmegen. 2001-2007 jyldar aralyghynda Reseyding Astrahani, Volgograd, Saratov, Orenburg tәrizdi 11 shekaralas aimaqtaryna Qazaqstannan irili-úsaqty mal ónimderi, jylqy jәne qoy etinen alynghan fabrikattar jәne basqa da dayyn ónimder erkin enip túrghan. Búl rette, elimizding Auyl sharuashylyghy ministrligi Agroónerkәsip keshenindegi memlekettik inspeksiya komiytetining tóraghasy Serik Sýleymenov, tek 2007 jyly ghana elimizding birqatar oblystarynda ausyl auruynyng taraluyna baylanysty mal etining barlyq týrlerin kórshi elderge shygharugha belgili bir shekteuler qoyylghanyn, al mejeli 12 ay merzimi ótken song arnayy zertteu júmystary jýrgizilip, et jәne et ónimderin eksporttaugha qayta jol ashylghanyn algha tartady.


Gәp qayda jatyr?

Al endi kelip Resey nelikten eshqanday mal epiydemiyasy tuyndamay jatyp et jәne et ónimderi eksportyna shekteu qoyyp otyr? Búl jayynda ekonomist-sarapshy Meyram Qabdyrahmanúly:
- Búl Reseyding kezekti sayasy oiyny boluy da mýmkin. Múnday sayasy ýrdister ekonomikalyq qadamdarymyzgha keri әserin tiygizui de ghajap emes. Biraq búl jerde biz óz tarapymyzdan da kemshilikter baryn jasyrmauymyz kerek. Búl jerde gәp mynada... Bizding Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy salasyn jandandyrady dep qúrylghan týrli holdingterimiz ben últtyq qorlarymyz әli de bolsa halyqaralyq talapqa say júmys jasay almay otyr. Mysaly, biz osy uaqytqa deyin halyqaralyq veterinariya úiymyna mýshe bola almay otyrmyz. Búl ýrdis mal sharuashylyghy salasynyng damuyna túsau boluda. Eger búl úiymgha der kezinde mýshe bolghanymyzda, mal ónimderin shetelge tasymaldauda, joghary tehnologiyalardy lizing arqyly aluda biraz jenildikterge ie bolatyn edik. Mal almasu, aiyrbas isteri halyqaralyq dengeydegi tәrtippen jýretin bolsa, mal sharuashylyghy salasyndaghy týitkilder sәl de bolsa jenilder me edi? - deydi.
Áriyne, búl - týitkildi sheshuding bir ghana tәsili. Al mamandardyng payymdauynsha, mәselening týiinin tarqatu maqsatynda әli de biraz ter tógilui tiyis...

 

Múndayda qanday jaytqa mәn bergen jón?

Jalpy, Reseyding búl sheshiminen son, otandyq mamandar bizding tauar eksporttauda әli de bolsa syrtqy naryqtyng talaptaryn sauatty mengermegenimizdi algha tartady. Búl rette ekonomika ghylymynyng doktory, professor Atamúrat Shәmenov:

- Qazir kez kelgen el tauaryn bәsekege qabiletti etip shygharugha talpynyp baghuda. Osy rette aitarym, birinshiden, bizge әr salada óz ónimin jarnamalaytyn, naryqqa ónimimizdi ótkize biletin arnayy menedjerler tobyn jasaqtau kerek. Ras, múnday ýrdis bizde de bar. Biraq olardyng qyzmeti syn kótermeydi. Bizding qazaqstandyq menedjerlik qyzmet joghary dengeyge kóterilmeyinshe, otandyq tauardyng baghy janbaydy. Búl - bir. Ekinshiden, bizge әr tauarymyz eksportqa dayyn ba, bәsekege qabiletti me? Osyny ekshep, zerttep otyratyn arnayy jasaqtalghan Eksporttyq kenes qajet. Ýshinshiden, qazir elimizdegi mal basynyng 90 payyzy jeke sharuanyng qolynda. Al osy jeke qoldaghy mal basynyng sapaly ónim beretinine kim kepildik bere alady? Býginde elimizde mal aurularynyng sany dendep barady. Qajet deseniz, mal basyna veterinarlyq kómek kórsetuge mýmkindigi joq shalghay auyldar jetip-artylady. Sondyqtan mal ónimderining sapasyn arttyru ýshin biz auyldy jerlerde irili-úsaqty mal ósiretin arnayy keshender salugha bet búruymyz kerek. Mine, biz aldymen osy atalghan jayttardy sheshuge mәn beruimiz qajet. Sonda ghana mәselening týiini sheshile bastaydy. Negizinde, bizde «auyl sharuashylyghyn jetildiredi, órkendetedi» dep qúrylyp jatqan holdingter, korporasiyalar, últtyq qorlar legi barshylyq. Ókinishke qaray, osynday ýkimettik dengeyde qúrylghan organdar istegen isterin kórmeden kórsetuden әri asa almay jatyr. Múnday ayaq alyspen biz azyq-týlik eksportyn da, azyq-týlik qauipsizdigin de ontayly jolgha qoya almaymyz, - deydi.

 

Týiin
Aytsa aitqanday-aq, biz jyl basynan beri halyqaralyq birneshe kórmelerge, forumdargha qatysyp-aq kelemiz. Tipti osydan túp-tura eki ay búryn sәuir aiynda Mәskeude et ónimderining kórmesinde tәp-tәuir «bagha» alyp, marapattalyp qaytqanymyz da este. Endi kelip, sol tәuir baghany reseylikter ózderi joqqa shygharyp otyr. Qalay desek te, Reseyding naq qazirgi ústanymy «qazaqtyng eti býlindi, belorustyng sýti iridi» degenge sayyp otyr. Ázirge kimning asyghy alshysynan týseri belgisiz. Bizge bir anyghy - auyl sharuashylyghy salasyn órkendetedi, mal sharuashylyghyn jandandyrady degen ýmitpen qúrylghan basqaru organdary jogharyda atalghan úsynystardy eskerui tiyis. Úsynys eskerilip, útymdy is atqarylsa, auyr jýk te jenilder me edi?!

 

 

Qarlyghash ZARYQQANQYZY

«Alash ainasy» gazeti 16 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572