Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Qazaq jeri 7592 11 pikir 29 Mamyr, 2019 saghat 15:20

Bayanjýrek turaly anyzdyng aqiqaty

Qolda bar derekterdi sapyryp kórgende, europalyqtardyng arasynan alghashqylarynyng biri bolyp P.Semenov-Tyani-Shanskiy Jetisu jerindegi tasqa qashalyp salynghan belgi suretter jóninde ghylymy derek jazypty. Geograf «Sibirskiy vestniyk» jurnalynda jartastardyng kýngey betine qashap salynghan suretterdin, sol ólkeni ghasyrlar boyy mekendegen halyqtyng túrmys-saltynyn, mәdeniyetining kuәgeri ekenin, búl belgilerding qola zamanyna jatatynyn qaghazgha týsiredi. Eniyseyding boyymen Altaydy orap ótip, Tarbaghatay taulary men Jetisu ólkesine deyin osy mәdeniyetting synalap kirip jatqanyn dәleldeydi. Al Jerúiyqty izdegen Asan Qayghy babamyz Jetisu ólkesin kórgende, jelmayasynyng tizginin tartyp: «Aghashy túnghan jemis eken, sharuagha jaqsy qonys eken», – dep shyn sýiispenshilikpen riza bolypty.

Dala tabighatynyng jauharyn jighan Jetisu dalasynyng myzghymas, asqar, aibyndy, kórgen jandy tabyndyratyn beymәlim tylsym kýshi bolsa, adamdary da soghan say zerdeli, jaysan. Áriyne, búl jayly terip jaza berseng jalghasyp kete beredi. Kónil kókjiyegindi kenitetin kemel oilar da kenistigindi úzartady. Osy tústa bala kýnimde әkemnen estigen ghajap anyz esime týsip ketti. Osydan elu jyldyng aldynda estigen sol anyz jasóspirim jýregime ghalamat әser qaldyrghan edi. Sol әserden kýni býginge deyin aryla almay kelemin. Endi sony oqyrmenmen bóliskim keldi.

–  Bayaghy ótken zamanda Qapal degen bay-shonjar bolypty. Ordasy Tamshybúlaqtyng tórinde, qystauy Qopa manyndaghy kúmda, kókteui Býien ózenining boyy men Qarakýngeyding qoy qozdatugha jayly kýngeyli say-qyrattary, jaylauy Jonghar Alatauynyng kók shalghyn bókterinde eken. Sol Qapaldyng Bayan atty jalghyz qyzy bolypty. Bayan bala kezinen attyng qúlaghynda oinaghan, sadaq pen qylyshty bozbalalardan artyq mengergen ójet, aqylyna kórki say boyjetken bolyp ósedi. Onyng danqyn estigen alys-jaqyn elderden Qapalmen qúda bolyp, Bayanmen taghdyr qosudy armandamaghan bay-myrza, bekter kemde-kem eken. Alayda bala kezinen jylqynyng jýirigine qúmar Bayan әkesining jylqyshysy Sayynbólekpen birge talay asaudy qúryqtap, júldyzdy týnderde jylqy jayyp birge óskendikten bir-birin únatyp qalady. Sayynbólek qyran kózdi, kókjal jandy, batyr túlghaly, parasat-payymy keng jigitting súltany edi.

Eki jastyng arasyndaghy sezim oty jalghasyp, terendep, mahabbatqa úlasady. Eki jastyng ortasynda pәk sýiispenshilikti Qapal baygha basqasha qyrymen jetkizetinder kóbeyedi. Bay bolsa da, baylyghymen maqtanbaghan, biraq atadan balagha jalghasqan namys tuyn jyghyp kórmegen Qapal bay Bayandy tezirek atastyryp, ertengi kýni úyatqa joldas eter qatelikting aldyn aludy oilastyrady. Biraq býkil bir ólkeni ashsa alqanynda, júmsa júdyryghynda ústaytyn әkesi ózin Sayynbólekke ýilendirmeytinin de belgili edi. Búl әkening qataldyghy emes, «Bay baygha qúyatyn» sol dәuirdegi últtyq ústanymnyng da sebebi edi. Sýigenimen qosylu ýshin ekeui búl elden qashyp qútylyp, basqa bir әlemge baryp, tynysh ómir sýrgisi keledi. Bayan shúghyl  sheshimine Sayynbólek te: «Ólsem janym ózinmen birge», – dep batyldyq tanytady.

Sóitip, eki jas qysy-jazy basyn qar basyp, múz qursaulap jatatyn Altyn shanyraq shynynyng ar jaghyn mekendegen naghashy júrtyna qashudy oilastyrady. Ol ýshin joly kýdir, qojyr tasy attyly adamgha әzer jol beretin Demikpening asuynan ótui kerek. Sonymen Qapal baydyng eng tandauly, alys jolgha jaramdy sәigýlikterin erttep minip, tang bozynda qos ghashyq jolgha shyghady. Suyt jýrip otyryp Kýrenbel oiysynyng  ong qaptalyndaghy bytqyl-bytqyl saylarymen kóterilip, biyik tóbege shyghyp, at suytady. Qyzaryp batyp bara jatqan kýnnen shapaghat tilep, kónilderi tolqyp qanaghat tilep, qan-qyzyl núrgha kýrsine qarap, taghdyrdan kýtpey esh qiyanat, kózderin alystan múnartqan qarly shyndargha salady. Osy tau búqpandy eken, býgin osynda týnep, tang atqanda kósilip jatqan Kýrenbeldi kesip óteyik odan Býiendi órlep Bessalagha bir jetsek, ar jaghy Tesik tas bizge qorghan bolar, kóz kórimnen Demikpe de, armannyng elesindey qol búlghar dep kelisedi.

Qayran ózimshil, órshil, lapyldaghan jastyq-ay desenshi?! Búl isten habar tapqan Qapal bay olardyng sonynan qúghynshy jiberedi. Álgi nókerler, qangha singen jol kespek әdetpenen qos ghashyqtyng ýstinen týsedi. Ólispey berispeuge bel bughan Bayan men Sayynbólek qúghynshylarmen jankeshtilikpen aiqasady. Alayda kópting aty kóp, qaptaghan nóker jigitti mert qylyp, qansyraghan Bayandy atqa otyrghyzyp, auylgha alyp jýredi. Sayynynan aiyrylghan Bayan qaytar joldaghy oqshau túrghan songhy taudyng basyna jetkende:

– Meni jalghyz qaldyryndar, aulaghyraq baryp kýtinder. Sayynbólekpen baqúldasyp alayyn, – dep súranady. Qansha degenmen baydyng qyzy bolghasyn jigitterde onyng tilegin qabyldamaugha dәtteri barmay rúqsat etedi.

Biyikten sýigenining óli denesi qalghan qyrattargha qarap otyryp, jan jýregi ezilgen Bayan tizerlep ýzaq otyryp, biyik shynnan ózin laqtyrady.  Sol taudyng súlbasy jýrekke úqsay beredi. Sodang bylay el búl jerdi  Bayanjýrek atap ketedi. Onyng  arghy jaghyndaghy Qarajyraqtyng sauyrynda Sayyn dep atalatyn jer bar. Elikting laghynday sýikimdi, aqyldy da meyirban jalghyz qyzynan aiyrylghan Qapal bay óz sheshimining qate bolghanyn kesh angharady. Ókinish pen qayghydan ishtey shermende bolyp, kýrsinumen kýni ótedi. Býienning boyyna ýy tikkizip, kóz kórimdegi Bayany ólgen taugha qarap, jany janshylyp, kózinen aqqan jasy, sazdaghy mýkke tama beredi. Keyinnen sol jerding batpaghy sor (rapa), suy arasangha ainalady. Qazirgi  búl jerge «Qapal-Arasan» emdeu-sauyqtyru kesheni salynyp, júrttyng janyna shipa berude.

Qayghy-derti mendegen baygha baqsy-balgerler ajalyng qaraqúrttan bolatynyn aitady. Osydan song Shaja jaylauynan ótip, Qoranyng basyndaghy týngi suyghy ónmennen ótetin, qar-búrshaqtan kóz ashpaytyn Múzdybúlaqtyng etegine ýy tikkizip, keyingi ómirin sonda ótkizbek bolady. «Jazmyshtan, ozmysh joq» degendey, qúmdaghy qystaudan tuyrlyqpen birge kelgen qaraqúrt, mazdap janghan arshanyng tomarynyng shoghynyng qyzuymen tirilip, ony shaghyp óltiredi. Qazirgi, qoranyng basyndaghy el ayaghy barmaytyng suyghy soghyp túratyn, ang men maraldyng mekeni «Qontajy» biyigi sol bolsa kerek.

Ár ret jolym týsip, Kýrenbel jaqqa bara qalsam, әkem aitqan osy anyz esime oralady. Ózimshe timtinip, qos ghashyqtyng izin izdeymin. Biraq sol bayaghy qalpymen bar syryn bauyryna býkken sayyn dala kóp nәrseni bildirmeydi. Qazaq әdebiyetining dýldýli Iliyas Jansýgirov ózining «Jetisu suretteri» atty óleninde:

Arshaly, Amantekshe, Qarasyraq,

Qaraýngir, Qalmaq asu, Qarajyryq.

Sauyry Salqynbel men Sayynbólek,

Suyghy soghyp túrad alasúryp.

Qymyzyn sol jaylaudyng ishken kisi,

«Bәigige» qosad ózin tang asyryp.

Shoqysyn Býrkittining Ýshbýienge,

Qoyypty sәukeledey jarastyryp.

Kýrdeli qonys qayda Kýrenbeldey,

Qúr jatpas Qora múzben jýgendelmey,

Tegerez tónkerilgen tegesh, Shaja,

Shamqoy shal qabaq jaba týnergendey,

Talaqtay tauraghan Bayanjýrek,

Túnjyrap túqyryp túr «tiri ólgendey», – dep Kýrenbel oiysyna ornalasqan qazaqtyng qútty qonysyn Iliyas Jansýgirúly júp-júmyr qalpymen kóz aldymyzgha keltire qoyady. Jogharyda aitylghan anyzdaghy keyipkerlerding syryn, minez-bolmysyn, jer attarymen salystyryp, astaryn ashyp, kórkem tilmen sheber jetkizedi. Ókinishke qaray, ózining ghúmyry da tym qysqa bolghan qazaqtyng asyl perzenti jazar dýniyesin jalghastyra almay ketti. Esesine, әkem aitqan osy anyz ben Ilekenning úly óleni el arasynda ótkennen syr shertip, baytaq bolashaqqa baghdar núsqap túr. Býgin sol amanatty úrpaqqa jetkizgenimdi maqtanysh etemin.

Faruza Bayysova, Taldyqorghan qalalyq ardagerler kenesining mýshesi, tarihshy, ólketanushy

Abai.kz

 

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1524
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3301
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5918