Seysenbi, 18 Mamyr 2021
Ádebiyet 5910 3 pikir 3 Mausym, 2019 saghat 14:27

"Eki ýsheuding kýibenin" oqyghannan keyingi oy

 «Soqyr týie jetektep qúmda adasqan bәdәuy keyip bәdemdi biyke jayly» hamsalyq bessheme

Qazirgi әdeby proseste Serik Saghyntay, Quat Qiyqbay, Ayagýl Mantay, Beybit Sarybay, Qanat Ábilqayyr, Ómirjan Ábdihalyq, Almaz Myrzahmet, Almas Nýsip, Arman Álmenbet, Álibek Baybol, Darhan Beysenbek, Erbolat Ábikenúly, Erkinbek Serikbay, Jandos Baydilda, Qoyshybek Mýbәrak, Qanaghat Ábilqayyr, Qanat Eskendir, Lira Qonys, Maqsat Mәlik, Miras Múqash, Múrat Almasbekúly, Serjan Zәkerúldary syndy shygharmashylyq qalamdary tolysqan, suretkerlik baghyt-baghdarlary aiqyndalghan, jazushylyq әdeby strategiyalary qalyptasqan, ózdik stilideri aishyqtalghan jas prozashylar shoghyrynda ózindik qalamgerlik sheberligimen júrt auzyna ilikken  Núrlan Qabdaydyng orny bir bólek.

Álemdik prozanyng tylsymdy aishyghyn qazaq әdebiyetinde ózinshe týletken orta buyn qalamgeri Didar Amantay Núrlan Qabday turaly ózining «Týn kýbiri» (Núrlan Qabdaydyng ýsh әngimesi jóninde) atty maqalasynda mynanday tamasha aghalyq pikirin: «Mening jastyq shaghym – Uiliyam Folkner. Qolyma tiyse boldy – jastyq shaghym esime týsedi...

...Búl atmosfera qalamgerding kitaptarynda anyq beynelengen edi. Sonda, Folknerding shygharmalarynan aghashtyng shayyr iyisi, qalyng orman júpary anqyp túratyn.

Sózderi siqyr edi. Jazghany – ertegidey, keyiptegen anyz obrazdary naq әri aiqyn, eshbir qatesi joq.

Men Núrlan Qabdaydan sony kóremin...»,- dep bildirgen bolatyn.

Ózimiz jazghanyn qalt jibermeytin Núrlan bauyrymyzdyng «Semserdegi» bayqaugha úsynghan «Soqyr týie jetektep qúmda adasqan bәdәuy keyip bәdemdi biykesi jayly» sóz etiletin tuyndysy «EKI-ÝShEUDING KÝIBENIN» oqyp shyqtyq. Bizge deyin osy әngimege qatysty aitylghan pikirlermen búrynan tanyspyz. Solay bolsa da...

Jazu sharghysy (tehnikasy) qazirgi qazaq prozasynyng әdeby stiyline ózining әldebir  eleuli yqpalyn tiygize me? Basqasha aitar bolsaq, qolmen nemese qamyppen (oryssha kampiuter dep jazyp aitqandy janym jek kóredi) jazghandyqtyng tiygizer әseri әsirese jas jazushylarda qanshalyqty bolady? degen oigha qaldyq.

Kezinde әlemdik әdebiyet pen mәdeniyettegi «joghalghan buynnyn» beldi ókili Heminguey jazu mәshenkesimen júmys jasaghan qalamger «aq qaghazgha tek eng songhy ayaqtalghan sózderdi týsiredi» dep aitqan bolatyn. Búl jaghdayda jazushy enbegining eng manyzdy kezenderi: óndeu, týzetu qiynday týsetini anyq. Osyny «bodandanbaghan buyn» ókilderi zamanalyq qazaq әdeby prosesinde qalay jýzege asyryp jatyr. Atalghan mәsele óz tylsymyna tartady eken.

Aduliter (fr. adultère) kózge shóp salu taqyryby qazaq әdebiyetinde Maghjannan bastau alyp, miylety әfsaniyatymyzda (prozamyzda) әr әdeby kezende әr әfsaniyatshy (prozager) tarapynan әr qily josyqta shygharmashylyq qyrynan qarastyrylyp,  jazu sharghysymen aishyqtalyp keledi. Biz sóz etkeli otyrghan avtor osy belgili taqyryptyng belgisiz simvolikalyq qyryna óz ústanymy, óz dýniyeúghymyny (miroponimaniye) negizinde ózinshe qalam tartyp otyr. Osy qadamgha barghan әielding (Sharanyn) portretin oghyzsoylyqtan (ghúmarlyq odisseylik/ulistikten) tamyr tartatyn baghzytýrkilik hamsalyq ýlgidegi (besshelik//bes bóliktik) minihikayattyng alghashqy jolynan-aq, oqyrmangha úqtyrady.

«Qyldyryqtay beli qyz kýnin saghyndyrmaghan aq kelinshek kýl tóge shyqqanda, kórshi ýiden eki kóz ere shyqty. Kelinshekting boyyn bughan әuelgi sekem izim-ghayym…» dep bastalatyn tuyndy osy kelinshekti (Sharany) búdan keyin kórshi ýiden ere shyqqan eki kózge qatysty ne býldiredi dep odan ary qyzyqtyra oqugha oqyrman retinde tartady.

Osyny kezinde Didar Amantay biz jogharyda sóz etken maqalasynda: «“Negry nichego ne govorili, ne izdaly ny zvuka. Glaza ih otsvechivaly v temnote, dikie y pokornye; zapah shel volnami, gustoy y ostryi.

– Da, ony boyatsya, – skazal drugoy indees.

– Chto nam teperi delati?” (Uiliyam Folkner, “Qyzyl japyraqtar”, әngime)

Nemese,

“Nakones dveri chuti-chuti priotkrylasi, iz shely blesnul otsvet tleyshih ugley, pahnulo ostrym zapahom negrov, y v teploy strue vozduha pokazalasi chiya-to golova” (Uiliyam Folkner, “Sartoriys”, roman).

Endi Núrlan Qabdaygha keleyik: “Qyldyryqtay beli qyz kýnin saghyndyrmaghan aq kelinshek kýl tóge shyqqanda, kórshi ýiden eki kóz ere shyqty” (“Eki-ýsheuding kýibeni”, әngime).

Folkner de qara maqpal týndi, qaranghylyqta jarq ete qalghan eki kózdi jaqsy kóredi. Týn sipatyn uaqigha izinen tanimyz. Núrlan Qabday ony emeurinmen bildire salady. Avtor úsaq detalidarynda – anyq, jalpy kórinisinde, tútas әngime kóleminde – kýngirt. Izdegenimiz – osy.»,- dep taldaghan edi.

Búl әdemilik «Qyldyryqtay beli qyz kýnin saghyndyrmaghan aq kelinshektik» adamy perishtelik emes, pendelik saytandyq ekenin shaghyn hamsalyq bessheni oqyp bitkenshe óz siqyrymen qalamger tuyndysyn arnap otyrghan adrestantyn arbap alady.

Kishketay pendelerding ómirde oryn aluy da yqtimal, almauy da yqtimal «tarihyn әngimeleushi» prozashy romantikalyq tәtti armangha bókken bala sekildi ózdik is-tәjiriybesi ayasynda óz qalauy men úghym-týsinigi negizinde bәrin bastan ayaq últ oqyramanyna qayyra úghyndyrady, biraq ta qúr sýldeli eles qughan eresek jan shyndyq ómir men qiyal әlemindegi óz ýmiti men ýreyin aiyra alady ma?

ing jasap shyqqan psihologiyalyq tipologiya: («ekstravertilik» (júghysynqylyq) – «introvertilik» (taghysynqylyq) bizge oilau, sezim, ishki týisik, týisinim rólderin aiqyndap beretin tórt tipsheni (podtiyp) úsynady. Yung barlyq qalamgerlerdi týisiktik-taghysynqylyq (intuitivno-introvertnyi) qatargha jatqyzady dep úigharuymyz mýldem qate, ol osy mәseleni odanda terendetip qauzap, olardy tek qana introvertti tiptik túrghydan ghana qarastyrady.

«Suretker, – dep jazdy Eliot 1918 jyly, – óz zamandastary arasynda bir mezette әri túrpayy, әri oqyghan-toqyghany mol jan...»  Osy oqyghan-toqyghandyq suretker retinde Núrlangha qazir qazaq qoghamyndaghy «Sәmet-Shara» diylemasyn avtorlyq konsepsiyamen ómirge әkeldirip, ózdik  tújyrym jasatqandyghyn tuyndyny oqu barysynda anghara alamyz.

Freydtik jalang erotikanyng әzәzil arbauyna týspey, yqimal dýniyening bәrin onaylatyp jiberuge qarsy shara qoldanghan Yung mynany angharady: qalamgerlerding biri óz shygharmashylyghynda óz tiypin asha bilse, kelesileri búghan kerisinshe týzetilgen núsqadaghy antitipti tudyrady.

Mikrohikayaty bes bólikten túratyn Núrlan qalamger retinde ózi bayqaghan «әielining etegi týrilgen eldin» búrymdylarynyng ishinen suretkerlik aqyl-tarazysyna salyp bezbendegen jiyntyq túlgha-obrazy Shara beynesi arqyly óz antitiypin jәne qalyndyghynan (әielinen) aldanghan Sәmet//erkek kórsoqyrlyghy obrazynyng tyng taramdamsyn shygharmashylyqpen ómirge әkele alghan. Búl – tuyndy avtorynyng ózin ózgening kólenkesi, óz әdeby tolqynynyng ishindegi әldekim emes, naghyz qalyptasqan has prozashylyq derbesyattyqty (individualdylyqty) jas buyn qalamgerleri arasynda tanytuynyn  nyshany.

Orta buyn qalamgerleri arasynda has prozashylyq derbesyattyqtyng nyshany kóbirekteu boy kórsetedi mәselen, Mira Shýiinshәliyevanyng «Slujak» әngmesi búghan kuә, al osy tuyndyda osynyng qalay kórinis tapqandyghyna jekelegen mysaldar negizinde toqtala keteyik.

«Qúdaydyng da óz esebi bar eken. Shara sharasyz kýige týsti. Soqyr týie jetektep qúmda adasqan bәdәuiyding kýni tudy basyna. Sәmetting bosaghasyn birge attaghan astam pighyl búny tastay qashqan joq. Degeni bolmay kógende qaldy. Zaghiptyng eteginen ústap qyz ketkende, rayynan qaytara almay shashyn júlyp qala bergen sheshesi tap qazir kirip kelse, myna – adamy bar, iyesi joq ýidi talaq tastap, ere qashudan tayynbas edi.

Kýizelip jýrgende kórshi ýy jaqtan eki kóz payda boldy…»

Basyna «Soqyr týie jetektep qúmda adasqan bәdәuiyding kýni tughan» adamy tirlikting  ayaghy Sәmetting ólimimen ayaqtalady.

Qazirgi jastardyng ózderine deyingi buynnan bir ereksheligi   kiristirme novellany (Sәmetting tórt jasynda kózinen aiyryludaghy «Sýt oqighasy» narratiyvin//derbesyat hikayatyn) egizdeushi ýkimdik fongha da ainaldara bilu stilidik sheberlikke ie bolushylyqtary. Sәmetting kózden aiyrylu motiyvin jazushy bylay sureteydi.

«Sýt. Mystan kempir. Jýzin jas jughan apasy. Jaryq dýniyeden tiridey airylarda kózden kóship, sanasyna tanba bolyp basylghan songhy suretter. Mystan kempir – bayy ólgen, bala sýimegen, ómirden sher-nala arqalap beli býgilgen bir mýsәpir. El qydyrmaytyn, kisi shaqyrmaytyn. Kórshilerden aulaq, kórshiler de kórmegensip jýrip jatqan. Jalghyz siyry bar edi. Bir kýni onysyn sauyp, sýtin esik aldyna qoya sala, qoragha qayta kirip-shyqsa, qanghalaqtap qaydan ghana bara qalghanyn Qúday bilsin, tórt jasar sholshang úl – Sәmet kýs-kýs ayaghyn shelektegi jyly sýtke malyp yrjalaqtap qarap túr. Onsyz da bala kórse bezgegi ústaytyn kempirding ashuy qúiyn ýiirip, tas jaudyrypty. Keshki tymyqty tas-talqan etken shan-shúng dauystan bir súmdyqtyng bolghanyn sezip, jýgirip jetken apasy búny ile qashady. Alayda mystan kempirdin: «Sýttey jýzine tamsanghandy botaday kózing kóre almay ótsin!» degen qarghysy bәri bir quyp jetti… Sodan beri sanylausyz bir qaranghylyqty qarmanumen keledi».

Jardyng eteginen aiyryluyn «Kelinshekting adal jargha opasyzdyghy» qalamger tarapynan bylaysha tarqatylady.

«Sәmet oyau bolatyn. Úrlanyp qoynyna kirgen kelinshegining ayaghyna ayaghyn tiygizip edi, qúlpytastay suyq eken. Anau syp etkizip tartyp ala qoydy. Sol sәt múnyng kónilin de kórdey týnek túmshalaghan…»

Sezilip túrghanynday, homo scriptor-dy (jazushy adamdy) eshqashan bir ghana tipke jatqyza salugha esh bolmaydy. Eger biz batys әdebiyetinde Kolridj, Shelli, Bodlera jәne Polardy tek qana  romantikalyq josyqta qarastyratyn bolsaq,  onda olargha Rasiyn, Militon, Gete, Djeyn Ostiyn, Entony Trollop syndy túlghalardan túratyn top qarama-qarsy keletini әbden týsinikti.

Qazirgi qazaq prozasyndaghy jas buyn men orta buyn arasyndaghy әrtektilik pen ózgeshelikke toly әdeby proseste oryn alyp jatqan әr 10 jyldyqtar tap osynday últtyq әdebiyetimizde ózining aishyqty  qoltanbasyn qaldyryp otyrady.

Nemis jikteushisi (klassifikatory) Krechmer bolsa, aqyndardy (shizofreniyagha beyim leptosomdyq /nәzik jandy/ tiyp) jәne romanshylardy (maniakaldy-depressivti psihozgha beyim piknosty /gr. ryknos//әleuetti/ tiyp) dep bóledi. Álbette, «arqaly» (tәniry shabytty ayanger) aqyn jәne kәsiby tolysqan «tuyndyger» qalamger syndy qarama-qarsylyqty tipologiyalyq júp bar. Áriyne, búnday erekshelikterding tarihy týp tamyry óte terende jatyr.

Suretkerlerdi qiyaldaudyng negizgi eki tiypi boyynsha bólgen fransuz psihologi Ribo әlbette,  ózi silteme jasamasa da Nisshe konsepsiyasyna sýiengendigi dau tughyzbaydy. Birinshi tip –  «kenistiktik//plastikalyq» qiyal. Kóregen baqylaushy qasiyetine ie jan syrtqy әlem kelbetin shabyttanghan shaghynda óz sezimimen iygeredi. Kerisinshe, «formasyz» qiyalgha (sybyr men simvolikalyqqa) ie simvolist aqyn, romantik qalamger (Tiyk, Gofman, Po) bolsa, shabytty óz sezim men emosiyalarynan qalqyp alyp, olardy Stimmung (kónil hoshy) birlikteri bolyp uәjdalatyn yrghaq pen obrazdargha ainaldyrady. Eliot óz kezeginde Ribo tújyrymyn Dantening «ayandyq qiyalyn» Militonnyng «sybyrly qiyalyna» qarama-qarsy qoida eskerdi.

Zamanalyq rumyn ghalymy L. Rusu ýsh kórkemdik tipti: «ashyq» (shattyqty, ekpindi, qoldy-ayaqqa túrmaytyn), «әzәzildik úshqalaqtyq» jәne «әzәzildik degbirlilikti» bólip kórsetedi.

Rusudyng keltirgen mysaldarynyng bәri birdey sәtti emes desek te, tezis pen  antiytezisting ózara әrekettestigi, «ashyq» tip pen «úshqalaqtyq» sintezderinen jogharghy shygharmashylyq tip tuyndap, әzәzilmen kýres jenispen ayaqtalyp, qym-quattylyq tepe-tendikpen almasady. Osy jogharghy shygharmashylyq tipke Rusu Geteni jatqyzady. Biz óz tarapymyzdan onymen birge Dante, Shekspiyr, Balizak, Dikkens, Tolstoy, Dostoevskiy syndy alyptardy kóre alamyz.

Mine, osy alyptar óz últty ýshin әlemdik dengeydegi «kishkentay adamdar» tragediyasyn últtyq dengeyde әr dәuirde sóz etip ketse, Núrlan óz «kishkentay adamdarynyn» nәpsiden jenilu tragediyasyn babatýrkilik әdeby ýrdis hamsalyq ýlgide ashyp kórsete alghan.

Avtor nege Sәmetti soqyr etip otyr?! Almasy tistelip qalghandar jalpy últtyq problema. Qazir qazaq qyzdarynyng 90 payyzy «qatyn-qyz» nemese «qyz-qatyn (jalghan qyzdyq perde jasatu arqyly)» bolyp baygha tiyip jatyr. Qalamgerding armany qyzdardyng túrmysqa kýieuin sәmettendirmey pәk kýiinde shyghuy. Osynday jaghdaygha úrynghandar simvoldyq Sәmet ólim arqyly kelmeske ketse eken dep arzuly armandaydy.

Núrlan Qabdaydyng «Soqyr týie jetektep qúmda adasqan bәdәuy keyip bәdemdi biyke jayly» hamsalyq besshesi óz tústastary sanalatyn bәdәuy keyip bәdemdi biykelerding endigi tirliginde qoyynyndaghy «Soqyr týiesin» ayalap, bәrin «EKI-ÝShEUDING KÝIBENINE» úlastyryp qúmda adasushylyqqa barmaugha ýndey shaqyrady. Búnday avtorlyq maskany qoldanushylyq qazirig qazaq prozasynda qalamyn endi úshtap jýrgender arasynda ekining birining qolynan kele bermeydi. Osynday pәrenjeli avtorlyq sheberlikti iygergen qalamgerlik sheberlikke «EKI-ÝShEUDING KÝIBENIN» oqyp shyqqanda tәnti boldyq.

Elding syrtqa jaymaytyn derti Qazaq kórpesining býlkildeui ishinde oryn alyp jatqan «jabuly qazandyq»  әielding etegi týrilushilik problemasyna avtor ózinshe jauap izdep ózinshe tyng sheshim qabylday alghan. Osylaysha «aduliterlik» taqyryby últ prozasynda ózinshe jana qyrynan ashylyp otyr. Taptauyryn bolghan eski motivting sony qyryn asha bilu jas qalamgerler arasynda ekining birining qolynan kelmeydi. Qoldan kelmeytindi qoldan keltirui avtorgha shygharmashylyq tabys syilay aldy. Eski motivting sony qyryn asha bilu stilidik sheberliginen avtor adasyp qalmasyn dep tilep, tamasha tuyndynyng songhy betin japtyq.

Ábil-Serik Ábilqasymúly

Abai.kz

3 pikir