Jalpy qyzyl imperiyalyq aqyl-oy bizge alash aghartushy arystarynyng jәne Túrandyq islam qayta órleuining beldi ókilderining 5 odaqtas respublikadaghy iri túlghalarynyng kózin joyghan son, eki ret әlipby auystyrumen «halyqaralyq termiyn» degen jalghan pәleni tandy. Al, orys tilinde búl Batys elderinen, yaghni, óli latyn men grek, qazirgi nemis, aghylshyn, ispan, fransuz t.b. elderding tilinen kirgen sózder «europizm» dep atalady. Orystar osy «europizmdik» kirme sózderdi ózderinde tildik jaghynan zandastyryp qabyldaghan son, «halyqaralyq termiyn» degen jeleumen bodan elderining tilderine engizip mәdeny ekspansiya jasaudy әli kýnge toqtatpay otyr.

Biz nege óz tildik zandylyghymyz ayasynda «europizmdik» sóz qabyldaugha kóshpeymiz degen zandy súraq tuyndaydy.

Osy mәdeny qastandyqqa әzirshe Ortalyq Aziya elderi ashyq qarsylyq tanytpay otyr. Búl Ortalyq Aziya elderining óz tәuelsizdigin alghanymen «otarshyldyq sindromy» dertinen arylmay otyrghanyn tanytady. Sonymen qazaq elinde osy dert qalay oryn alyp otyrghany jóninde az-kem sóz eteyik. Aq jәne Qyzyl Resey ghylymy men sayasaty bizge orysshalanghan últtyq negizdegi «jazu» men «sóileu» tilin arab jәne latyn әlipbiyin kirillisagha kóshiru arqyly tandy. Patshalyq Resey kezinde búratanalargha arnalghan mektepterde shәkirtterdi zorlap shoqyndyru men kirillge negizdelgen últtyq jazular  negizinde ana tilinde bilim beru jolgha qoyyldy. Búny keyin asqan zәlimdikpen kommunister tolyq jýzege asyryp, Ortalyq Aziyany mәdeniy-ruhany túrghyda tolyq jaulay aldy.

Qazaqstan men OA ózge elderinde osydan qútyludyng joly әli qarastyrylmay otyr. Ghylym tili men últtyq sóileu tili orys yqpalynda qala berude. Búghan kinәli atalghan elderding ghalymdary men qoghamdyq-sayasy kýshterding ókilderining boyyn jaylaghan «otarshyldyq sindromy» derti.

Áueli mysalgha tilining tórt qúbylasy týgel degen Tәjikstandy alayyq.

Búl elde orys tili memlekettik mәrtebege ie bolmasa da zandar men ýkimet qaulylary orys jәne tәjik tilderinde jaryq kórip keledi. Tәjik tili óz tәuelsizdigining 28 jyly ishinde orys tilining ýstemdigin jene almay otyr. Kerek deseniz, ana tilinde sóileytin oqyghan-toqyghan tәjikterding belgili bir toby songhy kezde balalaryn oqytatyn orys tildi mektep ashu ýshin el biyligine talap etip, shaghymdar týsire bastady. Sonymen osy elde orys tili ózining ekinshi tynysyn aluda.

Tәjikstan Últtyq uniyversiytetining oqytushysy Kutbiddin Muhtory orys tildi «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda: «nasha nauchnaya sreda do sih por russkoyazychnaya. Bolishinstvo nashih nauchnyh istochnikov, osobenno, v tochnyh naukah, na russkom yazyke. Uchenye uje privykly y schitait, chto na russkom yazyke im vse gorazdo ponyatnee. Polagayasi na russkiy yazyk, my nevolino v nekotoryh sluchayah stanovimsya pregradoy ispolizovanii tadjikskoy terminalogii. Kogda nauchnye raboty perevodyatsya na russkiy yazyk, uchenye zayavlyayt, chto ne nashly tadjikskogo analoga y potomu iziyasnyatisya im na russkom yazyke gorazdo udobnee», - degen pikir aitady.

Orys elining neoimperiyalyq qorshauynda qalghan qazaqtar osy baghytta der kezinde isteuge tiyis eki mәseleni nazardan tys qaldyrdy.

Birinshisi – kirill jazuyn tәuelsizdik alghan bette 28-29 әriptik emle men erejege kóshiru kerek edi.

Ekinshisi – tikeley latyn, grek, aghylshyn jәne europa tilderinen sóz qabyldauymyz qajet bolatyn.

Latyngha kóshirude ózbekter әli birizge týsken jazuyn onday alghan joq. Oghan kuә tayauda taghy bir ret óz jazuyna jasaghan reformasy.

OA elderi tikeley ózge tilden sóz qabyldamauy ýshin orys otarshyl ghalymdary jalghan «Halyqaralyq termiyn» degen úghym-týsinikti ortalyq aziya ghalymdarynyng miyna myqtap sinirdi. Álemdik lingvistikada «Halyqaralyq termiyn» degen úghym joq, tek ózge tilden engen «europizm» degen atalym bar. Osy kirme sózderding sózdigi óz tilin qúrmettegen elderde jyl sayyn jergilikti tilding sóileu zandylyghyna beyimdelip, orfografiyalyq jәne orfoefiyalyq josyqta tolyqtyrylyp shyghyp otyrady.

Atalghan ayar tildik-dildik diyversiyanyng kesirinen «halyqaralyq termiyn» degen bәleketti ainalyp ótu ýshin qazaq lingvisteri týrli salada beybereket audarylyp qoldanylghan purizmge jol berip aldy. Elbasymyz osyny kezinde oryndy synaghan bolatyn. Tipti «maghan naghyz qazaq tilinde jazylghan oqulyqty kórsetinizdershi» degen ashy shyndyqty aitugha deyin bardy.

Kirme sózderge ne jatady degen mәsele basy ashyq qalyp, ghalymdarymyz tarapynan qolgha alynyp qarastyrylmay jatyr. Kirme sózderge eng birinshi – kәsiby sózder, odan keyin varvarizmder, argo men jargondar jatady. Mysaly biz nege orystyng podez, razez sózderin audaryp әure bolamyz. Orys tilinen engen kirme sóz retinde sóileu tilimizge beyimdep, pәdiyez jәne rәziyez dep qoldanbaymyz. Osylay qoldansaq, bireu qolymyzgha kisen alyp, auzymyzgha qaqpaq bola ma?!

Sonymen «halyqaralyq terminnin» ar jaghynda últtyq sóileu tilining derbes sóz qabyldauyna tosqauyl qoyatyn arydan oilastyrylghan orystyq tildik-dildik sayasat jatyr. Qazir týrme tili qoldanylyp jazylghan orys detektiyvin audaru ýshin tәrjima jasaushy audarmashy arnayy ereje joqtyqtan oryssha qalay jazylsa solay jazyp audarma jasaugha mәjbýr. Nemese belgili bir ghylym salasynda, aitalyq medisinadan oqulyq jazushy ghalym da latynnan tikeley sóz qabyldaytyn ereje joqtyqtan kirme sózderge qatysty jalghan «halyqaralyq terminnin» jalyna jabysady. Qazaq tilinde tehnikalyq termindermen oqulyq shygharuda pәn oqytushylary týrli qiyndyqtargha úshyrasyp, bir oqu ornynyng oqulyghyndaghy qazaqsha terminderdi ekinshi oqu ornynyng studentteri týsine almay basy qatqan kezderde oryn aldy.

Búnyng bәri ózge tildik sóz ana tilimding zandylyghana beyimdelip «europizm» jana sózderi ol kirgen tilden qazaqshagha beyimdelip «qalay aitylsa, solay jazyluy kerek» deytin últtyq tildegi birizdi ereje joqtyghy bәrine qolbaylau boluda. Qazaq dybystary europa tilderining barshasynyng sózderin ózine juyqtap qabyldaugha beyim.

Halyqaralyq termindi «europizm» atauymen almastyratyn kez jetti. Búl termindi engizsek, ózge tilderden tikeley sóz qabyldap, latyngha layyqtalghan tól jazuymyzgha negizdelgen sózderdi qazaqsha aityluy boyynsha jazyp, aitugha qol jetkizemiz. Ózbek jazu almastyru tәjiriybesinen qorytyndy shygharyp, kirildi de 28-29 әripke kóshiruge arnayy zang qabyldau kerek.

Ári ózge tilding ereksheligin saqtap otyryp, qazaqshagha beyimdep sóz qabyldau ana tilimizdi ýirenushi basqa últtar ýshin kóp jenildik beredi. Kirme sózdi shet tilinen habary bar bauyrlas halyq ókilderi de onay úghynady. Ári qazaq tili týrki tildes elderden tildik jaghynan esh alshaqtamaydy.

Siz búghan qalay qaraysyz aghayyn!

Ábil-Serik Áliakpar

Abai.kz