Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2008 0 pikir 17 Mausym, 2009 saghat 18:17

Serik QARABAS. TATIYaNANYNG TAGhY BIR «SURPRIYZI»

 

Ótken aptanyng júmasynda ÚQK men Bas prokuratura siyaqty qúzyrly oryndargha jón siltep, aqyl aityp otyratyn Tatiyana Kvyatkovskaya hanym men onyng qasyna ergen birqatar túlghalar búqaralyq aqparat qúraldary ókilderimen kezdesti. Basty taqyryp - «Qazatompromnyn» býgingi jaghdayy men bolashaghy dep belgilengen-di.

Birden aita keteyik, baspasóz mәslihatyn ótkizushi belsendi toptyng qatarynda «Qazatomprom» últtyq atom kompaniyasynyng viyse-preziydenti Sergey Yashiyn, Yadrolyq fizika institutynyng diyrektory Ádil Tóleuishov, ghalym Almas Tólebaev pen «Ziyatkerlik menshik burosynyn» viyse-preziydenti Nina Saviskaya boldy. Qysqasy, atom salasyn janghaqsha shaghatyn kәnigi mamandar. Aldymen osy atalghandardyng uәjine toqtalyp kórelik.

Jurnalisterding aldyna qos bilegin sybanyp salyp kelgen Kvyatkovskaya Múhtar Jәkishevti jazghyrudan artyq mandytyp eshtene aita almady. Bayaghy «Uran ken oryndaryn zansyz satyp jiberdi» degen qúr aiyptau búl joly da tilge tiyek boldy. Eks-deputattyng pikirinshe, tuyndaghan barlyq qiyndyqtargha qamaudaghy últtyq kompaniyanyng eks-basshysy kinәli eken. Memleket menshigindegi ken oryndaryn saudalau arqyly ol últymyzdyn, elimizding qauipsizdigine ýlken zardap shektiripti-mis.

 

Ótken aptanyng júmasynda ÚQK men Bas prokuratura siyaqty qúzyrly oryndargha jón siltep, aqyl aityp otyratyn Tatiyana Kvyatkovskaya hanym men onyng qasyna ergen birqatar túlghalar búqaralyq aqparat qúraldary ókilderimen kezdesti. Basty taqyryp - «Qazatompromnyn» býgingi jaghdayy men bolashaghy dep belgilengen-di.

Birden aita keteyik, baspasóz mәslihatyn ótkizushi belsendi toptyng qatarynda «Qazatomprom» últtyq atom kompaniyasynyng viyse-preziydenti Sergey Yashiyn, Yadrolyq fizika institutynyng diyrektory Ádil Tóleuishov, ghalym Almas Tólebaev pen «Ziyatkerlik menshik burosynyn» viyse-preziydenti Nina Saviskaya boldy. Qysqasy, atom salasyn janghaqsha shaghatyn kәnigi mamandar. Aldymen osy atalghandardyng uәjine toqtalyp kórelik.

Jurnalisterding aldyna qos bilegin sybanyp salyp kelgen Kvyatkovskaya Múhtar Jәkishevti jazghyrudan artyq mandytyp eshtene aita almady. Bayaghy «Uran ken oryndaryn zansyz satyp jiberdi» degen qúr aiyptau búl joly da tilge tiyek boldy. Eks-deputattyng pikirinshe, tuyndaghan barlyq qiyndyqtargha qamaudaghy últtyq kompaniyanyng eks-basshysy kinәli eken. Memleket menshigindegi ken oryndaryn saudalau arqyly ol últymyzdyn, elimizding qauipsizdigine ýlken zardap shektiripti-mis.

Kýieuine «qara kýieni» birinshi bolyp jaqqan adammen betpe-bet jýzdesip, kókeyde jýrgen biraz týitkilge jauap alghysy kelgen boluy kerek, baspasóz mәslihatyna Múhtar Jәkishevting júbayy Jәmila hanym da kelipti. Kelgenin qayteyik, aldy-artyna des bermey jalghyz ózi ese sóilegen Kvyatkovskaya jibi týzu jauap bergenning ornyna, basyna aurtpashylyq týsken әieldi tabalaghan keyipte: «Mening Sizge sonshalyq janym ashyp túrghan joq» dep saldy. Búl jauap Jәmilany ghana emes, sol jerdegi bәrimizdi de birtýrli ynghaysyzdau kýide qaldyrdy. Degenmen, qaysar әiel alghan betinen qaytpay, ózin mazalap jýrgen saualdardy birinen keyin birin joldady.

Jәkishevanyn: «Siz «Qazatomprom» jónindegi qújattarmen 2007 jylghy tekseru kezinde tanystym dep otyrsyz. Qazirgi kýni oghan (qújattargha - red.) tek arnayy rúqsatpen ghana jiberedi, alayda dәl býgin qorghaushylar da, qoghamdyq qorghaushylar da sol rúqsatqa qol jetkize almay otyr. Aytynyzshy, Sizding ol qújattargha rúqsatynyz bar ma?» - degen saualyna Kvyatkovskaya: «Qazir maghan eshqanday rúqsat berilgen joq. 2007 jyly prokuraturada ol qújattar qúpiya sanalmaghan», - dep jauap qatty. Eks-deputattyng sózine sener bolsaq, «qúpiya» qújattarmen beyresmy týrde tanysugha oghan dostary kómsektesipti. Bylaysha aitqanda, Kvyatkovskaya hanymnyng dostary memlekettik qúpiyany jariya etip jibergen (býgingi jaghday ayasynan qarasaq). Alayda, búl zansyzdyqtary ýshin olardy jazalap jatqan qúzyrly oryndardy bayqamadyq.

«Sheshingen sudan tayynbas» demekshi, qolgha shoqpar alyp úrysqa týskennen keyin ayaghyna deyin barudy maqsat etken Jәmila Jәkisheva, oilamaghan jerden jәne bir saualdy ortagha syrghytty. Onyng biluinshe, 2007 jylghy tekseru nәtiyjesi boyynsha Kәrim Mәsimov tiyisti qújattargha qol qoyghan, ol qújatta premier-ministrding «Qazatomprom» últtyq kompaniyasyna eshqanday talaby joq ekendigi kórsetilgen. Osyghan baylanysty Jәmila hanym: «Siz búl iske Mәsimovting qatysy boluy mýmkin dep esepteysiz be?» - dep súrady. Búghan Kvyatkovskaya: «Mәsimov ne, kýnәdan pәk Allah deysiz be? Ol da adam, ony aldap ketti», - dep jaltara jauap berip qútyldy.

Alghystyng ornyna, abaqtygha jabyldy

Basqa spiykerlerge qaraghanda týrmening dәm-túzy «búiyrmaghan» eki viyse-preziydentting biri Sergey Yashinning búrynghy basshysyna degen kózqarasy týzu kórindi.

«Men ózim Múhtar Jәkishevpen bes jyl boyy birge qyzmet istedim. Ol talantty maman, әri sheber úiymdastyrushy. «Qazatompromnyn» qazirgi jaghdaygha jetuine Jәkishevting sinirgen enbegi zor. Búl ýshin biz oghan tek alghys aituymyz kerek», - dep tosynnan týren salghan ol, memleket qaramaghyndaghy ken oryndardy satu turaly keltirgen Kvyatkovskayanyng derekterimen kelispeytindigin algha tartty.

«Onday derekter mende joq. Ol kezderi memlekette múnday kelisimerdi jasaudyng belgili bir erejeleri bolatyn. Tek sol oryndaldy», - deydi viyse-preziydent. Sonymen birge Yashin myrza, memlekettik «qúpiya» derekterdi jatqa biletin Kvyatkovskayanyn: «Múhtar Jәkishevting zansyz әreketinen keyin Qazaqstan qazirgi kezde respublikadaghy barlyq uran ken oryndarynyng 23 payyzyn ghana iyelenip otyr» degen mәlimdemesin teriske shygharyp, atalghan kórsetkish 23 emes, 42 payyz ekendigin eskertti. Jәne uran qorlaryn bólu tek memleketting qúzyryndaghy is dep naqtylady.

Tatiyana Kvyatkovskayany jalpaq júrt 1995 jyly sotqa aryz jazyp, Parlamentting taratyluyna bir kisidey ýles qosqan «túlgha» retinde jaqsy tanidy. Jogharghy jaqtyng qas-qabaghyna qaray is-qimyl jasap, jýktelgen tapsyrmany tynghylyqty oryndaytyn ol, ýstimizdegi jyldyng 1-shi sәuirinde qanyna singen qashanghy әdetinshe «Qazatomprom» últtyq atom kompaniyasynyng búrynghy basshysy Múhtar Jәkishevti qaralaytyn «sensasiyalyq» mәlimdeme taratqan. Sodan keyin-aq, arnauly qyzmetting adamdary bәzbireulerding bildirgen emeurinin týsindi me qaydam, Jәkishev pen onyng orynbasarlaryn tútqyngha alyp, jedel tergeu amaldaryn jýrgizip bastady. Múnday soraqylyqty Abay atam kezinde: «Qazaqtyng qaysysynyng bar sanasy? Qylt eterde dap-dayyn bir jalasy. Pysyqtyng belgisi - aryz beru, Joq túrsa da bes beresi, alty alasy...» dep eki-aq auyz sózben aityp jetkizgen.

Búl rette әriyne, Kvyatkovskayanyng jeke basynyng Jәkishevte alty alasy, bes beresi bolmaghanymen, «sseraiyde» bekitilgen róldi «oynaugha» mindetti. Sonymen biz mine, Tatiyananyng taghy bir «surpriyzine» bas shayqap otyrmyz

«QAZAQSTAN» aptalyghy, №23 (263), 18-mausym, 2009 j.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570