«Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory, professor Marat Toqashbaevpen súhbat. 

– Osydan bir mýshel jyl búryn, yaghny 2005 jyly aghynan jarylyp әngime-dýken qúrghan ekenbiz. Ol súhbat «Ayqyn» gazetinde jaryq kórgen. Keyin «Aghynan jarylsaq...» degen jinaqqa endi. Sol kezde Siz «Qazaqstan – ZAMAN» gazetining bas redaktory bolghan ekensiz. Qazir «Preziydent jәne halyq» basylymyn basqaryp otyrsyz. Búl gazetting ashyluyna ne týrtki boldy?

     – IYә, odan beri de aghylyp ailar, jyljyp jyldar ótipti. Bir mýshel uaqyt ta adam ýshin az emes. Sanaly ghúmyrdy shartty týrde eki mýshelden bastasaq, ýsh mýshel adam ózin tabuymen, azamat retinde qalyptasumen ketedi. Bala-shaghasyna jaghday jasaugha úmtylady. Tórtinshi jәne besinshi mýshel – qogham ýshin paydaly enbek etetin, jas buyngha ónege kórsetetin kezi. Siz súhbat alghan mening besinshi mýsheldegi kezim eken. Dәlirek aitqanda, 56 jasta bolyppyn. Tura sol  2005 jyly halyqaralyq «Qazaqstan – ZAMAN» gazetinen auysyp, «Preziydent jәne halyq» gazetining jobasyn qolgha aldyq. Qazaq-týrik dostyghynyng jalauynday bolghan «Qazaqstan – ZAMAN» gazetin ýsh jyldan astam uaqyt basqardym. Eng bir daghdarysty kezende basylymnyng ayaghyna qaytadan nyq túruyna qyzmet ettik. Jana újym qalyptastyrdyq. Jurnalist kadrlar tapshy kez ghoy. Ádebiyetke jaqyndyghy bar, búryn mektepte múghalim bolyp istegen Tóreghaly Tәshen, Janbaqyt Borantaev, Abay Mauqara siyaqty talantty jigitterdi tarttyq. Úlan Erkinbek, Rinat Kertaev, t.b jastargha bilgenimizdi ýirettik. Beker obaly ne kerek, basylymgha týrik jaghynan basshylyq etken Ersin Demirji, Ahmet Alyaz siyaqty bauyrlarymyzben til tabysyp, olar da kez kelgen bastamamyzgha qoldau bildirip otyrdy.

2005 jyly jaz ortasynda jyldyng sonyna taman Preziydent saylauy ótetini belgili boldy. Osynday sayasy nauqan túsynda El men Elbasy arasyna dәneker bolatyn basylym qajettigi turaly úsynystar aityldy. Qazaqstanda 100-den astam últtyng ókili túrady degenmen respublika halqynyng ýshten eki bóligin qúraytyn memleket qúraushy qazaq halqynyng rólin eshkim teriske shyghara almaydy. Yaghni, basylym tek memlekettik tilde ghana bolugha tiyis. Úsynys únady da dereu qolgha aldyq. Preziydent Ákimshiligi tarapynan da qoldau jasaldy. Energetikalyq mekemelerding kómegimen «Astana Media Press» JShS qúrylyp,  kóp úzamay,  respublikalyq qoghamdyq-sayasy «Preziydent jәne halyq» gazeti tirkeldi. 2005 jyly 27 tamyzda alghashqy sany shyqty.

Basylymgha joldaghan qúttyqtauynda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev gazet ózining atyna layyq biylik pen halyqtyng arasynda berik dәneker bolatyn, Preziydentting sózin, oi-maqsatyn halyqqa, al Halyqtyng tilegin, múrat-mýddesin Preziydentke jazbay jetkizip túratyn quatty baspasóz qúralyna ainalatyndyghyna senim bildirdi. «Men sizderding gazetteriniz әrdayym aitsa – aqiqatty aitady. Jazsa – tek shyndyqty jazady, qoghamdyq qúbylystargha údayy әdil baghasyn beredi әri múny óz qyzmetining qatang qaghidatyna ainaldyrady degen ýmittemin», – dep jazdy qúttyqtauynda Elbasy.

Atap ótetin jayt, gazet partiyalyq ústanymdardan ada, shynayy halyqtyq basylym bolugha úmtyldy. Gazet jeke túlghalardy asyra maqtau, madaqtau siyaqty teris qúbylystargha әues bolghan joq. Shyn mәninde, memleketshildik, últshyldyq (nasistik emes), әleumettik әdilettilik taqyryptary kóterildi. El men Elbasy arasyna dәneker bolugha úmtyldy. «Preziydent jәne halyq» gazeti solay ómirge kelgen.

– Jurnalistik  jolynyzdy  «Jetisu»  gazetinen  bastap, «Bilim jәne enbek», «Halyq kenesi», «Zang gazeti», «Qazaqstan – ZAMAN» basylymdary men «Qazaqstan» telearnasynda basshylyq qyzmetter atqardynyz. Qarap otyrsaq, búl – ýlken ómir mektebi. Al endi, óz mamandyghynyng jiligin shaghyp, mayyn ishken maman retinde qazaq jurnalistikasynyng býgini men erteni turaly ne aitar ediniz?

– Ár jurnalisting ómir jolynda onyng shygharmashylyghyna sheshushi әser etken basylym ne telearna bolady. Mening de ómirimde 1982 jyldan bastap qyzmet istegen respublikalyq ghylymiy-kópshilik «Bilim jәne enbek» jurnaly aiyryqsha oryn alady. Óitkeni basylymgha tap osy kezde Aqseleu Seydimbek bas redaktorlyqqa kelgen. Sol kezde redaksiyagha  Sovetqazy Aqataev,  Maqash Tәtimov, Marat Senbiyn, Múrat Áuezov siyaqty halqymyzdyng kórnekti ziyaly qauym ókilderi jii kelip, pikirlesip jatatyn. Solarmen aralasu, materialdaryn jurnal óndirisine әzirleu barysynda olardyng boyyndaghy últshyl kózqaras birtindep maghan da auysty. Kez kelgen mәselege últtyq kózqaras býginge deyin men ýshin bәrinen manyzdy. Qazaq jurnalistikasynyng býgini men erteni turaly súraqqa da tura osy túrghydan jauap bere alamyn.

Ókinishke qaray, Qazaqstan jurnalistikasy býginde ýsh topqa jiktelip túr. Ol – qazaq tildi jurnalistika, orys tildi jurnalistika, aralas tildi jurnalistika. Qazaq tildi jurnalistika Qazaqstanda últtyq memleket qúru men  nyghaytu baghytyn ústansa, orys tildi jurnalistika Qazaqstanda azamattyq qogham artyqshylyqtaryn paydalanatyn azamattyq memleket qúru armanyn ainalsoqtaydy. Qazaqstandaghy orys tildi azamattyq memleket olar ýshin «kommunizm» siyaqty. Al elimizde ukraiyn, polyak, nemis, korey, úighyr, týrik, dúnghan siyaqty aralas tilderde shyghatyn gazetter negizinen Qazaqstan halqy assambleyasynyn  qazaqstandyq búrtútas últ  qúru baghytyn  ústanady. Búl resmy týrde solay bolyp kóringenimen, is jýzinde búl basylymdar әr diasporanyng ómirin kórsetuge úmtylady.

Sonymen, biz bir memleket ishinde birtútas kóringenimen, shyntuaytynda bitispes ýsh týrli iydeologiyalyq baghyt bar ekendigin kórip otyrmyz. Búl qolaysyzdyqtan qalay shyghugha bolady? Búl ýshin qoldan jasalghan sayasy ústanymdardy «sheship» tastap, shynayy tabighy baghytqa kóshu qajet.  Birqatar resmy qújattarda qazaqstandyq biregeylik pen birlikti nyghaytu jóninde aitylyp keledi. Búl – óte jaqsy iydeya. Alayda biregeylik pen birlik tek memlekettik til negizinde qalyptassa ghana. Al patsha otarshyldyghymen birge kelgen orys tilining negizindegi biregeylik maghan únamaydy jәne ony qazaq halqy da qalamaydy. Sóz arasynda aita keteyin, Qazaqstan Konstitusiyasynda, «QR tilder turaly» zanynda orys tilining mәrtebesi aiqyndalmaghan, tek atalghan zannyng 5-babynda ghana «orys tilining qoldanyluy» jóninde aitylady. Jalpaq shesheylik negizindegi ýsh bólek iydeologiya elimizdi geografiyalyq túrghydan bólshektemey túrghanda, biz memlekettik tilding jәne memleket qúraushy qazaq halqynyng ainalasyna toptasatynday shynayy әri tabighy iydeologiyagha kóshuimiz qajet.

Ghylymda etnikalyq biregeylik úghymyn eshkim teriske shygharghan emes. Qazaqstandaghy orys diasporasy kórshi Resey túrghanda ózining etnikalyq, tildik biregeyligin saqtap qalady. Elimizdegi memleket qúraushy qazaq halqy tútastay taghy orys bolyp ketpeydi. Bireuler qalasa da, qalamasa da ol da ózining etnikalyq, tildik biregeyligin ghasyrdan ghasyrlargha jalghastyrady. Últtyq sayasat qazaqstandyq biregeylik pen birlikti orys diasporasynyng tili ainalasynda emes, kórshi Ózbekstan, Týrkmenstan, Tәjikstan, Qyrghyzstan elderindegidey ózimizdegi memleket qúraushy últ pen onyng tili tónireginde qalyptasuy kerek. Oidan shygharylghan jasandy iydeologiyalyq baghyt orgha jyghady.

Osy túrghydan alghanda elimizde qazaq jurnalistikasy ýstem bolghany oryndy. Ol ýshin últtyq memleketshildik iydeyasy, qazaq halqynyng Qazaqstanda túryp jatqan týrli diasporalardyng taghdyry ýshin jauapty ekendigi, diasporalyq toptardyng qazaq halqyna qúrmetin arttyru, qazaq tilin tek memlekettik qana emes, sonymen birge is jýzinde últaralyq qatynas tiline ainaldyru aldynghy oryngha shyghuy tiyis.

Qazaq jurnalistikasy býginde jaltaq. Ishki senzurasy basym. Dengeyi – «press-relizdik». Búl, eng aldymen telearnalargha qatysty. Júrtty mezi etken arzan oiyn-sauyq baghdarlamalary shash etekten. Qazaq jurnalistikasy qoghamdyq oqighalardyng sonynda  salpaqtamaugha tiyis. Býgingi tanda kórkem әdebiyet qoghamdy izgilik núrymen shuaqtandyryp, gumanistik baghytta tәrbiyelese, al publisistika qoghamdy algha  sýireydi. Kemshin  tústaryn kórsetip, tek qoghamdy ghana emes, tútastay memleketting baghyt-baghdaryna tura joldy núsqaydy. Qazaq jurnalistikasynyng moynynda qazaq halqynyng taghdyry túr. Sondyqtan qazaq jurnalisterine bilim, biliktilik, últshyldyq, patriotizm qajet.     

– Qazirgi qazaq telearnalary turaly pikirinizdi biluge bola ma? Jalpy, Siz qay arnany janynyzgha jaqyn tútasyz?

– Maghan, әlbette ózim bes jylday qyzmet istegen Qazaqstan telearnasy jaqyn. Ghasyr men ghasyrdyn, mynjyldyq pen mynjyldyqtyng toghysqan túsynda osy telearnany basqaru mening enshime búiyrypty. Ári búl «Habar» jeke arna bop ajyrap, tәuir tehnika men kadrlardyng bir bóligin alyp ketken, qarjylyq orasan qiyndyqtar tuyndaghan kez edi. Sonday qiyn shaqta últtyq arnany ildalap aman alyp qalugha jәrdemdesken Tynys Ótebaev, Baqytjamal Ermanova, Gýlmariya Barmanbekova, Gýljan Qasymjanova, Serik Ahmetov, Sәule Jiyrenshina, Úlbosyn Aytólen, Ghaliya Ájenova, Abzal Ábenov,  Ómirserik Júman, Abdolla Altyi-Sýleymen, Meyram Bazarúly, Beybit Satybaldy, Asy Baybatsha, Serik Janbolat, Gýlmira Qarakozova, Aygýl Jónkebaeva, Hadisha Seyitqúlova, Ghalym Esensariyev, Oralbek Sarbasov, Ajar  Marhabaeva  siyaqty telejurnalist әriptesterimdi qúrmetpen eske alamyn.

Búl telearna – Qazaqstandaghy kýlli televiziyanyn  atasy. Onyng ýstine, tap osy kýnderi Qazaqstan telearnasy ózining 60 jyldyq mereytoyyn atap ótude. Mýmkindikti paydalana otyryp, Qazaqstan  teleradiokorporasiyasy qyzmetkerlerin aituly merekesimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn!

– Elektrondyq  aqparat qúraldarynyng jyl sanap emes, kýn sanap damyp, ósip-órkendep kele jatqany mәlim. Búghan bek quanyshtymyz. Biraq múnyng keri әseri  gazet-jurnaldargha  tiyedi  degen  pikirge qalay qaraysyz? Jalpy, qazaq basylymdarynyng bolashaghy bar ma?

– Múnday qauip joq. Kezinde radio oilap tabylghan kezde, odan song túrmysymyzgha  teledidar engende «boldy, endi gazet-jurnal men kitaptyng zamany bitti» deushiler bolghan. Ayfon, android qaptaghan qazirgi kezde de sonday «boljam» aitushylar bar.  Alayda ómir mýlde kerisinshe kórsetkishterdi algha tartuda.

Alla Taghala nәsip etip, әlemning qyryqtan astam elderinde jurnalistik sapar shegippin, atap aitqanda AQSh, Úlybritaniya, Germaniya, Japoniya siyaqty  derjavalyq elderde bolghan kezimde búghan kózim jete týsti. Mәselen, elektrondyq gadjetter kóptep shygharylatyn Japon elining «Iomiury simbun» gazeti  býginde 13,5 mln danamen,  «Asahy simbun»  gazeti 10 mln danamen, Amerikanyn The Wall Street Journal gazeti 4 mln danamen,  ózimiz redaksiyasynda bolghan «Niu-York tayms» gazeti 880 myng danamen, «Vashington post» gazeti 600 myng danamen, Úlybritaniyanyng «Guardian» gazeti  210 myng danamen taralyp otyr. Gadjetten góri, qolgha ústap oqityn qaghaz basylymdargha degen qajettilik aldaghy uaqytta da saqtalatyn bolady. Gadjet aqparattyng taralu jyldamdyghyna qyzmet etse, merzimdik qaghaz basylymdar  bolghan oqighagha qatysty saraptamalyq,  taldamalyq, tújyrymdamalyq dýniyeler úsynady. Oqighanyng ózin, oqighalar tizbeginen qúbylysty  andaugha jәrdemdesedi. Yaghni, ekeuining de ómir sýruge qaqysy bar. Al qazaq tildi basylymdar qazaq halqy barda qajetsiz bolyp qalmaydy.  Oghan qauiptenuding qajeti joq.

– Kezinde «Móldir búlaq» jurnalyn basqarghanynyzdy, keyin «Toy әlemi», «Toy-shashu», «Etnopedagogika», «Qazaqstan patrioty» siyaqty jurnaldar   ashqanynyzdan habardarmyz. Ol basylymdardyng keyingi taghdyrynan habardar etseniz?

– Mektep oqushylaryna arnalghan «Móldir búlaq» jurnaly 2002 jyly «Qazaqstan – ZAMAN» gazetining janynan ashylghan. Onyng alghashqy sanynan bastap bir jylday redaktorlyq etkenim ras. Alayda gazet pen jurnal ekeuine qatar bas redaktor dep jazdyrtudy ynghaysyz kórdim. Bir jyldan keyin basylymgha jurnalist Raushan Karshalova bas redaktor bolyp bekitildi. «Móldir búlaq» qazirge deyin sol «Qazaqstan – ZAMAN» gazetining janynan shyghyp keledi.

Alla Taghala nәsip etip, Raushan ekeumiz otbasyn qúrdyq ta,  2005 jyly «Preziydent jәne Halyq» gazeti ashylghannan keyin әlginde Siz aitqan «Toy әlemi», «Toy-shashu», «Etnopedagogika», «Qazaqstan patrioty» basylymdaryn qolgha aldyq. Maqsat – últtyq әdet-ghúryp, salt-dәstýrimizdi nasihattau, otbasy qúndylyqtaryn dәripteu, otanshyldyq qasiyetterdi ornyqtyru  bolatyn. Sodan, «Toy-shashu» eki jyl, «Etnopedagogika» tórt jyl, «Toy әlemi» alty jyl shyghyp túrdy. Alayda onshaqty adamy bar shaghyn újymgha búl óte qiyngha týsti. Onyng ýstine, kez kelgen basylym qyzmeti oqyrmandardyng belgili bir tobyna arnalatyndyghyn eskermeppiz. Ózindik auditoriyasy qalyptaspasa, jurnal ómir sýrip kete almaydy.

Shygharmashylyq kýshimizdi shashyratpau ýshin aqyry búl basylymdardy toqtatyp, negizi kýsh gazet pen «Qazaqstan patrioty» jurnalyna shoghyrlandyryldy. Raushan qazir osy basylymgha jetekshilik etedi. Otanshyldyq taqyrypty tu etken jurnal, mine, 10 jyldan beri túraqty shyghyp keledi. Mektep oqushylary arasynda tanymal basylymdardyng biri.

Ádet-ghúryp, salt-dәstýr mәselelerimen ainalysu óte kóp problemalargha keziktirdi. «Dәstýrding ozyghy bar, tozyghy bar» demekshi, әdet-ghúryptardy bilmestikpen  shatastyru, daraqylyq  pen danghazalyq, dәstýr tranformasiyasyn elemeu,  jergilikti dәstýrlerdi últtyq dәstýrge ainaldyrugha tyrysushylyq siyaqty qayshylyqtar  aldan qashqan qoyanday kóbeye berdi. Basylym oqyrmandardyng sol mәselelerge qatysty saualdaryna týpkilikti, týbegeyli jauap  berui qajet edi. Sondyqtan elimizdegi belgili etnograftardyng basyn biriktiretin Qazaq últtyq әdet-ghúryp, salt-dәstýr akademiyasy qúryldy. Akademiya býginde últtyq әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerimizdi jinaqtaumen, olardy jýieleumen ainalysady. Osy jyldarda «Adamgershilikting qarapayym qaghidalary», «Erli-zayyptylyq erejesi», Raushan ekeumizding «Baqyttyng kilti» siyaqty kitaptarymyz jaryq kórdi. Songhy kitap oqyrmandardyng ýlken yqylasyna ie bolyp, tórt ret basyldy. Qazir besinshi basylymyna әzirlik jasalyp jatyr.

– Qazaq ziyaly qauymynyng ókili retinde ýsh túghyrly til turaly ne aitar ediniz?

– IYә, songhy ýsh-tórt jyldan beri «Ýsh túghyrly til sayasaty» tónireginde talas-tartys jýrip jatyr. Baghdarlama ayasynda orta jәne arnauly bilim beru mekemeleri qazir ýsh tilde oqytudyng alghashqy júmystaryn bastap ta ketti.  Ol az bolghanday, Bilim jәne ghylym ministrligi 2019 jyldan bastap bilim beru úiymdarynyng joghary synyptarynda (10-11 synyp) jaratylystanu baghytyndaghy himiya, fizika, biologiya, informatika pәnderi aghylshyn tilinde oqytylatynyn mәlim etti.

Óz basym múny qúptamaymyn. Áriyne, keminde ýsh til bilgen jaqsy. Úly oishyl Miysheli Monteni: «Eng ýlken qatelik – balalarymyzgha ózining jan-dýniyesindegi qúbylystardan  góri,  júldyzdar turaly ghylymdy oqytatynymyz» degen eken.  Ózining ana tilin jetik mengerip ýlgermegen  balany ýsh tilde oqytugha iytermeleu – úrpaqty nadandyqqa iytermeleu dep esepteymin.  «2025 jyly Qazaqstan halqynyng 95 payyzy memlekettik tildi erkin mengeredi» degen tújyrym – bos qiyal. Qazaq tilining problemasy 1988 jyldan beri kóterilip keledi. Otyz jyldan beri sheshilmegen mәsele aldaghy bes-alty  jylda sheshiledi deu – aqylgha syimaydy.

Qazaqstandyq kórnekti pedagog, akademik Asqarbek Qúsayynov «Orta bilim beru jýiesindegi daghdarys: shyghu joldary» («Rond&A» baspasy, Almaty, 2016 j) degen zertteuinde әlemning joghary damyghan 20 elining baghdarlamasyn alyp, 1-6 synyptarda neshe til oqytylatynyn anyqtaghan. Osy elderding ishinde 1-synypta  eki til Gonkongte, Singapurda, Jana Zelandiya men Irlandiyada ghana oqytylady eken. 2-synypta búghan Luksemburg qosylady. 3-synypta Finlyandiya, Ontýstik Koreya, Tayvani, Beligiya, Qytay elderinde, 4-synypta taghy Japoniya men Niyderlandy elderinde, jalpy osy 20 elding ishinde 13-inde eki til oqytylatyny anyqtalghan. 5 jәne 6-synyptarda eki til oqytylatyn janaghy elderden basqa elder bolmaghan.

Qarap otyrsaq, 1-synypta osy 20 elding ishinde tek 4 elde, 2-synypta – 5 elde eki til oqytylady eken. Al búl elderding birde birinde 1-6 synyptarda ýsh til oqytylmaytyny belgili bolghan. Orta bilim salasyndaghy kemistikter anyqtalmay, sheteldik tәjiriybeler eskerilmey,  bilim beru salasy ghylymy izdenisterge sýienbey, oqulyqtanu jýiege týspey túryp ýstirt, voluntaristik sheshimmen ýshtúghyrly  til sayasatyn jýzege asyramyn deu – mýlde asyghys qadam.

Ghalym keltirgen derekterde ýsh tildi qatar oqytudyng nәtiyjesin anyqtau ýshin Almaty qalasy men Almaty oblysynyng 1-synyptan bastap ýsh til qatar oqytylatyn 8 qazaq mektebinde әleumettik zertteu jýrgizilgeni aitylady. Zertteuge qatysqan bastauysh synyptarda sabaq beretin 103 múghalimning 84 payyzy ýsh tilde oqytqan jaghdayda balalardyng qabyldau dengeyi mýlde tómendeytinin ashyq jazghan.

Ýsh túghyrly til sayasatyna mening qarsy boluymnyng sebebi, mine, osynda.  Shet tilin jaqsy mengeru ýshin ony ana tili negizinde intensivti ýirenu manyzdy. Tәjiriybeli múghalimder aghylshyn tilin 6-synyptan bastap aptasyna 3-4 saghat saghat kóleminde oqytudyng nәtiyjeli bolatyndyghyn algha tartady. Al joghary 10-11 synyptarda jaratylystanu baghytyndaghy himiya, fizika, biologiya, informatika pәnderin aghylshyn tilinde oqytu mýlde kýlkili jaghday.

Mektep týlekterining bәri birdey joghary bilim almaytyny, shetelge ketpeytini ayan. Mәselen, mektepten son, slesari, santehniyk,  fermer, qúrylysshy, jer ólsheushi, dombyrashy, әinekshi, baltashy, balyqshy, baqtashy, ormanshy, omartashy, tiginshi, shofer, kýzetshi,  t.b. tolyp jatqan qarapayym mamandyqtardy qalaytyn jastargha  әlgindey pәnderdi aghylshyn tilinde oqudyng ne qajeti bar? Tilge mýlde beyimi joq adamdar bolady. Onday balalardy nege eskermeymiz? Yaghni, jappay  orta bilim beretin mekemelerding  joghary synyptarynda tórt  pәndi aghylshyn tilin oqytu  aqylgha syimaytyn nәrse. Atalghan pәnderdi aghylshyn tilinde oqytu balalardyng til ýirenu qabiletine, yntasyna qaray jýzege asyryluy kerek. Men aitar edim, ýsh túghyrly til sayasatyna kóshpesten búryn, Ýkimet pen Parlament, memlekettik organdar otyrystaryn tolyqtay memlekettik tilge kóshirip alsyn!

– Latyn qarpine kóshu turaly oi-pikirinizben  de bólisseniz?

– Basy ashyq nәrse sol – qazaq jazu-syzuyn latyn grafikasyna kóshiru – ómir talaby. 1940 jyly Mәskeu biyligi qazaq halqymen aqyldaspastan elimizdi latyn grafikasynan  kiril әlippesine kóshirip jiberdi. Búl – otarshyldyq jýie ýshin әdettegi jaghday bolatyn. Qazaqstan tәuelsizdigine ie bolghan jyldarda otarsyzdandyru ýderisi jýrgizilui kerek pe? Kerek! Sondyqtan búl – ondy qadam.

Memleket basshysynyng arnayy qaulysymen qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiru turaly Jarlyghyna tayauda engizilgen  jana núsqa búrynghy apostroftyq núsqadan qútyluymyzgha mýmkindik berdi. Bizding «Preziydent jәne Halyq» gazeti jariyalaghan respublikalyq «Ghalymdar odaghy» tarapynan әzirlengen konseptualdy apostrofsyz núsqanyng Elbasy tarapynan maqúldanuy – biz ýshin ýlken quanysh. Alayda akademik Orazaly Sәbden aitpaqshy, bekitilgen núsqada erindik «Ý, Ú, U» dybystarynyng tanbalanuynda jýielilik búzylghan. «I» men «I» bas әripterin bir ghana tanbamen belgileu qate. «Bir dybys – bir tanba» qaghidasy da búzylghan. Ádettegi sh (sh), ch (ch) tanbalaryn digraftyq tәsilmen beru de shatastyrugha úryndyrady. Sonday-aq jana núsqada W әrpi joq. Qazaqsha múnday әrip joq desek te әdette jii paydalanatyn Washington, windows, world siyaqty brendtik sózderdi qalay jazamyz?

– Ziyaly qauym kórshi eldermen integrasiya turaly ne oilaydy?

– Óte jaqsy súraq eken. «Kórshinmen tatu bol» dedi imandylyq qaghidalarynda. Sondyqtan elimizding kórshi memlekettermen tatu, dostyq qarym-qatynas ornatqany óte oryndy.  Ózbekstanmen, Qyrghyzstanmen ekonomikalyq baylanystarymyz endi ghana jandanyp keledi. Onyng ishki potensialy ýlken dep oilaymyn. Úly kórshimiz –  Qytay elimen baylanystarymyz últtyq mýddemizge núqsan keltirmetindey shekte bolugha  tiyis. Kóptep qaryz alyp, ony qaytara almay, jerining bir bóliginen aiyrylyp qalghan Tәjikstannyng kebin kiymeuimiz kerek. «Sudyng da súrauy bar». Qaryzdy qaytarugha tura keledi. Sondyqtan qaryz alghannan góri, jobalardy   birlesip jýzege asyrghan paydaly.

Shekaralyq beketterde korrupsiya saldarynan Qazaqstan ýlken ekonomikalyq zalal shegip otyr. Sertifikattalmaghan, ne bir ziyandy tauarlar men azyq-týlik týrleri ainalma joldar arqyly el naryghyna ótip ketude. Qytaydyng jasandy әri ziyandy tamaqtary dastarqanymyzda tolyp túr. Múny qalayda toqtatu kerek!

Sonday-aq Qytaydyng 51 zauytyn Qazaqstangha kóshiru turaly kelisim qayta qaralugha tiyis. Óitkeni Qytayda әli kýnge ekologiyalyq standart qabyldanbaghan. Qazaqstangha kóshiriletin Qytay zauyttary – ózderi qútyla almay otyrghan,  óndiristik túrghydan artta qalghandary. Óte las, atmosferany da, qorshaghan ortany da mýlde jaramsyz etip tastaydy. Qytay zauyttary kelip alsa, Qazaqstannyng ekologiyalyq talaptaryna pysqyrmaydy da. Onymen qosa, әr zauytqa ilese «ýiretemiz» degen jeleumen jýzdegen, myndaghan qytay keledi. Beybit ekspansiya degenimiz – sol. Mәselen, Reseyding Qytaygha 49 jylgha jalgha bergen 2 mln gektar jeri birneshe jyldyng ishinde týkke jaramsyz  bolyp qaldy.

Soltýstiktegi kórshimiz – Reseymen dostyq qarym-qatynas Qazaqstan ýshin únamdy. Alayda kezinde qatty jarnamalanghan Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng paydasynan góri, ziyany basym bolyp barady. Qazaqstanda 2014 jyly jan basyna shaqqandaghy JIÓ 12 myng dollardan asyp túrsa, 2016 jyly ol 7 myng dollargha tómendep qaldy. Syrtqy sauda ainalymy 20 payyzdan astamgha qúldyrady. 150 milliondyq naryqqa shyghamyz dep ýmittenip edik, Resey Qazaqstannan jetkizilgen jemis-jiydekti, kókónisti, sýt ónimderin týrli syltaumen ishkeri ótkizbey tastaudy әdetke ainaldyrdy.

Reseyding songhy ýsh ghasyrda qalyptasqan úlyderjavalyq astamshylyghy  Kenes Odaghynyng tarauymen joyylyp ketpepti.  Úlyorystyq shovinizm degeni taghy bar. Ýstemshildik pighyly teng dәrejeli qarym-qatynas jasaugha mýmkindik bermeydi. Sonyng qarapayym mysaly kedendik alymdardyng institusionaldyq bólinisining tensizdiginen bayqalady: kedendik alymdardyng 88 payyzy – Resey Federasiyasyna, 7,5 payyzy – Qazaqstangha, 3,5 payyzy – Belorussiyagha tiyesili. Integrasiyalyq odaqtaghy dauystardyng bólinisi de mýlde әdiletsiz. Resey әi-shaygha qaramay, birden 75 payyz dauysqa iye. Qalghany – Qazaqstan men Belorussiyanyki. Dauystardyng osynday ýlestik jaghdayynda kez kelgen mәselede konsensusqa jetu mýmkin emes.   Integrasiyalyq talaptargha sәikes Qazaqstan óz naryghyn Resey óndirisshilerine aiqara ashqanymen, Resey tarapy qazaqstandyq óndirisshilerding qadamyn qyrqyp otyr. Ásirese, alkogolidik, kondiyterlik ónimderge diskriminasiya óte zor.

Qazaqstan integrasiyalyq odaqty qúrugha qatysty shartta jiberip alghan kemistikterin tek songhy jyldarda ghana bayqap, óz mýddesin  tabandyraq qorghay bastady. Búl – tәuelsiz elding óz mýddesin ózinen basqa eshkim qorghamaytyndyghyn týsingeni.  Reseymen araqatynasta biz qúldyq psihologiyadan arylyp, qalayda teng dәrejeli seriktes dәrejesine jetuimiz manyzdy.

– Tәuelsiz elding últtyq iydelogiyasy qanday boluy kerek?

  – Tәuelsiz eldegi últtyq iydeologiya kórshi elderge jaltaqtamay, derbes boluy kerek. Ókinishke qaray, Qazaqstan tәuelsizdik alghanyna 26 jyl ótse de Reseyge jaltaqtauyn qoyar emes. Sonyng bir mysaly – Reseyding aqparattyq ekspansiyasy. Reseyding jýzdegen teleranalary men gazet-jurnaldary bizding aqparat kenistigimizdi jaulap alghan. Esesine, tiyip túrghan kórshilerimiz Ózbekstan men Qyrghyzstannyng habarlaryna zәrumiz. Shynyn aitqanda, tili de, taghdyry da úqsas týrki elderining mәdeny dýniyelerin saghynamyz.

Tәuelsiz elding últtyq iydeologiyasy mening oiymsha onda túryp jatqan barlyq diaspora ókilderining azamattyq qúqyqtaryna kepildik bere otyryp, últtyq memleket qúrugha baghyttaluy kerek. Yaghni, «Últtyq memleket – úly ústanym».  Qazaqstan halqy 18 millionnan asty. Onyng 70 payyzyn qazaq halqy qúraydy. Qazaq halqy ýsh ghasyrdan astam uaqyt jonghar shapqynshylyghyna, aq patsha otarshyldyghyna qarsy eli men jerin qorghap kýresti. Onyng azattyq jolyndaghy aiqastaryna basqa últtyng birde bir ókili qol úshyn berip kómektesken joq. Sondyqtan eshkimge jaltaqtamay, ózining últtyq memleketin qúru men qalyptastyrugha qazaq halqynyng әri qúqyqtyq, әri moralidyq  qaqysy bar. Últtyq iydeologiya osy baghytta jýrgizilui tiyis.

– Mәngilik elding bolashaghyn qalay boljaysyz?

– «Mәngilik el» tirkesi mende ekiúday sezim tughyzady. Tarihta Rim «mәngilik qala» atalyp jatady. Al mәngilik el bolsa, halqy bayaghyda milliardtan asyp ketken  Qytay men Ýndistandy ataugha bolar edi. Biraq olar da kýnderding kýninde ydyrap ketui yqtimal ghoy. Jalpy, bizding dinimizde mәngilik – tek jaratushy bir Alla ghana. Biz qalayda «Mәngilik el» bolamyz dep tújyrym jasay almaymyz. Ol – Jaratushy iyemizding qúziretindegi dýniye.  Bizdiki tek tilek týrinde. Memleketimizding ghúmyry bayandy bolu ýshin demografiyalyq dýmpu, әdiletti qogham, órkendegen ekonomika qajet. Alla Taghala biylikke de, halqymyzgha da sony týsinetin payym-parasat bersin!

– «Qazaq qaruly kýshterining qúrylghanyna ýsh ghasyr, al qazaqtyng әskery ónerining tarihy odan da tym әride jatyr» degen pikirinizdi әleumettik  jelilerden  kózim  shalyp edi. Osy oiynyzdy bizding oqyrmandargha terenirek aityp berseniz?

– Ótken jyly 7 mamyr túsynda Qazaqstan Qaruly Kýshterining 25 jyldyghy atalyp ótilip jatty. Tarihy ýsh myng jyldyq kezendi qamtityn qazaq halqynyng qaruly kýshterin nebary shiyrek ghasyrlyq  uaqytpen ólsheu qiyanat tәrizdi kórindi. Sol arada eske 1710 jyly Ýsh jýzdin  birikken qolyn qúru turaly sheshim qabyldanghan Qaraqúm Qúryltayy eske týse ketkeni. Sol jiynda Tabyn Qaraúly Bókenbay batyrdyn: «Talanghan kóshtin, tútqyndalghan bala-shaghanyn, beyshara baqylaushysy bolyp otyrman. Jaudan kek alamyz, ólsek, qaru ústap ólemiz! Qypshaq dalasynyng sarbazdarynyng jaltarghan kezi boldy ma?! Jaudyng zúlymdyghyna shydap otyra alman! Jaugha miner túlpar qúryp pa?! Súr jebe toly qoramsaq qanyrap bos qalyp pa?!», – degeni bar ghoy.

Sóitip, túnghysh ret Ýsh Jýzding birikken qoly jasaqtalghan.   Dúshpangha toytarys berip, 1712 jyly 50 myng әskermen jonghar jerine basyp kirgen Bókenbay batyrdy Qazaq halqynyng túnghysh marshaly dese bolady. Qazaqtardyng birikken qolynyng qalmaqtargha alghash ret oisyrata soqqy bergen sol kezdi  Qazaq qaruly kýshteri qúrylghan data retinde  alugha bolady. 1710 jyldan eseptesek, qazaq qaruly kýshterine ýsh ghasyrdan asady eken. Qazybek bek Tauasarúlynyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» degen kitabynda qazaq әskery ónerining strategiyalyq, taktikalyq nebir ghajayyptary sóz etiledi. Búl әskery ónerding keybir erekshelikterin qazirgi  zamanghy úrys ónerinde de paydalanugha bolady.

– Din jolyna qashan jәne qalay keldiniz?

 – Din jolyna keluim óte bir qyzyq. Ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynyng ortasynda Almaty oblystyq «Jetisu» gazetinde qyzmet etetinmin. Ýgit-nasihat bólimining tapsyrmasymen moynyma ateistik nasihat jýkteldi. Sóitip jýrgende, kezdeysoq Talghar baghytyndaghy avtobusta hristian baptist júppen tanysyp qaldym. Oryssha sóilegenderimen arghy jaghy nemis bolar, ekeui de baptist shirkeuining jamaghaty kórinedi. Tanysa kele, әlgilermen dostasyp, jaqyn aralasyp kettim.

Maqsatym – olargha adasqandaryn týsindirip, ateistke ainaldyru. Olar bolsa, qazaq jurnaliysin óz qataryna tartudy oilasa kerek. Ózderi teledidar kórmeydi, radio tyndamaydy. Tek әldebir baptistik jurnaldar oqidy. Óte mәdeniyetti, bilimdi. Olarmen pikir talastyru ýshin birdeme biluing lәzim. Mәskeuden shyghatyn «Nauka y religiya», «Nauka y jizni» siyaqty jurnaldardy izdep jýrip oqityn boldym. Eki jylday  mәdeny týrde aitysa-tartysa kele men olardy ateist jasay almadym, olar da qansha tyrysqandarymen meni qatarlaryna qosa almady.

Esesine, óz betimmen jýrgizgen izdenisterim arqyly, әiteuir bir Úly Jaratushy kýsh bar ekendigine kózim jetti. Áke-sheshemiz múghalim bolghanymen, ýnemi «Qúdaysyz quray da synbaydy» dep otyratyn jandar edi. 1990 jyly qyrkýiek aiynda Germaniyada túratyn әkeli-balaly Ydyrys, Shúghayyp Erol degen qandastarymyzdyng shaqyruymen Kelin qalasyna kelgende sondaghy «Aurupa milly górýsh tashqilatlari» úiymynyng basshysy Yusuf beymen kezdestim. Qazaqstandaghy din ahualy turaly pikirlestik. Europada músylman dinining qanat jangy meni tang qaldyrdy. Sol úiymnyng meshitinde Ydyrys aghanyng ýiretuimen  alghash ret basym sәjdege tiydi. Sóitip, birtindep namazdy ýirendik.

– Sodan beri qolynyzdan kelgenshe din salasynyng nasihatshysy bolyp kelesiz. Júma namazynan da qalmaysyz. Erterekte qajylyq paryzynyzdy da ótep qaytypsyz. Arafatta býkilәlemdik translyasiya boyynsha qazaq tilinde alghash ret reportaj jýrgizgen dep estiymiz. Sondaghy  әserleriniz әli úmytyla qoymaghan shyghar.

 – «Alla Taghala sýiikti qúlyn ghana músylman etedi» deydi ghoy. Jaratushy iyemizding qazaq halqyn músylman etip jaratqanyna sheksiz shýkirshilik. Iman núrynyng әseri bolar, ózim qyzmet istegen, basshylyq jasaghan basylymdarda, «Qazaqstan» telearnasynda imandylyq tәrbiyesine mýmkindiginshe basa nazar audarugha tyrysatynmyn. Basylymdardaghy «Imandylyq» aidary, Qazaq teledidaryndaghy «Júmadaghy jýzdesu» baghdarlamasy sol niyetting jemisi bolsa kerek. 1999 jyly Saud Arabiyasy Aqparat ministrligining shaqyruymen qajylyq missiyasyn nasihattau maqsatynda Mekkege jol týsti. Arafat jazyghyndaghy biyik radio-televiziyalyq ortalyqta «bissmiylә» dep bastap, alghash ret әlemdik translyasiya boyynsha qazaq tilinde reportaj jýrgizgenim ras. Ómirimde eng bir úmytylmas sәt edi ol.

Ile-shala qajylyq paryzymyzdy ótedik. Artynan Saud Arabiyasynyng koroli Abdul Azizding qabylduynda boldym. Sol jerde Qazaqstannyng Saud elindegi elshisi Baghdat Ámireevpen tanysyp, onyng shaqyruymen el kindigi – Er-Riyad qalasynda  bir aiday bolghanym bar. Osy sapardyng nәtiyjesinde Qazaqstan músylmandary diny basqarmasymen, Saud Arabiyasynyng Qazaqstandaghy elshiligimen birlese otyryp, alty jarym saghattyq  әigili «Qadyr týni» marafondyq habary dýniyege keldi.

Ruhany tazalyq qashan da keremet qoy. Bizde, «Preziydent jәne Halyq» gazetining redaksiyasynda qyzmet isteytin jastardyng bәri shylym sheguden, araq-sharaptan aulaq. Mindettemesek te jigitter týgeldey júma namazdan qalmaydy.

– Adamdy qanday qasiyetterine qarap baghalaysyz?

– Men ýshin eng qymbat qasiyet – adaldyq. Kózinshe bir ret bolsa da ótirik aitqan adam, basqa joly da ótirik aitugha beyim túrady degen sóz. Jalpy, adamnyng ruhany tazaruy túrmystyq dengeyde ótirik aitudy dogharudan bastalady. Ádette, «meni joq dey sal», «zatorda túryp qaldym» deytin ótirikterding ózi adam janyn kirletedi. Ómirde oryndalmaytyn  qanshama uәde berip jýre beremiz. Ol adamnyng adamdyq qalpyn alasartady. Sondyqtan oryndalatynyn oryndap, oryndalmaytynyn sebebin aityp, keshirim súrap shúbatylghan «qúiryqtardyn» bәrin ýzip tastap jýrgen jannyng raqaty. Sonday-aq óz basym otanshyl, memleketshil, shynayy patriottyq qasiyetterdi joghary tútamyn.

 – Adam ata men Haua anadan bastap, barsha agha úrpaq ózinen keyingi jastargha kónili tolmaghan eken. Al úly da últ aqyny Maghjan Júmabaev «Men jastargha senemin» dep olargha ýlken jýk artyp ketti. Siz ne deysiz?

– IYә, jastargha kónili tolmaushylyq erte zamandardan bar. Qayteyik, býgingi jastar – keshegi ózimiz. Búl jastardy sypyryp tastap, ornyna qoyatyn basqa jastarymyz joq. Qazaqty qútqaratyn – tәrbiye, imandylyq tәrbiyesi. Meni jastardan góri, bastary qosylsa qisalandap otyryp rumke kóteretin, jýz gramm dese, jýzi jaynaytyn egdeler men qarttar qinaydy. Al júma namazda meshitterde jastardyng kóptep jinaluy quantady. Solardan ýmit etemin. Maghjan aitpaqshy, men de jastargha senemin!

 – Ángimenizge raqmet.

   
Súhbattasqan Ermahan Shayhyúly

Abai.kz